· määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · viia ellu riigi sise, ja välispoliitikat · juhtuda riiku seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel · koostada seaduseelnõusid, s.h. Riigieelarve eelnõu · suunata ja kordineerida valitsusasutuste tegevust. Ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus- ja kommunikatsioon, põllumjandus, rahandus, keskkonna, sotsiaal, haridus- ja teadus, kultuur. Kantsler, riigisekretär- tegelik juht riigikantselei- paberite korrashoid Valitsuse ülesanded: Õigusalases vallas: Esitada pralamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid.
aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthäälteenamus? Komisjon – riigikogu tööorgan, mis valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus menetlemiseks; kattub ministeeriumide vastavate valdkondadega Frkatsioon – parlamendis esindatud erakonna saadikurühm Koalitsioon – erakonnad kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsioon – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL Koosseisu häälteenamus – hääletamisprotseduur, mille puhul otsuse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama enam kui 50% kõigist esinduskogu liikmetest Poolthäälteenamus – poolt on rohkek kui vastu 3. Riigikogu struktuur
justiitsministeerium, kultuuriministeerium. - kantsler - ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. - riigisekretär juhib riigikanseleid *valitsuse ülesanded: - viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat - suunata ja kordineerida valitsusasutuste tgevust - koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid - juhtida riik seaduste ja riigieelarve alusel MAJANDUSE VALLAS - arendada side-ning transpordivõrke - koostada riigieelarve, järida selle täitmist - juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat - korraldada riigiettevõtete majandamist - koguda makse ÕIGUSALASE TEGEVUSE VALLAS
Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku paramendivalimised võitnud erakonna liidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 4.Miks on oluline parlamendi toetus? • Kui ei ole toetust, siis võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele tervikuna. 5.Valitsusmudelid • Üheparteiline enamusvalitsus on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus valimised võitnud partei saavutab absoluutse enamuse ning võib valitsuse moodustada üksinda. • Koalitsioonivalitsus 1. Enamusvalitsus on omane proportsionaalse valmissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi
suunas, ei tulnud selline asi muidugi kõne alla, kuna oli võimatu koguda kõiki kodanikke korraga ühtekokku ja panna neid kas ise ideid pakkuma või nende üle hääletama. Tänapäeva tingimustes on infotehnoloogia areng teinud selle variandi taaskord võimalikuks. Rahvaesindajad ongi sellepärast olemas, et rahval endal polnud tehnilistel põhjustel pikka aega võimalik võimu otseselt teostada. Eestis on tekkinud juba võimalus ise seaduseelnõusid algatada, rahvahääletustest või valimistest interneti teel osa võtta. Arvan, et samm veelgi demokraatlikuma riigi suunas oleks, kui seataks sisse mingilaadne elektrooniline hääletussüsteem seaduste rahvahääletusele panekuks. Riigikogu muutuks seega seaduseelnõusid ettevalmistavaks asjatundjate koguks ning sel juhul oleks tegu absoluutse demokraatiaga. Negatiivne on aga selle juures see, et hääletada saaksid ka poliitikast mittehuvituvad inimesed
muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel. Teovõimetus- Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Tema üle seatakse eestkoste. RIIGIKOGU STRUKTUUR Riigikogu juhatus- riigikogu liikmete hulgast välja valitud parlamendi tööd korraldav organ. Fraktsioonid- erakondade saadikurühmad parlamendis Komisjonid- Alatised- valmisavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Erikomisjonid- moodust. Avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(prob.komisj.) Parlamendirühm- tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. Ühendustesse kuulumine
Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) Keskkonnakomisjon 2) Kultuurikomsjon 3) Maaelukomisjon 4) Majanduskomisjon 5) Põhiseaduskomisjon 6) Rahanduskomisjon 7) Riigikaitsekomisjon 8) Sotsiaalkomisjon 9) Väliskomisjon 10) Õiguskomisjon Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses.
RIIGIKOGU ÜLESANDED: Seaduste ja otsuste vastu võtmine. Valib presidendi. Korraldab rahvahääletusi. Võtab vastu riigieelarve. Nimetab ametisse Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu jne. VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad.
