...................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 1 Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks Gastroösofageaalne refluks (GÖR) on maosisaldise tagasiheide söögitorusse, suhu või ninaneelu 2 või enam korda päevas või 3 ja rohkem kordi nädalas. GÖR võib esineda igas eas inimestel. Imikutel võib toidu tagasiheite põhjuseks olla: Söögitoru sulgurmehhanismide või seedetrakti motoorika väljakujunematus, Söögitoru alumise sulgurlihase nõrkus Söögitoru suurem tundlikkus happe suhtes. Eelnimetatud põhjustel normaalne, füsioloogiline GÖR, esineb imikutel 23 korda ööpäevas, ärkvelolekus ja vaevusteta ning möödub 12 (-18) elukuuks. Kui lapsevanemale tundub, et toidu tagasiheidet esineb rohkem kui tavaliselt, tasub nõu pidada tervishoiutöötajaga
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,
..... Fe tahab happelist kk imendumiseks Tsimetsidiin toime KNS eriti vanuritel ja neerupuudulikkusega haigetel Impotentsus, libiido ↓, günekomastia. Tsimetidiin võib takistada maksas mitme metabolismi. H2 blokaatorid on üldiselt hästi talutavad ning kõrvaltoimed oluliselt erinevad on vaid üksikute preparaatide vahel. : - Uimasus, unisus, peavalu, nõrkus – liiklusohtlikus - Kõhulahtisus, iiveldus - Nahalööbed, sügelus( paik. nuumrakkudes – allerg.rakkudes) - Seen- mikrobiaalne nakkus - HCl ↓ - Fe imendumine väheneb c) Prootonpumba inhibiitorid: Mao happe sektersiooni mao-limaskesta parietaalrakus viimane lüli on vesinik- kaaliun-adenosiintrifosfaat (H+K+-ATPaas) e. prooton pump. Kui H2 blokaatorid ei suuda peptilist haavandit ravida, siis kasutakse prooton pumba inhibiitoreid
Selle puhul puudub söögitoru normaalne peristaltika, alumine söögitoru sfinkter (LES) on hüpertensiivne ja ei lõõgastu neelamisel. Võib tekkida näiteks söögitoru inhibitoorsete neuronite degeneratiivse haiguse või viirusinfektsiooni tõttu. Võib tekkida igas eas, kuid avaldub sagedamini vanuses 20-60a. Haigestumine on aeglane, sümptomid tekivad ja süvenevad järk-järgult. Sümptomid: düsfaagia (nii tahke toit kui jook!), regurgitatsioon, köha, toidu aspiratsioon, toidumõjused kõrvetised (non-GERD), kaalulangus, valu rinnus söögi ajal. Diagnostika: Endoskoopia visualiseerib spastilist LES ja laienenud söögitoru, välistab mehaanilist takistust nagu striktuur või kasvaja. Ba-neelamistest (Rö): gastroösofageaalse ühenduse kitsenemine (nn linnunoka- või lehtritaoline kontuur), kontrasti aeglane läbiliikumine. Söögitoru on laienenud ja sigmoidaalne.
09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla korduv (10-15%-l), nn. RAP-recurrent abdominal pain (i.k.)
·Pikaajaline alkoholi liigtarvitamine põhjustab ka mitmesuguseid haigusi, nagu näiteks maksatsirroos, mitmesugused vähivormid ja südamehaigused. Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile? Seedetrakt Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. Maks Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendu-nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa-
Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib põletikukolle, mis levib lümfisõlmedesse. Haigestudes on haige teistele väga nakkusohtlik. HepB(B-hepatiit)- Haigust põhjustab viirus. Levib kehavedelike kaudu. On väga nakkusohtlik Kui palju B-hepatiidi sümptomeid esineb, see sõltub maksapõletiku tõsidusest. Sümptomiteks võivad olla näiteks väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin näeb välja nagu seisnud tee (tume) ja väljaheide muutub väga heledaks (nagu pahtel). Tavaliselt kaob viirus iseenesest kuid mõningatel juhtudel võib haigus muutuda krooniliseks, need inimesed on nakkusohtlikud. Rotaviirusinfektsioon- Haiguse tekitajaks on rotaviirus, mis paljuneb peensoole alguosa lomaskestas. Nakkus levib õhkpiisknakkusena. Haiguse
Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 12. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja 13. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse
antud loomaliigile kasutamiseks, kui just veterinaar seda ei kirjuta); ravimite kasutamine ainult siis, kui selleks on vajadus (varem nt anti profülaktika mõttes antibiotse, a need jõuavad kõik inimtoitu) 14. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse. Kõhulahtisus
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid
II faas - täiskasvanud solkmete parasiteerumine peensooles. Solkmed arenevad suguküpsuseni, toimub viljastumine ja algab munade eritumine faecesega (päevas 200 000 muna). II faasi kestvus 2 kuud. Eluiga ca aasta. Munapeensoollarvidmakssüdakops peensooltäiskasvanud solgeviljastuminemunad Kliiniline pilt: I faas: Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad: · subfebriilne temperatuur · isutus, iiveldus · kõhuvalu · köha · hepatomegaalia, splenomegaalia · allergia nähud: eosinofiilia, lokaalsed tursed, nahalööbed II faas: · isutus, iiveldus, oksendamine · kõhuvalud (epigastriumis, hoovalud) · kõhulahtisus, kõhukinnisus · peavalud, pearinglus · rahutus Tüsistused: · obstruktiivne ileus · soole perforatsioon · sapiteede sulgus · pankreatiit · pneumoonia · maksaabstsess Diagnoosimine: · faecese uuring askarise munadele · eosinofiilia · seroloogia: parim ELISA-meetod, IgE tõus
· kasutada hapendatud piimatooteid: keefir, jogurt, kohupiim ja juust. Hapendatud piimatoodetes on kasulikud piimheppebakterid lõhustatun piimasuhkru juba glükoosiks ja galaktoosisks TSÖLIAAKIA · kujuneb nisu, rukki, odra või kaera tarbimiel neis leiduva gluteeni tõttu · kajustub peensoole epiteel, mille tagajärjel häirub toitainete imendumine, organismis nende ainete vaegus · haiguanähtudeks krooniline kõhulahtisus, ja kõhnumine, väljaheide puuderjas ja koguseliselt suur · ravia rakendatakse gluteenivaba dieeti kui diagnoos on kinnitunud peensoole limaskesta uuringuga 23. Kõhukinnisusega laps · roe on kõva ja väljub väikestes kogustes, roojamine toimub harvemini ja põhjustab vaevusi PÕHJUSED: · laps saab koguseliselt vähe ja ühekülgset toitu, vähe vedelikku · pealesurutud potitreening · psüühilied pinged ja hingelised üleelamised · haigused MIDA TEHA?
narkootiliste valuvaigistite kogust madalana (sõltuvust tekitavad) 13. Millise mehhanismiga leevendavad opioidid valu? Opioidid seostuvad opioidretseptoritega, asuvad kesknärvisüsteemis 14. Millisel näidustusel kasutatakse drotaveriini? Preparaadi nimetus? No-spa. Seedetrakti, sapi- ja kuseteede silelihaste spasmide korral. 15. Millised on opioidide üldised toimed/kõrvaltoimed? Iiveldus, oksendamine, mioos (pupilli ahenemine), köha pärssiv, kõhukinnisus, sügelus, veresoonte laienemine, krambiläve alanemine. 16. Opioidide olulisemad koostoimed. Kesknärvisüsteemi depressandid: · rahustid · uinutid · teised opioidid · alkohol Antikolinergilised ravimid: · tritsüklilised antidepressandid · antipsühhootikumid Kardiovaskulaarsüsteemi farmakoloogia 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib?
ebaregulaarseks. Kassipoegadel tserebellaarse hüpoplaasia tagajärjel tekivad treemorid ja koordinatsioonihäired. Pärast kehatemperatuuri tõusu langeb pidevalt leukotsüütide arv kuni 4000 - 1000 1mm3. Loomad surevad haiguse igas staadiumis, kuid sagedamini 2—5 päeva pärast iseloomulike haigustunnuste kujunemist. Suremus sõltub looma vanusest, noorloomade letaalsus ulatub 30—90%-ni. Vanematel loomadel kulgeb haigus aeglaselt, üksikjuhtudel tõuseb kehatemperatuur ja tekib kõhulahtisus, mille tagajärjel kujuneb organismi dehüdratsioon ja looma surm. Paranenud loomad jäävad viiruskandjateks. Pat.anatoomia: Korjus on kurtunud, peensoole limaskestas hemorraagiad, mesenteriaalsed lümfisõlmed on suurenenud, turses ja hemorraagilised. Sageli esineb konjunktiviit, riniit, larüngiit, pneumoonia, pankreatiit. Maksas, põrnas ja neerudes on septitseemiale iseloomulikud tunnused. Väikeaju hüpoplaasia. Histoloogilisel uurimisel avastatakse lümfoidkoes, luuüdis,
- maomahla (2-3 l) happelisus surmab toidu ja õhuga allaneelatud mikroobid (va. tbk tekitaja) - mao limaskesta lima kaitseb magu eritiste lõhustava toime eest (haavandtõve korral see mehhanism kaob ASA, H. pylori toimel) - tekkinud väikese haavandi katavad külgedelt epiteelrakud ja kiire rakkude regeneratsioon Motoorika: - 3 x/min algab stimulaator-alalt mao ülaosast peristaltiline laine ja tõukab toidukördi 12ss-i (kiiresti - jook, s/v-d, aeglaselt - valgud, rasvad) - oksendamine (eelneb süljeeritus): kõhuõõne rõhu , kõhulihaste ja vahelihase kokkutõmme mao sisu tagasi. Keskus asub piklikus ajus. Ärritajad: pärinevad seede- ja tasakaaluelundist Mao funktsioonide regulatsioon Mao lihased toimivad automaatselt, mille tagab autonoomne neuraalne regulatsioon parasümpaatiline NS: kiireneb seedetegevus, peristaltika ja maomahla eritus (toidu lõhn ja toidu nägemine, mao
pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve. Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul. Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma.
Mõnel inimesel võib sooleseinas puududa laktoosi lagundav ensüüm laktaas või leidub seda vähe. Seetõttu laktoos ei imendu, vaid jääb soolde, ärritab soolestikku, hakkab seal käärima ning tekitab kõhulahtisust. Ensüüm ei ole asendatav ja probleem on eluaegne. Kui laktoos ei lõhustu ega imendu, siis tõuseb tema liigse hulga tõttu sooles osmootne rõhk, mille tõttu imatakse soolde vedelikku. See omakorda ergutab sooletegevust ja nii tekib kõhulahtisus. Enamasti esineb laktaasi hulga osaline vähenemine vananemise, seedekulgla haiguste ja geneetiliste põhjute tõttu. Laktaasidefitsiit võib olla pärilik, kuid kaasasündinuna on suhteliselt haruldane. Tagajärjeks võib olla kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhukorisemine, kõhuvalu, osaline mürgistus, minestus. Laktoosivabal dieedil vaevused kaovad. Kui inimene ei tarbi piima ega piimatooteid, siis talumatus ei avaldu. Laktoositaluvus on individuaalne
· Tervenenud mikroobikandjad · Mittehaigestunud mikroobikandjad NB! TOIDUINFEKTSIOON levib eeskätt vee ja toorpiima kaudu. Saastumise vältimiseks tuleb: Töödelda toor- ja valmistoitu eraldi pindadel neile ettenähtud vahenditega; jälgida, et kuumutusreziim tagaks toidu valmimise (läbi küpsemise); valida toidu säilitamiseks õiged tingimused; rangelt jälgida isiklikke hügieeninõudeid. CAMPYLOBACTER JEJUNI KAMPÜLOOS Haigusnähud: · Kõhulahtisus, soolepõletik, lihasevalu, iiveldus - ilmnevad 1-10, tavaliselt 3-5 päeva peale nakatumist. · On esinenud haigusnähtude taasteket mitme nädala pärast. · Hiljem võivad haigestunut kimbutada ka liigesevaevused. · Kampülobakterioosi haigestumine näitab tõusutendentsi. Kriitilised toiduained Toores v. mittetäielikult pastöriseeritud piim, Cheddari juust Toidud loomade siseorganitest Õhukindlalt pakendatud tooted Linnuliha Vead toiduvalmistamisel:
Kui mõlemad vanemad on allergikud, on lapsel risk allergiaks neli korda kõrgem. Enamik toiduallergiaid kaovad kui laps on vanem, kuid allergia võib hiljem avalduda muul kujul. Toiduallergia täiskasvanutel on tavaliselt põhjustatud ülitundlikkusest õietolmu vastu, see on nn ristreaktsioon. Rohkem kui pooled kõigist õietolmu allergikutest on ülitundlikud teatud puuviljadele, pähklitele ning juurviljadele. 2.4.1 Toiduallergia sümptomid · kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja koolikalised kõhuvalud; Laps võib neid ebameeldivusi seostada söömise ja toiduga ning pole põhjust imestada, kui ta toidust keeldub. Oksendamine ja kõhulahtisuse tõttu võib laps kõhnuneda. · huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse; · nõgestõbi, näoturse; · atoopiline nahapõletik ehk dermatiit, nahalööve; 12 Lapse nahk muutub kuivaks, karedaks ja punetavaks
Neel on lehtrikujuline lihaseline elund (umbes 12 cm pikkune), mis algab ninaõõnest ning kulgeb mööda kaela söögitorusse. Neel täidab nii seede- kui ka hingamisülesandeid. Neelus paikneb neli lümfoidkoest moodustunud mandlit (2 suurt ja 2 väikest). Mandlid kaitsevad organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. Neelamine esimene etapp on tahtlik sellele järgnevad etapid on reflektoorsed. Neelamisel sulgub kõripealis, et toit ja jook ei satuks hingamisteedesse. Neelamine toimub ka pea alaspidi seistes. Söögitoru on lihaseline 25 - 30 cm pikkune toru, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumisteabil liigub toit neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena (on normaalselt suletud, va neelamise ajal). 5
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5
Hepatiit ehk maksapõletik A hepatiit · levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu · eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) · enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) · sagedamini põevad lapsed ja noorukid · peiteperiood 15 50 päeva · tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka peaja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu · diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) · ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral · ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel "riski" alale, ka osade elukutsete esindajatel E hepatiit · levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
Neel on lehtrikujuline lihaseline elund (umbes 12 cm pikkune), mis algab ninaõõnest ning kulgeb mööda kaela söögitorusse. Neel täidab nii seede- kui ka hingamisülesandeid. Neelus paikneb neli lümfoidkoest moodustunud mandlit (2 suurt ja 2 väikest). Mandlid kaitsevad organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. Neelamine esimene etapp on tahtlik sellele järgnevad etapid on reflektoorsed. Neelamisel sulgub kõripealis, et toit ja jook ei satuks hingamisteedesse. Neelamine toimub ka pea alaspidi seistes. Söögitoru on lihaseline 25 - 30 cm pikkune toru, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumisteabil liigub toit neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena (on normaalselt suletud, väla arvatud neelamise ajal). 5
termiliselt töödeldud. Shigella spp. poolt põhjustatud haigusi kutsutakse shigelloosideks ehk düsenteeriaks. Sagedasemad tekitajad on: S. dysenteriae, S.flexneri, S.boydii, S.sonnei Erinevalt Salmonella’st on Shigella reservuaariks vaid inimene, haigestuvad samuti ainult inimesed. Shigellad võivad toota tsütotoksiini, põhjustades sellega sooleepiteeli kahjustusi, haavandeid ja mikroabstsesse. Düsenteeriale on iseloomulik kõhulahtisus, väljaheites on verd, lima ja mäda. Escherichia coli kuulub soole normaalsesse mikrofloorasse, kuid teatud tüved võivad põhjustada erineva patogeneesiga soolenakkusi. • Enterotoksigeenne E. coli (ETEC) toodab enterotoksiini, põhjustades Na-ioonide ja vee kaotust soolevalendikust, tekitades nn. reisijate diarröad (traveller’s diarrhea). • Enteropatogeenne E. coli (EPEC) põhjustab endeemilist diarröad arenguriikides. Haigestuvad enamasti alla kuuekuused lapsed.
kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude),
õhupuudus pärast koormust. Uuringud koormusastma diagnoosimiseks. 1. Rindkere ülesvõte 2. Spiromeetria 3. Füüsilise koormuse test 4. Kliinilise vere analüüs 5. Allergiatestid 6. Vajadusel EKG, ehhokardiograafiaSeedeelundkond.1. Kõhuvalud, iiveldus, oksendamine- enamasti tingitud närvisüsteemi liigsest erutuvusest, ebaõigest toitumisest ja suurest pingutusest. Sagedaste kõhuvalude puhul vajalikud uuringud – neerupatoloogia, parasiitide, erinevate infektsioonide suhtes. 2. Kõhulahtisus, veritsus soolestikust. Põhjused: a. nn reisidiarröa e. reisikõhulahtisus- tekitajateks võivad olla erinevad bakterid, parasiidid kui ka viirused- kõhulahtisuse puhul oluline küllaldane vedeliku ja elektrolüütide asendamine b. laktoosi või fruktoosi talumatus c. valu- ja põletikuvastaste ravimite pikaajaline kasutamine, suured magneesiumi annused d. koormusaegne vedeliku kaotus e. suur emotsionaalne stress f. paksenenud niude – nimmelihasemehhaaniline ärritus soolele 3
rpohkelt mittevalgulist lämmastikku, eriti kergestiseeduvate süsivesikute vähesuse korral. Ülekaalu saavad koli- ja roisubakterid. Ohtlik on ka saastunud sööt, valgurikkale silole karbamiidi lisamine, karjatamise algus proteiinirikka haljassöödaga. Vatsavedeliku pH tõuseb > 7.5. Enamik vatsavedeliku infusooridest on surnud. Vatsavedelik on hallikaspruuni värvusega, roisulise lõhnaga. Esiplaanil on seedehäired, kõhulahtisus. RESPIRATOORNE ALKALOOS Tekkepõhjused alveolaarventilatsiooni tõus e. hüperventilatsioon, mille põhjuseks võib olla aktiivne hüperventilatsioon (liikvori atsidoos, hüpokseemia, valu) või passiivne hüperventilatsioon (kopsude juhitv hingamine). Esmane häire pH > 7,40; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - normis. Sekundaarne renaalne kompensatsioon H+ ekskretsiooni ja HCO3 - tagasiresorbtsiooni langus neerudes. Kompenseeritud häire pH 7,40 7,45; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - < 20 mmol/l
vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele. Järgneb tugevam kleepumine rakuvälistele polümeeridele (dekstraan + levaan = glükaanid), mida toodavad bakterid toidusuhkrutest. Viimased moodustavad katu maatriksi. § Kaaries on hamba emaili, dentiini ja tsemendi destruktsioon demineralisatsiooni tulemusena. Viimast põhjustab katus olevate bakterite poolt suhkrute lõhustamisel toodetavad happed. Alguses oluline S. mutans, kuid hiljem ka Lactobacillus, Actinomyces jt.
Peremehe immuunmehhanismide eest kaitsevad väiksed viirus-seotud RNAd (VA RNAd), mis takistavad IFN-indutseeritud proteiini kinaasi R põhjustatavat viiruse valgusünteesi inhibeerimist. Valgud E3 ja E1A blokeerivad apoptoosi (vastusena T- rakkudele, tsütokiinidele). Mõned tüved suudavad inhibeerida CD8+ rakkude tööd, takistades MHC I molekulide ekspressiooni, antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine
Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed, säärekrambid, sipelgatunne, valu. Soodustavad kõhukinnisus, maksa ja sapihaigused, müoom ja kroonilised põletikud veresoone vaagnas (kuse suguteede põletikud). Kui mitte ravida võib areneda edasi troofiline seisund ja tekivad haavandid ja trombid. Ohtlikud kui kaasub asteroskleroos ja kõrge LDL kolesterool. Veenilaiendid ehk vaariksid ehk veenikombud on veenide (eriti alajäsemete) seinte väljavenimistest tekkinud laiad kohad. Veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi. Sellest tekib omakorda suurem surve seinale
-neostigmiin, püridostigmiin -füsostigmiin *pöördumatu toimega AK- esteraasi inhibiitorid: -orgaanilised esteraasid: putukamürgid Millised on pöördumatu toimega AK- esteraasi inhibiitorite mürgistuse sümptomid? Millise raviainega saab mürgistuse nähte kõrvaldada? *silm: mioos, nägemishäired *hingamine- hingamispuudulikkus *KNS- segasus, kõnehäired, kooma *kardiovaskulaarsüsteem- bradükardia, hüpotensioon *LISAKS: hüpersalivatsioon, oksendamine, kõhulahtisus Farmakoloogiline ravi: M-kolinoblokaatorid (atropiin) + AK esteraasi reaktivaator (pralidoksiim)!!! Antikolinergilistest ravimitest oleks vaja teada ainult atropiini. Teised on nn informatiivsed. Atropiini peamised näidustused. Kuidas manustatakse? · Läbib HEB. ·Kliiniline kasutamine: *bradükardia - i/v boolus 0,5 - 1 mg (kuni 3 mg); *pupilli laiendamine silmapõhja uuringutel - silmatilgad; *kolinergiliste ravimite mürgistus - i/v boolus; *anesteesia sissejuhatamine;
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
