Vabaduse kullakoormad (0)

Vabaduse kullakoormad
Näitus „Vabaduse kullakoormad“, on koostatud koostöös Pärnu Muuseumi ja Eesti Panga muuseumiga. Kullavoori loo aluseks on vooriülema leitnant Jüri Kibbari hilisemas eas kirjutatud mälestused,mille kasutamist võimaldas tema tütar Vally Järve. Tegu on dokumentaalse ja vahetu materjaliga, mis hoolimata vanusest on vähetuntud.
Näitus „Vabaduse kullakoormad“ on koostatud, et meenutada 90 aastat tagasi toimunud sündmusi Eesti Vabariigis, mis nägi alles esimest rahuaega ja valmistus sõjaseisukorrast väljuma. Tartu rahu ratifitseeris Vene Föderatsiooni kesktäitevkomitee juba kaks päeva peale selle sõlmimist, demokraatlikus Eestis tegi Asutav Kogu seda 13. veebruaril 1920.
Esimeseks proovikiviks oli rahulepingu artiklis XII sätestatud 15 miljoni kuldrubla üleandmine Eestile. Kaheksa miljonit kuldrubla tuli üle anda ühe kuu jooksul peale lepingu ratifitseerimist, seitse miljonit kahe kuu jooksul. Esimene saadetis kulda pandi Moskvast teele kuu aega peale rahuleppe ratifitseerimist Eesti Asutava Kogu poolt, Nõukogude Venemaa poolse raudtee lõppjaamas Jamburgis võtsid Eesti esindajad selle vastu 15. märtsil. Nende kullakoormate toomisest Eestisse näitus jutustabki.
Endist rindelõiku ja vastset riigipiiri Narva taga hoidis aasta varem Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus- Komarovkasse.
Kulla toomiseks saadeti Tallinnast Komarovka külla kauba- ja reisivagunitest ning kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis kohale Eesti erikomisjon ehk „Kulla saatkond“ rahaministri abi Tõnis Varese juhtimisel ja fotograafina üka vendadest Parikastest. Erikomisjoni kuulusid veel Krediitpanga direktor Artur Uibopuu, Tallinna Linnapanga direktor Harald Normak , riigikassa, tolliameti ja riigikontrolli esindajad.
Kui saadetis kaheksa miljoni kuldrublaga jõudis kell 19.55 Tallinna, laaditi see kolmele veoautole. Balti jaamast Eesti Panga juurde suundunud kullavoori ees sõitis sõiduauto erikomisjoni liikmetega. Tallinna Teataja sõnul saadeti veoautosid „kuulipildurite roodu kaitse all, kes autode ees ja taga käis“. Nii jõuti ilma vahejuhtumiteta ka sihtkohta , praeguse Eesti Panga hoone ette.Seal laaditi kullakoormad maha ja viidi panka. Mihkel mälgu mälestuste järgi said õppekomando sõdurid preemiaks igaüks paki tubakat ja saadeti tagasi Narva.Rahvaväe 9. polgu sõna otseses mõttes kandev roll Venemaalt kulla toomise loos oli sellega lõppenud.
Eesti Pangas avas erikomisjon Vene saatkonna sekretäri Nikolai Klõško juuresolekul kullakastid. Saabunud kuldmündid loeti ja kaaluti veel kord üle ja paigutati riidest kotikestesse.
Läksin näitusele suure ootusega näha midagi eestimeelset ja rahvuslikku, huvitavaid esemeid ja fotosid. Paraku tabas mind pettumus, kuna seal olid suured plakatid piltidega ja üks vitriin tsaari kuldrahadega, mis oli ka ainuke huvitav asi. Plakatil olevad pildid olid tehtud seepia fotodena ning kirjeldasid olustikku, sõdurite meeleolu, maastikku , pilte rahast ning tähtsatest isikutest. Ootasin sellelt näituselt detailsemat väljapanekut ning huvitavamat ülesehitust, kuna tegu oli ikkagi tähtsa sündmusega Eesti ajaloos.