Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valitseda, demokritos, omamine, iseenese, öelnud, suutma, valitsejad, valitsejal, demokritose, valitsema, andri, väitnud, erich, remarque, paljudele, rõõm, situatsioonides, eelduseks, kaotavad, juhilt, nägid, sõjad, läbikukkumine, ebaõnnestumine, kontrollile, avasid, ettevõtjad, poodide, poed, panema, pöörduma, diogenes, õppinud, tendetsniigi tugev, kutsus sinna väga tugeva võõramaalse, ei asunud sinna elama, ei rajanud sinna kolooniaid, eemaldas veneetsalsed võimult. Üks viga viis teiseni. Louis loovutas Aleksandrile Romagna ja Hispaamiale kuningriigi selleks, et vältida sõda- see vaid lüllab sõda edasi, sest sõjast ei pääse keegi. Luis kaotas Lombardia sellepärast, ett a ei täitnud ühtegi neist tingimustest, mida on täitnud Valitsejad, kes on tahtnud provintsi säilitada. "Hukkub see, kes aitab kellelgi teisel tugevneda, sest säärane võimalus on kutsutud abistaja poolt esile tema osavuse või jõu abil, ja nii esimene kui teine neist kahest äratab tugevas saanus kahtlusi."N.Machiavelli IV PEATÜKK MIL MOEL ÕNNESTUS ALKESANDRI JÄRELTULIJAIL PÄRAST TEMA SURMA SÄILITADA VÕIM DAREIOSE KUNINGRIIGI ÜLE, MILLE ALEKSANDER OLI VALLUTANUD
valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. 5. Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist? Kuigi julmusega võib kaasneda hukkamõist, ei tuleks sellest siiski hoolida, sest lõpuks kujuneks see välja halastavamaks kui liigne halastus. 6. Kuidas suhestub võimu problemaatikaga valitseja ausus? Aususega ei saa suuri asju korda saata. Need valitsejad, kes on aususe tahaplaanile jätnud, on paremini valitsemisega hakkama saanud. 7. Kuidas tõlgendab Machiavelli Cicero tuntud kujundeid valitsejast kui "rebasest" ja valitsejast kui "lõvist" ning kuidas see suhestub tema käsitlusega inimloomusest? Rebane-See valitseja, kes on nn. ``rebane`` on näiliselt hea, kuid tegelikkuses häid omadusi ei oma. Selline valitseja on inimestega manipuleeriv ning saavutab sellega edu.
oskavad) - sümboolne autoriteetne liider on vajalik, ühendab -paternalism (peremudel, riik on nagu pere, mida valitseb heatahtlik perepea-monarh) - vooruste probleem, demokraatia toidab ambitsioone, igaüks tahab võimu -monarhial (valitseb üksikisik, kelle võin kas piiramatu, piiratud või sümboolne), aga ei ole erahuve, huvi on riigi huvi 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon -valitsema peaksid filosoofid. Filossofid paremad valitsejad sest omavad tõelisi teadmisi, kui teised näevad vaid varje(koopamüüt). Demokraatlik kord halb sest inimene hakkab tahtma oma vabadustkuritarvitada. Hea monarhia, aristokraatia. Aristoteles arvas et parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest ja voorustest. Üks ülivooruslik=monarhia eristuvad parimad= aristokraatia klassierinevusteta-politeia vaeste huvides-demokraatia 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin kuningas on Jumala poolt ametisse seatud ning tema võim on Jumala and
Selline inimene ei saa kunagi õnnelikuks, sest tema soovid pidevalt muutuvad(kui üks saab rahuldatud, tekib uus). Ta on kaotanud oma päris-mina ja sõltub võrdlusest teistega. Ta on sõltuvuses asjadest, tunnustustest ja teiste inimeste hinnangutest keegi aga on alati teistest parem ja tekib lõputu ahel. On kaks võimalikku lahendust: 1. ühiskondlik lahendus heas riigis noore inimese kasvatamine samastamaks oma huvisid riigi huvidega. Riik peaks suutma kasvatuse kaudu õpetada inimest üles leidma oma tõelist mina. 2. individuaalne lahendus inimest tuleb kasvatada isoleerituna ühiskonnast, kus kõik omavahel võistlevad, tuleb väärtustada sõprust ja piirata oma soove. Au 11. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au saavutamisel on väga suur roll eneseväärikusel. Iga inimene peab püüdlema tõelise au poole, selle saab ta tasuks loomutäiuse eest. Au omistatakse headele inimestele (vooruslikule inimesele).
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15
liidri vajadus, ühendav printsiip. Demokraatia toidab abitsioone, monarhias on kõik alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuvi, monarhi huvi = riigi huvi, demokraatias inimestel omad kasud. Aristotele: "Demokaraatia on masside valitsemine ilma seadusteta". Paternalism: oleme kõik vennad ja õed, meil on ühine isake. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide kui tõeliste teadmiste omandajate võim on ülim. On kaks võimalus: 1) filosoofid hakkavad valitsema 2) valitseja hakkab filosoofiks.Demokraadid ei näe tõelisust, vaid varje; on türannide eelkäijad. Demokaraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada. 7 Aristoteles: Õige valitsusvorm on relativistlik. Monarhia on ainuke ülivooruslik valitsusvorm. Demokraatia on valitsus vaeste huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kuningas on Jumala poolt seatud. Tema võim on Jumala and
Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused; kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks on vabadus või pigem võrdsus. Riikidevahelised suhted kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda, kas üldse peaks olema maailmas suurel hulgal erinevaid suveräänseid riike või oleks parem, kui oleks üks universaalne rahuriik. Miks ideede ajalooga tegeleda? Kasu filosoofidele:
Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja
Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas islami fundamentalistid on inimesed (kas nendega üleüldse saab läbi rääkida)? Kas indiaanlased on inimesed? Kas naisel või neegril on õigusi? Kes on kodanik? Mis on hea elu? Miks antakse ühele õigus valitseda teise üle, milline valitsemine ja riik on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. · Poliitiline filosoofia on olnud arenev. · Paljud inimest ja ühiskonda puudutavad küsimused on aegumatud, mistõttu ühiskonna mõistmiseks tuleb neid taas küsida. · Varasemad vastused aitavad mõista ka tänast ühiskonda. Miks tekkis poliitiline filosoofia vanas-Kreekas?
poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas indiaanlased on inimesed? Kas neegril on õigusi? Kes on kodanik? Mis on hea elu? Miks antakse ühele õigus valitseda teise üle, milline valitsemine ja riik on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. Vana-Kreeka Polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena nad suhtlesid ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil.
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega,
ebaseaduslik kõik "monarhid" on tegelikult türannid) · Thomas Hobbes: nimetame "türanniks" neid monarhe, kes meile ei meeldi aga see ei muuda veel asja olemust. Seega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmer "Patriarcha" ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda, esimese "isa" järglaste valitsus on ainuke legitiimne valitsus. Kehtib pärimisprintsiip. Paralleel riigiga on perekond, kus valitseja on pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad neisse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal vabariiklikud mõtlejad Machiavelli ja Guicciardini Itaalias, James Harrington Inglismaal: segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi
Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. teadmusühiskond - Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevõtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga
Romantilise kunstniku (boheemlase) “aukoodeks” vs filistinism Aristophanese kõne Ühiskonna nimel suremine: Inimesed algselt eneseküllased, sarnased jumalaile Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga Karistuseks tahte eest kõike valitseda lõigati pooleks Oma teise poole otsimine ongi armastus (eros) Piibli “armastus” = kr k “agape” (vs. eros, philia). Käsud: “Armasta (agapao) Näitab kaugust jumalatest Jumalat”, “Armasta ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:37) Ühenduse saamine vaevaline, nauding mööduv Kristuse “armu-õpetus”:
suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast 3 Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele Inimese panevad liikuma ihad Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele
õiglust kõrgeimal võimalikul määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus. Inimene peab täitma oma funktsiooni ühiskonnas. Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud. Tasuks selle eest on neile igavene elu, mitte maised hüved. Tõeline voorus aga on vaimne, seega on kirik ülem riigist. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega. Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida
Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks). Arostoteles Nikomachose eetika: õnn on ,,hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna" - tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon: mõistuspärane toimimine
lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal · see olukord võimaldab kuningal hakata piirama ka feodaalide poliitilisi õigusi, kuid kodanlusele kuningas esialgu poliitilist võimu ei anna. Järelikult oli kuningal võimalus valitseda suhteliselt sõltumatult. Absolutismi tunnused: 1. Riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja (valitseja sai võimu Jumalalt, peab ainult Jumalale aru andma) 2. Ühtsus üks kuningas, üks usk, ühed seadused (terves riigis), üks valitsuskeskus (kogu riiki juhiti pealinnas vastavalt valitseja tahtele), üks valitsus 3. Alalise armee loomine, mis tõi kaasa ka sõjaväelise kohustuse kehtestamise
Kunsti peamine roll oli olla MIMEETILINE. Kunstil endal pole mingit mõtet, see peitub jäljendavas objektis. Valitses REPRESENTATSIOONILINE esteetika teooria. Ilu ja esteetika oli sõlteline teistest kvalitatiivsetest omadustest. Antiikühiskond oluliselt tabude vabam tänapäevast. EELSOKRAATIKUD (umbes 8. - 4. saj eKr) on näiteks Joonia koolkond, kuhu alla kuulub MILEETOSE koolkond ja sellised nimed, nagu Thales, Anaximenes, Anaximandros, Anaxagoras, Herakleitos, Diogenes, Demokritos, Leukippos jt. Seda antiikfilosoofilist suunda defineeritakse kui NATUURFILOSOOFIAT ehk LOODUSFILOSOOFIAT. Tegeleti looduse, mateeria ja empiirilise maailma uurimisega. Tegeleti algelementide uurimisega - tuli, vesi, maa, õhk ja kosmogooniaga (lugu maailma tekkest). Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm
Näiteks Platoni poliitilise õpetuse õigustused toetuvad tugevalt tema filosoofia ontoloogilistele, epistemoloogilistele ja eetilistele eeldustele. Filosoofiline süsteem on omamoodi monoliit. Alustame igapäevaelus erinevates seostes palju kasutatava sõna poliitika tähendusvälja ülevaatamise ja piiritlemisega. Esiteks tsitaat Longmani Maailmapoliitika leksikonist (e.k 1999), kust märksõna poliitika alt leiame tõeliselt mitmemõõtmelise puzzle. ,,Poliitika: 1) kunst ja teadus, kuidas valitseda nõustumise, jõu kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse teel; hõlmab kogu ühiskondlike suhete kompleksi ühiskondade sees ja nende vahel; 2) ,,kes mida saab, millal ja kuidas" (Harold Lasswell); 3) ,,väärtuste paigutamine võimu abil" (David Easton); 4) ,,kuningriik, kus kohtuvad südametunnistus ja võim, kus põimuvad inimelu eetilised ja sunnitegurid ning töötatakse katseliselt välja nende ebamugavaid kompromisse" (Reinhold Niebuhr)." Suurepärane kogum erinevatest
Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. 1.3 Teadmusühiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti,
tähenduses. · meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, Platoni arvates on ideed igavesed, st nad ei teki. Platon ei pidanud silmas ideesid tänapäeval tavapärases tähenduses. Platoni arvates on olemas näiteks · inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee. · õigluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee. · juuste-idee, riigi-idee, pori-idee Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et · valitsejaks või sõjameheks saavad vaid need, kellel on vastavad loomulikud eeldused, käsitööliseks võib aga saada igaüks. Ei, nii Platon ei arvanud. Igaks tööks peavad Platoni arvates olema loomulikud eeldused. · valitsejad on kõige väärtuslikum seisus - teised on vähemväärtuslikud, kuid vajalikud on nad kõik.
Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R
mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse.
et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja Melissose sidumisest Elea koolkonna nimega ei tohiks veel julgelt tuletada nende filosoofide ühtset doktriini. Parmenidesest on olnud vahetult mõjutatud veel teisedki filosoofid või filosoofilised koolkonnad (nt. Empedokles, Anaxagoras, Demokritos). Parmenides ja Zenon kuulusid mingil ajal pythagorlaste liitu. Abderiidid Demokritose filosoofia põhineb Leukippose atomistika ja pythagorlaste õpetuste edasiarendamisel. Demokritose omapäraks teiste eelsokraatikutega võrreldes on aga see, et ta arendas välja kõikehõlmava filosoofilise süsteemi, mis käsitles olemisõpetust, kosmoloogiat, kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, antropoloogiat, meditsiini, psühholoogiat, filoloogiat jne. Demokritose
Õppige endamisi naerma alati, kui midagi seesugust kuulte, ning ärge kunagi püüdkegi mõõta kellegi kavatsusi ja tegusid moraalsete kaalutluste järgi, millega tegelikult üritatakse võimukoondamist õigustada (2:20). Võim on ühiskondlik mäng. Selle tundmaõppimiseks ja harjutamiseks peate ennast arendama inimeste uurimise ja mõistmise võimet. Meistermänguriks saate alles siis, kui olete meisterpsühholoog. Peate mõistma motiive ning suutma läbi näha suitsukattest, millega inimesed oma tegusid varjavad. Inimeste peidetud motiivide läbinägemine on ainus oluline teadmine, mida te võimu omandamisega õpite (2:20). 1.1 Võimuliigid 1.1.1 Ametlik ehk formaalne võim Ametlik võim rajaneb isiku positsioonil organisatsioonis. Ametlik võim võib tuleneda oskusest kedagi hirmu ähvardusel sundida või hüvede pakkumisega mõjutada,
manipuleerida. Seetõttu nad teatud tüüpidega üldse ei klapi. Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks. Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja. Väärtustatakse kontaktitust kõige rohkem. Mitmesugused diktaatorid ja valitsejad on skisoidsete joontega. Nii skisoidne kui sundustega tüüp hindavad võimu, kuid erinevatel põhjustel. Skisoidne inimene hindab võimu distantsi tõttu, sest ta saab seda ise määrata. Kõige olulisem, kõige tähtsam on, et inimesed ei sööbiks isolatsiooni, kontaktitusse. Kontaktitul inimesel on kõige kergem ebainimlikuks muutuda. Partnersuhted Kõige problemaatilisemad on seda tüüpi inimese jaoks need eluetapid, kus tuleb tegemist inimestevaheliste kontaktide loomisega
Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone. Oma õpetuses, mille järgi täiusliku riigi kodanikud jagunevad seisusteks, juhindus Platon hinge osade klassifikatsioonist. Hinge mõistuslikule osale peab vastama valitsejate-filosoofide seisus, kes on vähearvuline, haritud, tark ja vooruslik. Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema, seganud sündimisel kulda ning seepärast on nad kõige väärtuslikumad ning mõistavad, mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks. Riigi valitsemiseks saavad nad aastakümneid kestva ettevalmistuse ja alles 50. eluaastast tohivad nad kuuluda valitseva eliidi hulka. Et riiki õiglaselt ja targalt valitseda, ei tohi neil olla eraomandit ega perekonda, mis võiksid neid viia omavahelisele võimuvõitlusele. Olmemured nende eest lahendab riik.
· asjatundlikkus tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni. Kontrollimine on tegevus, mille abil selgitatakse tehtava vastavus kavandatule või kindlaksmääratule. Kontrollimise vajadus tekib sellest, et tegevuste kavandamine ja toimingute kindlaksmääramine ning täideviimine ei lange tavaliselt ruumiliselt ja ajaliselt omavahel kokku. Kontrolli omamine organisatsioonile on vajalik: · mikro- ja makrokeskkonna muutustega kohanemiseks; · vigade kuhjumise vältimiseks tavaliselt ei kahjusta väikesed vead organisatsiooni oluliselt ja seetõttu ei pöörata neile suurt tähelepanu, kuid kui neid koguneb palju, võivad tagajärjed olla rängad · keeruka organisatsiooni juhtimiseks firmal, mis valmistab ainult üht toodet, ostab ainult üht
manipuleerida. Seetõttu nad teatud tüüpidega üldse ei klapi. Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks. Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja. Väärtustatakse kontaktitust kõige rohkem. Mitmesugused diktaatorid ja valitsejad on skisoidsete joontega. Nii skisoidne kui sundustega tüüp hindavad võimu, kuid erinevatel põhjustel. Skisoidne inimene hindab võimu distantsi tõttu, sest ta saab seda ise määrata. Kõige olulisem, kõige tähtsam on, et inimesed ei sööbiks isolatsiooni, kontaktitusse. Kontaktitul inimesel on kõige kergem ebainimlikuks muutuda. Partnersuhted Kõige problemaatilisemad on seda tüüpi inimese jaoks need eluetapid, kus tuleb tegemist inimestevaheliste kontaktide loomisega
jätta asjatundjate hooleks. Demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Aga inimesed pole ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte. Platon kaebab, et lihtsate ülesannete- nagu kingategemise- puhul me arvestame, et ainult eriliselt ettevalmistatud isik võib teenida oma eesmärki, poliitikas ja riigijuhtimises aga oletame, et igaüks teab, kuidas riiki valitseda. Poliitilise filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette valmistada parimaid valitsemiseks üldsuse hüvanguks. Platon oli demokraatia vastu. 10. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast? Volitatud esindaja teooria - saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on o
nende üle ei ole ühist võimu, mis hoiaks neid vagusi), pressida enda halvustajatelt neid kahjustades välja kõrgemat väärtushinnangut, ja teistelt selle eeskuju kaudu. Nii me leiame inimese loomuses kolm peamist põhjust tüliks. Esiteks olelusvõitlus, teiseks umbusaldamine, kolmandaks au. Esimene paneb teisi ründama kasu pärast, teine turvalisuse ja kolmas reputatsiooni pärast. Esimene kasutab vägivalda selleks, et teha endast teiste inimeste nende naiste, laste ja kariloomade valitsejad, teine selleks, et end kaitsta, kolmas sellise tühja-tähja pärast nagu mõni sõna, naeratus, erinev arvamus või mingi muu alavääristamise väljendus, mis on osutatud otseselt tema isikule või mõtteliselt tema sugulaste, sõprade, rahva, elukutse või nime suhtes. Ilma ühiskondliku seisundita kehtib alati kõikide sõda kõigi vastu. Seetõttu on ilmne, et ajal, mil inimesed elavad ilma ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad seisundis, mida nimetatakse sõjaks; ja
annaabi.ee 
