Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Limused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Limused
Andrus Metsma
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
2004
 
 
Limuste klassifikatsioon .
L im u s e d
T e o d
K a r b id
P e a j a lg s e d
 
 
Troopilistes meredes elavad teod.
 
 
Maismaateod.
 
 
Meres elavad karbid.
 
 
Kare viinamäetigu.
 Toitub taimelehtedest
 Lahksugulised, 
paarituvad ja emane 
muneb  munad  auku
kus need kooruvad.
 Peetakse paljudes 
maades 
delikatesstigude 
hulka ja kasvatatakse 
ka kasvandustes.
 
 
Teetigu.(Arion Ater).
 Elutseb kogu Euroopa 
territooriumil.
 Ööloom, ilmub välja 
peale vihma. Külma ja 
kuivaga kaevub maase.
 Toitub  taimedest
loomade väljaheidetest ja 
korjustest.
 
 
 
 
Ebapärlikarp.
 
 
Töönduslikud karbid.
Suur kammkarp
Primorje  rannakarp
Söödav auster
Suur hiidauster
Lehtjas karp
Söödav rannakarp
Suur rannakarp
 
 
Peajalgsed .
Vaikse ookeani 
kalmaarid
Harilik  kaheksajalg
Harilik  seepia
 
 
Süvamere peajalgsed.
 
 
Kaheksajalg.
 Harilik kaheksajalg näeb 
välja nagu kerast ja selle 
kaheksast 
eemalehoidvast 
kombitsast kokku pandud 
olend . Tegelikult peitub 
selles kotitaolises kehas 
hästiarenenud aju ning 
närvisüsteem, mis teeb 
temast imetlusväärselt 
intelligentse looma.
 
 
Kaheksajalg.
 Pikkus kuni 3 m
 Mass kuni 25 kg
 Paljunemine:  lahksuguline , emane muneb munad mis kooruvad 4- 6 
nädalaga.
 Toitumine: peamiselt  krabid  ja vähid.
 Esineb kõikjal soojades maailmameredes.
 
 
Kaheksajalad .
Pesa valvav kaheksajalg.
Äsjakoorunud kaheksajalad.
 
 
Kaheksajalg
 
 
Kalmaar.
Tüüpiline peajalgsete esindaja. 
Kasutab edasiliikumisel reaktiivliikumist.
Kaitseb ennast nagu teise  d peajalgsed nn. “ti
 
ndinäärmete” abil.
Ebakalmaar
 Ebakalmaar on 
tüüpiline peajalgsete 
esindaja.
 
 
Ebakalmaari välisehitus
Silm
Kombitsad
Iminapad
 
 
Pulmamäng
 
 
Kalmaari munad
 
 
Kalmaarivastsete koorumine
 
 
Seepia.
 Seepia on kalmaari lähim 
sugulane.
 Seepia eluvi s ja välimus 
on sarnane kalmaari 
omaga .
 Erinevus kalmaarist on 
rohkem  anatoomiline
 Tuntuim sepialine on 
ebakalmaar.
 
 
Tänan tähelepanu eest!
[email protected]
©anmet.rtg 2004
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
Vasakule Paremale
Limused #1 Limused #2 Limused #3 Limused #4 Limused #5 Limused #6 Limused #7 Limused #8 Limused #9 Limused #10 Limused #11 Limused #12 Limused #13 Limused #14 Limused #15 Limused #16 Limused #17 Limused #18 Limused #19 Limused #20 Limused #21 Limused #22 Limused #23 Limused #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Leene Truu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat mereannid
11
doc

Referaat mereannid.

...........................7 Langust.............................................................................................................................................7 Jõevähk............................................................................................................................................7 Krabid..............................................................................................................................................8 Molluskid Ehk limused on enamasti kojaga kaitstud selgrootud, kelle keha koosneb peast, kotikujulisest kerest ja jalast. Molluskid jagunevad kolme suurde klassi: teod ehk kõhtjalgsed, karbid ehk liistaklõpuselised ja peajalgsed. Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel

Kokandus
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia
Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

Vee elustik
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun