Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Inimese keha võtab pidevalt vastu mitmesuguseid aineid, töötab neid ümber ja heidab taas välja. Ained on meie organismile materjal, millest toota uusi rakke, ning energiaallikas, kus elundid saavad jõudu oma tööks. Söömisel satub kehasse tahke ja vedel toit, hingamisel hapnik. Toidus sisalduvad toitained - valgud, rasvad, süsivesikud - lõhustatakse seedemahlade abil. Hiljem toimub nende edasine lagunemine kudedes, millest võtab osa sissehingatud hapnik. Seejuures vabaneb organismile vajalik energia. Lõhustunud ained imenduvad verre või lümfi ning organism omastab nad. Ainevahetuse lõppsaadused väljuvad kehast erituselundite kaudu. Inimese koostis % Vesi 64 % (meestel 50-65% ja naistel 45-60 %) Valgud 20 % (meestel 16-18 % ja naistel 14-16%) Rasvad 10 % (meestel 15-20% ja naistel 20-30%) Süsivesikud 1%
* Suhkru osakaal toiduenergias ei tohiks ületada 10%-i. *Igapäevamenüüd tuleb rikastada köögi-ja puuviljade ning marjadega. * Piirata tuleb keedusoola tarbimist. * Joogitarbe rahuldamiseks on soovitavad energiavaesed joogid. * Õpilase laual peaks olema iga päev piima. 5 Kõrvuti eelnevaga on toiduvalikul oluline toidu nauditavus, maitsvus. Toitaineterikas, kuid maitsetu ja halvasti serveeritud toit ei tekita isu ja pidurdab seedemahlade eritumist, seega ka toitainete omastamist. (L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri) TOIDU VASTAVUS ORGANISMI VAJADUSTELE Toidu vastavus organismi vajadustele tähendab seda, et toit peab andma inimesele elutegevuseks vajaliku energia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. Organismi toitumisvajaduste all mõistetakse põhiliste toitainete koguseid, mida on tarvis selleks, et tagada kasvamine ja hea tervis.
Seda on eriti hea reisile kaasa võtta ja pole karta pärmi riknemist. Ei sobi kasutada pulbrina saadavalolevat õllepärmi, sest seda peetakse "surnud" pärmiks, kuna ta ei kergita tainast. Pärm on taim, mis koosneb pisikestest rakkudest, mis on umbes punaliblede suurused ja hoiduvad kokku nagu puuviljakobarad. Nad erinevad teistest taimedest seetõttu, et nad ei ole ümbritsetud tsellulooskestaga, mida peab lagundama, enne kui rakk muutub kasulikuks toiduks. Pärmi-rakud alluvad kergelt seedemahlade toimele ja imenduvad kergesti. Toores pärm on rikas B-grupi vitamiinidest ja aluselistest elementidest. Pärmi ei tohi kasutada koos mahladega, sest siis toode¬takse maos õlut, mis sisaldab puskariõlisid. Toksilised alkoholid ja happed on kahjulikud maksale. Värsket pärmi tohiks võtta ainult tühja maoga. Teda peaks sööma ilma lisanditeta, lastes aegla¬selt suus sulada, või siis segama sooja vee või toore piimaga mitte kunagi millegi muuga
tagakehas ja nukkub otsekohe pärast sünnitamist. Stomoxys calcitrans Keha põhiosad ja iseärasused Kärbse hallikaspruun keha koosneb kolmest osast: peast, rindmikust ja tagakehast. Pea on liikuv. Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad. Suu asemel on kärbsel imilont. Sellepärast saab kärbes toituda ainult vedelast toidust. Tahkele toidule eritab ta soolestikust londi kaudu lahustuvaid seedemahlu ja imeb siis seedemahlade toimel lahustunud toitu. KEHA PÕHIOSAD JA ISEÄRASUSED Rindmikule on kinnitatud üks paar õhukesi värvituid tiibu. Lennates kärbes piriseb, pirinatekitajaks on õige väikesed tagatiivad sumistid. Sumistid on ka tasakaaluelundiks. Jalad on peenikesed ja küllaltki pikad, neid on kokku kuus. Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal, ilma et ta libiseks või maha kukuks. Käppadel asuvad ka maitsmiselundid.
nahka. 15. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv 16. Peaaju asub koljus ja kaalub 13001400 grammi 17. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju (nimetage aju osa) 18. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas).
1.3.1. Seedeelundkond Suus asub keel, mida nimetatakse hõõreliks e. raadulaks. Toit purustatakse hõõreli ja kitiinse lõugplaadi vahel peeneks. Suuava juures asuvad süljenäärmed eritavad seedimisensüüme, mis niisutavad seeditavat toitu, lihtsustades toidu edasi liikumist söögitorru, mis lõppeb maos. Soolestik eraldab suurtes kogustes makku pruuni seedemahla. Soolenääre koosneb väiksematest ja suurematest foliikulitest, täites suurema osa kehaõõnsusest. Pidev seedemahlade edasi-tagasi liikumine mao ja soolestiku vahel suurendab toitainete imendumise protsessi. Seedemahlade liikumist võimaldavad soolenäärmete lihased ja ripsmekesed. Seeditav toit voolab üle maksarakkude, mis imavad toitaineid. Väiksem soolestik algab suuavast, kulgeb mööda neeru äärt, siseneb kopsuõõnsusesse ning lõpeb hingamisava (hingamisboori) lähedal. Väiksema soolestiku lõpus asub sügav vagu, mis on kaetud ripsmekestega
veel toitu, sest öösel ajukoore tegevus pidurdub, tarvilikke närviimpulsse seedeelunditele ei tule ja seedimine ning imendumine on väga aeglane. Hommikul on vere toitainete kontsentratsioon veel kõrge ja isu puudub. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peab tagama päevasest energiavajadusest 25 – 35%. See on mahurikkaim ning mitmekesiseim toidukord päevas. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist, seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana serveeritavad ekstraktiivaineterikkad puljongid ja supid. Teine roog (enamasti kalast või lihast) on toiteainete sisalduselt kõige valgu ja rasvarikkam. Selle koostamisel tuleks arvestada nn taldrikureeglit. Toidukorra lõpetab magustoit, mis pidurdab liigset seedemahlade eritumist ning loob täiskõhutunde, kuna süsivesikud imenduvad kiiresti verre ning informeerivad küllastuskeskust piisava
lase tõvestavatel mikroorganismidel soolestikus paljuneda, stimuleerib immuunsüsteemi, on üldtugevdava toimega, parandab isu, tõstab füüsilist töövõimet, tugevdab seksuaalfunktsiooni, vähendab eesnäärme suurenemise ohtu. Soovitatav on tarvitada 28 grammi (13 teelusikatäit) päevas. Seda võetakse hommikul ja päeval, mitte õhtul, sest õietolmu ergutav toime ei lase uinuda. Et soodustada seedemahlade läbiimbumist tolmutera küllalt tugevast kestast, soovitatakse õietolmu enne kasutamist leotada keedetud vees kaks-kolm tundi aeg-ajalt segades. Õietolmu võib segada pudru või kohupiima hulka. Kuivatatud õietolm võib säilida kaks-kolm kuud kuivas pimedas ruumis, mille temperatuur ei tõuse üle 12 kraadi. Kahjuks võib õietolm paljudel inimestel põhjustada allergiat. Mitmesugustest allergiatest on õietolmuallergia üks levinumaid. Õietolm satub organismi harilikult õhuga
Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n)
mille soolasisaldust saad kontrollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Täiskasvanu vajab päevas 23 liitrit vett, millest 11,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Parim jook on puhas vesi. 10. Ära liialda alkoholiga Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi, et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat. Kasutatud kirjandus: http://www.toitumine.ee/esileht/ http://www.toitumine.ee/toitumise-pohitoed-2/ http://www.toitumine
imenduvad soolestikust kiiresti.Vaid piimasuhkur imendub peensooles aeglasemalt. Selle tõttu satub osa piimasuhkrust jämesoolde ja soodustab seal piimhappebakterite kasvu. Piimhappebakterid takistavad roiskumist tekitavate mikroobide arenemist. Tärklis imendub aeglasemalt kui suhkrud. Tärklisest saadud energiavool on pidevam. Tselluloos, pektiinained ja teised raskesti seeditavad taimsed süsivesikud on vajalikud seedemahlade produtseerimiseks ja soolte kokkutõmbumise ergutamisesk. Nad pidurdavad roiskumisprotsesse jämesooles ning aitavad organismist eemaldada liigset kolesteriini ja mõningaid mürkaineid. Eestlaste toidus on tähtsaimaks süsivesikute allikaks teraviljasaadused (50-60%), kartul (10- 18%), puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %). Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Linnaelanikud söövad suhkrut liiga palju: (18-30 % saadavatest süsivesikutest), maal süüakse suhkrut vähem.
B1 vitamiin mängib olulist ajutegevuse ja mälu talitluses. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pistaatsiapähkel Pistaatsiapähkel on india pähkli sugulane ja kasvab peamiselt Vahemere maades. Sisaldab rohkelt valku ja kroomi, mis parandavad liigeste ehitust ja osalevad seedemahlade talituses. Pistaatsiapähklite eeterlike õlide toiteväärtus sarnaneb oliiviõli toiteväärtusega. Pistaatsiapähklite söömine alandab kolesterooli taset ja aitab ära hoida südamehaigusi. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 3,9 Kalorid 606 Rasvad 48,4 Valgud 20,5 Süsivesikud kokku (imenduvad) 25 (22) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tuumad)=60 g Pildil pistaatsia pähklid Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainete rikkad
Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Täiskasvanu vajab päevas 23 liitrit vett, millest 11,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Parim jook on puhas vesi. 10. Ära liialda alkoholiga Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi, et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat. Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit
(80%), natuke peensooles (10%) ja nahas (5%). Meie organismi kolesteroolifondi moodustavad: Toidukolesterool Endogeenne, sünteesitud kolesterool Süsivesikud 1 On levinumad loodusühendid, mis on organismi poolt hästi omastatavad, hästi kättesaadavad, odavad ning kõrge energiaväärtusega. Süsivesikuid on kahesuguseid: Organismi poolt omastatavad Organismi poolt mitteomastatavad ballastained, mis ei anna energiat, kuid suurendavad seedemahlade sekretsiooni ja parandavad seedimist. Süsivesikud 2 Süsivesikud jagunevad: Lihtsüsivesikud ehk monosahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Galaktoos (pärineb piimasuhkrust ehk laktoosist) Liitsüsivesikud Disahhariidid Sahharoos ehk peedi või roosuhkur (glc+frc) Laktoos ehk piimasuhkur (glc+galaktoos) Maltoos ehk linnasesuhkur (glc+glc)
emotsionaalsete reaktsioonidega. Emotsionaalsete protsesside tõttu muutub ka inimese hingamine, kas kiiremaks või aeglasemaks, mõnikord võib hoopistükis katkeda nt ehmatuse korral. Rahulolu korral täheldatakse hingamise sageduse suurenemist, rahulolematuse korral vähenemist (Lunge, 1980, 42-43). Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides. Raskustunne maos tekib siis, kui inimene on olnud ebameeldivas või ärevas olukorras. Isegi seedemahlade eritumistes kaasnevad emotsioonide väljendamise tõttu muutused negatiivsete emotsioonide tõttu on täheldatud sülje ja maomahla eritumise lakkamist. Emotsioonid vähendavad ka pankreasenõre ja sapi eritumist. Välisnõrenäärmete tegevust mõjutavad samuti emotsioonid higinäärmete tegevus emotsionaalse erutuse korral, pisarnäärmete tegevus nutmise hetkel. Emotsioonid haaravad kogu organismi ning levivad tavaliselt ka organismi pinnale ning
mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Täiskasvanu vajab päevas 23 liitrit vett, millest 11,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Parim jook on puhas vesi. 10. Ära liialda alkoholiga Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi, et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat. Tervislik toitumine väljaspool kodu Eestis ei sööda väljaspool kodu väga sageli, kuid olenemata sellest peaks igaüks teadma,
Tervisliku toitumise põhitõed: · Mitmekesine toit · Peamised söögikorrad hommikueine, lõuna ja õhtu · Vältige ülesöömist ja näljatunnet · Hoiduge magusast ja magusatest gaseeritud jookidest · Sööge värskeid roogi (Pantsenko, 2005) Väga tähtis on tervisliku toitumise juures tarbida palju vedelikku, kuna vesi on vajalik toitainete transportimisel ning jääkide väljaviimisel organismist, samuti on vesi vajalik seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks. Et omada head, vormis keha ning olla oma kehaga (tervisega) rahul, tuleks järgida tervislikke 7 toitumispõhimõtteid, samas ei tohi unustada ka füüsilist treeningut. Õige toitumine peab olema kindlaks osaks inimese igapäevaelus 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS 2.1 Kehalise kasvatuse programm Kehaline kasvatus kui hariduspoliitika vahend kuulub liikumiskultuuri hulka ning peab kandma endas spordist täiesti erinevaid väärtusi, eesmärke, ülesandeid.
mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Täiskasvanu vajab päevas 23 liitrit vett, millest 11,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Parim jook on puhas vesi. 10. Ära liialda alkoholiga Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi, et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat. (http://www.toitumine.ee/10- soovitust-tervislikuks-toitumiseks/) 6 4
värvus • PSE-lihas (hele, pehme vesine) sisaldub palju vaba vett, mis asetseb liha rakkude vahel, mitte aga rakkude sees nagu tavalises lihas. • DFD- lihal (tume, tuim, kuiv) on kõrge veesiduvusvõime ja ebanormaalselt suur kogus vett paikneb lihaskiudude sees. LÕHN JA MAITSE • Liha lõhn ja maitse mõjutavad kaudselt liha toiteväärtust ja omastatavust. Meeldiva lõhna ja maitsega liha ergutab isu, seedemahlade eritumist ja soodustab sellega seedimist. • Liha lõhna ja maitse määrab suurel määral seasööda koostis.. • Heas toitumuses olevate loomade lihal on parem lõhn ja maitse lihaskoesisese rasvkoe sisalduse tõttu, seepärast eelistatakse nn. marmorjat liha. LIHA MAITSE JA LÕHNA KÕRVALEKALLE: • Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega.
Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos - eluslooduse enim levinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Sahhariidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline - põhiline energiaallikas 2. Plastiline ehk ehituslik. Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. 3. Reserv(varu)materjal. Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Glükogeen on maksas ja lihastes. 4
Veevahetus (siseneva ja väljuva vee) peab olema tasakaalus. Toiduvalmistamiseks tarbitava vee üks kvaliteedinäitaja on tema karedus (s.o kaltsiumi- ja magneesiumsulfaatide ning vesinikkarbonaatide sisaldus vees) Toitumisreziim. Menüü koostamise põhireeglid. Tähtis: toitumise regulaarsus, söögikordada arv, söögikorra kestus, toitainete hulga jaotus toidukordadel. Regulaarsus söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel; kujuneb stereotüüp, siis on seedemahlade eritumine suurem, seedimine lihtsam. Vaheajus paiknev toitumiskeskus koosneb nälja- ja küllastuskeskusest; need peavad omavahel olema tasakaalustatud see tagab norm söögiisu, küllastustunde tekkimise ja lõpetamise. Söögikordade arv lähtub seedesüsteemi tööst. Seedeelundid ei tööta pidevalt, vaid rütmiliselt. Toidu seedimiseks ja imendumiseks kulub u 4-6 h. Täiskasvanu vajalik toidukordade arv on 3-4. Vähem kordi süües koormame seedeelundid üle.
põhimõte. Muutes oma süsivesikute kvaliteeti muudad oma elu ja tervise kvaliteeti. Kui sa sööd kvaliteetset looduslikku toitu, siis kvantiteet hoolitseb ise enda eest. Mitte keegi ei hakka sööma poolt tosinat suhkrupeeti või suurt hulka suhkruroogu. Isegi kui seda tehtaks, siis see oleks vähem ohtlik kui 30100 grammi suhkrut. Nii looduslikud suhkrud (mees ja puuviljades) kui ka rafineeritud valge aine (sahharoos) näivad pidurdavat seedemahlade eraldamist ning samuti pidurdab mao loomulikku liikumisvõimet. Suhkur ei seedu suus nagu teraviljad või maos nagu loomaliha. Kui süüa paljast suhkrut, siis see läbib kiiresti mao ning läheb edasi peensoolde. Kui süüakse küpsetist [bread], milles on suhkrut ja kokat, siis need ootavad koos hamburgeri ja saiaga, et neid hakataks seedima. Niikaua, kui magu tegeleb loomsete proteiinidega ja rafineeritud tärklisega küpsetises, siis suhkur garanteerib kiire happelise käärimise soojas
Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan H e t e r o p o l ü o o s i d ehk heteropolüsahhariidid Koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest "plokkidest", need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest. Võivad sisaldada ka teisi, mitte süsivesikulisi aineid, näiteks orgaanilisi happeid, lämmastikaluseid. Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega.
MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE
Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS PIKLIKAJU medulla oblongata Piklik aju on seljaaju jätkuks koljuõõnes. Siin asuvad hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus
◦ Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest, mis ei lahustu külmas vees, kuid kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. Ta on ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. ◦ Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer, mis on taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Siia võib tuua ka kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID Heteropolüoosid ehk heteropolüsahhariidid. koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide "plokkidest" ja need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest. Võivad sisaldada ka teisi, mitte süsivesikulisi aineid, näiteks orgaanilisi happeid, lämmastikaluseid
Sapipõie funktsioon On sapi reservuaadiks. Sapipõie limaskesta rakud imavad vett, seetõttu sapp kontsentreerub sapipõies 1020 korda. Jämesoole funktsioon vee, mineraalsoolade imendumine, Kvitamiini ja foolhappe produktsioon mikroobide poolt. Toitainete imendumine toimub põhiliselt peensooles, kuid osaliselt veel ka jämesooles. Defekatsioon Roojamine. Faeces Väljaheide, roe. Flatus Soolestiku kaudu väljuv gaas e.puuks. :) Seedemahlade hulk ja toidu püsimise aeg erinevates seedetrakti osades Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhusülge(pankreas), soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (16), peensooles 610 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega 1824 t.
Sapipõie funktsioon- On sapi reservuaadiks. Sapipõie limaskesta rakud imavad vett, seetõttu sapp kontsentreerub sapipõies 10-20 korda. Jämesoole funktsioon vee, mineraalsoolade imendumine, K-vitamiini ja foolhappe produktsioon mikroobide poolt. Toitainete imendumine- toimub põhiliselt peensooles, kuid osaliselt veel ka jämesooles. Defekatsioon- Roojamine. Faeces- Väljaheide, roe. Flatus- Soolestiku kaudu väljuv gaas e.puuks. :) Seedemahlade hulk ja toidu püsimise aeg erinevates seedetrakti osades- Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhusülge(pankreas), soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (1-6), peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega 18-24 t.
püsiseisundi tingimustes. Töö algul tekib nimelt ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 26. Seedimine. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Seedimine on organismi ainevahetuse algetapp. Seedimisprotsessis toimub toidu mehaaniline ja füüsikalis- keemiline töötlemine, mille tagajärjel toiduained lõhustatakse lihtsamateks ühenditeks. Need imenduvad verre ja organism omastab need. Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks polüpeptiidideks, rasvu glütseriiniks ja rasvhapeteks, süsivesikuid monosahhariidideks. Ainult vesi, mineraalsoolad ja väike hulk orgaanilisi ühendeid imenduvad verre ilma eelneva töötlemiseta.
PIKLIKAJU MEDULLA OBLONGATA ● seljaaju jätk koljuõõnes, ehitus sarnane seljaajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● siin on IX, X, XI ja XII peaajunärvide tuumad ● läbivad JUHTETEED nii ülenevas kui alanevas suunas ● ELUTÄHTIS AJU OSA, kus asuvad järgmised keskused: - südametegevus-, hingamis- ja vasomotoorsed keskused - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) - kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused ● Piklikaju kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm) võivad häiruda: - hingamine, südametalitlus jm funktsioonid. TAGAAJU ● siin asuvad V, VI, VII ja VIII peaajunärvide tuumad ● ehitus sarnane piklikajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● läbivad nii ülenevas kui alanevas suunas JUHTETEED ● sisaldab erinevaid tuumasid
Vaid piimasuhkur imendub peensooles aeglasemalt. Selle tõttu satub osa piimasuhkrust jämesoolde ja soodustab seal piimhappebakterite kasvu. Piimhappebakterid takistavad roiskumist tekitavate mikroobide arenemist. Tärklis imendub aeglasemalt kui suhkrud. Tärklisest saadud energiavool on pidevam. 30 Tselluloos, pektiinained ja teised raskesti seeditavad taimsed süsivesikud on vajalikud seedemahlade produtseerimiseks ja soolte kokkutõmbumise ergutamisesk. Nad pidurdavad roiskumisprotsesse jämesooles ning aitavad organismist eemaldada liigset kolesteriini ja mõningaid mürkaineid. Eestlaste toidus on tähtsaimaks süsivesikute allikaks teraviljasaadused (50-60%), kartul (10-18%), puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %). Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Linnaelanikud söövad suhkrut liiga palju: (18-30 % saadavatest süsivesikutest), maal süüakse suhkrut vähem.
Vitamiini B1, mida nimetatakse ka tiamiiniks kasutab meie keha süsivesikute lõhustumiseks ja sellega seoses ka närvirakkude normaalseks talitluseks, sest närvikoe energiavajadus kaetakse põhiliselt veresuhkru lõhustumise arvel. B1 vitamiin mängib olulist ajutegevuse ja mälu talitluses. Pistaatsiapähkel - Pistaatsiapähekel on india pähkli sugulane ja kasvab peamiselt Vahemere maades. Sisaldab rohkelt valku ja kroomi, mis parandavad liigeste ehitust ja osalevad seedemahlade talituses. Pistaatsiapähklite eeterlike õlide toiteväärtus sarnaneb oliiviõli toiteväärtusega. Pistaatsiapähklite söömine alandab kolesterooli taset ja aitab ära hoida südamehaigusi. Sarapuupähkel - Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainete rikkad. Olles kergesti seeditavad, tagavad need normaalse mao limaskesta talituse ja sisaldavad rohkesti seedimist parandavaid ensüüme. Samuti sisaldavad B- ja E-grupi vitamiine.
tugevdab maitset ja mingil määral ka vastupidi. Seetõttu kasutataksegi mõnikord ühisnäitajat fleiv (ingl. k.flavour), mille all mõeldakse lõhna koos maitsega. Söömisel me tunnemegi tavaliselt fleivi. Sensoorsete katsete puhul on eri metoodikad, mis võimaldavad määrata eraldi lõhna ja maitset. Liha lõhn ja maitse mõjutavad kaudselt liha toiteväärtust ja omastatavust. Meeldiva lõhna ja maitsega liha ergutab isu, seedemahlade eritumist ja soodustab sellega seedimist. Liha lõhna ja maitse määrab suurel määral seasööda koostis. Nii näiteks kalajahu või kalajäätmete söötmine sigadele tapaeelsel perioodil põhjustab lihal ebameeldiva kalalõhna. Heas toitumuses olevate loomade lihal on parem lõhn ja maitse lihaskoesisese rasvkoe sisalduse tõttu, seepärast eelistatakse nn. marmorjat liha. Liha maitse ja lõhna kõrvalekalletest on olulisemad kuldilõhn ja kala maitse. Kuldilõhn on omane
Seedeelundite talitlusega on tihedalt seotud ka toitekäitumine , janu-, nälja- ja küllastustunde tekkimine. ERITUSELUNDITE TALITLUS Eritumine-ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Põhilised eritusorganismid on neerud, higinäärmed, kopsud ja seedetrakt. Gaasilised ained (CO2) viiakse organismist välja hingamisel kopsudega, vesi ja temas lahustunud ained neerude ja higinäärmetega. Toidu omastamata osa ja seedemahlade jäägid seedetrakti kaudu fekaalidena. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mille põhiül on ainevahetusjääkide, vee ja liigeste mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulatooraineid (reniin, erütropiinid).
Seedetrakti hormoonide peamised funktsioonid: gastriin, sekretiin koletsüstokiniin, GIP X ERITUSELUNDITE TALITLUS · Erituselundid. Neerud. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Põhilised eritusorganismid on neerud, higinäärmed, kopsud ja seedetrakt. Gaasilised ained (CO2) viiakse organismist välja hingamisel kopsudega, vesi ja temas lahustunud ained neerude ja higinäärmetega. Toidu omastamata osa ja seedemahlade jäägid seedetrakti kaudu fenaalidena. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mille põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigeste mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootsr rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulatooraineid (reniin, erütropiinid)
1847 tõestas Bidder sümpaatilise närvisüsteemi ganglioniraku ja närvikiu ühtekuuluvuse. Eesti meditsiiniloolane V. Kalnin7 väidab, et Bidderi koolkond tegi kindlaks vegetatiivse närvisüsteemi embrüogeneesi, struktuuri ja funktsiooni, seljaaju tsütoarhitektoonika, pani aluse õpetusele neurogliiast (kirjeldas seda esmakordselt küll juba Virchow), eristasid ganglionirakke, tõid teadusse neuroni mõiste. Eriline tähtsus oli Bidderi töödel seedemahlade alal. Alustas ta selles vallas 1848 koos Tartu biokeemiku Carl Schmidtiga (1822-1894) ning esitas tulemused ühismonograafias Seedemahlad ja ainevahetus (1852). Autoritel oli õnnestunud lahendada lämmastikuvahetuse probleem ainevahetuses ning organismi valguvajadusega seotud probleeme. Bidder ja Schmidt rõhutasid valgu asendamatust toidus. Töös näidati ka, et maomahl sisaldab vaba soolhapet, kinnitati sapi tähtsust rasvade seedimisel ning avastati maomahla psühhomotoorne sekretsioon
75 3.7. Seedesüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab seedesüsteemi osi ja oskab selgitada seedesüsteemi üksikute osade funktsiooni, oskab seletada kõiki seedesüsteemi protsesse alates neelamisest. Üldine sissejuhatus Oma ülesannete täitmiseks vajavad kõik keharakud energiat, mida saadakse erinevatest toitainetest. Seedesüsteemi ülesanne on toidu peenestamine (mehaaniline seedimine) ja lõhustamine seedemahlade abil põhitoitaineteks (keemiline seedimine), mis imenduvad verre ja transporditakse nii keha rakkudesse . Seedimata jäänud toiduosad väljutatakse organismist. Seedesüsteemi moodustavad omavahel seotud elundid, mille ülesandeks on toiduainete ja jääkainete transport läbi keha. Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on:
annaabi.ee 