Valimisi? reformierakond ja IRL 4. Valitsust juhib Peaminister, alates 2011. Aastast täidab eestis seda ametiposti Andrus Ansip. 5. Ministrit, kel pole oma ministeeriumi, kutsutakse... Portfellita minister 6. Ministeeriumi igapäevast asjaajamist korraldab... Kantsler 7. Mis on sinu arust valitsuse neli olulisemat ülesannet? viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Nimeta omal valikul 4 ministrit ministeeriumiga, mida ta juhib. 8. Haridus & Teadus Jaak Aaviksoo Kaitse Urmas Reinsalu Kultuuri Rein Lang Rahandus Jürgen Ligi Siseminister Ken-Marti Vaher
Algatus (tavaliselt valitus) -> valitsuses kooskülastus -> esitatakse riigikogujuhatusse -> Riigikogu komisjonid alustavad tööd(11) -> riigikogu täiskogu (3 lugemist) -> lõpphääletus -> presidendi väljakuulutamine -> avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima. 4.Valitsuse ülesanded ja struktuur Valitsuse üledanded *valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat * suunab ja kordineerib valitsuse asustuste tegevust * korraldab seaduse täitmist, algatab ja esitab RK-le seaduseelnõusid * koostab riigieelarve eelnõu *korraldab suhteid välisriikidega *kuulutab välja katastroofi korral eriolukorra. Valitsuse struktuur 5.EV ministrid Andrus Ansip Peaminister - Riigikantselei Jaak Aaviksoo -Haridus- ja teadusminister -Haridus- ja teadusministeerium Hanno Pevkur Justiitsminister - Justiitsministeerium Urmas Reinsalu Kaitseminister - Kaitseministeerium Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister - Keskkonnaministeerium
( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldushääletuse valitsuse või ka mõne üksiku ministri tagandamiseks. Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega,et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ja kuulutada uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendada otsustusprotsessi.
proletaarset jõudu, kellega valitsejad ei tahtnud eriti tegemist teha. Kui töölised ei olnud rahul oma palgaga, töötingimustega või töökoormusega, siis pöörduti ametiühingu poole ja koos korraldati streike ja tööseisakuid. Tänapäeval Euroopas on ametiühingust saanud valitsuse partner, kellega arutatakse olulisemaid tööturuga seonduvaid küsimusi. Ametiühinguga arutatakse ka töö- ja sotsiaalpoliitika valdkonda puutuvaid seaduseelnõusid. Äärmuslikus olukorras kasutatakse ka streike ja tööseisakuid. Taasiseseisvunud Eestis suhtusid inimesed ametiühingutesse esialgu halvasti, nüüd aga on paljud mõistnud, et ametiühingult võib saada abi töövaidluse või koondamise puhul. Mulle tundub, et ametiühing on tänapäeva Eestis alahinnatud, olen kindel, et lähitulevikus selle tähtsus ja vajalikkus tõuseb.
Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili 3. Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse komunikatsiooni kanalina Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. Selle tähtsaimad toimingud on lugemised ja hääletamised .Seaduse algatamise õigus Eesti Riigikogus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitususel. Tänapäeval tuleb siiski enamus seaduseelnõusid valitsuselt. Tähtis roll seaduse menetlemisel on ka juhtivkomisjonil. See on komisjon, kelle pädevusvaldkonda arutatav eelnõu kuulub. Enamus seaduseelnõusid otsustatakse kahe lugemisega, kuid tähtsamad seadused, nagu näiteks riigieelarve peavad läbima kolm lugemist. Vastuvõetud seadused kuulutab välja Vabariigi President ning need avaldatakse Riigiteatajas. Riigikogu ja presidendi vaidlused seaduse vastavuses olemises põhiseadusega otsustab lõplikult riigikohus.
esindajatega ja informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Parlament ajalooliselt kujunenud esindusorgan. Ülesanne: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid; 2)vastu võtta seaduseid; 3) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; 4) Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust; 5) Riigieelarve vastuvõtmine. Parlamendi juhatus moodustavad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu komisjonid arutavad oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Komisjonid on: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon. Fraktsioon erakonna parlamendiesindus; räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.
Harri Õunapuu Komisjoni ametnikud: Vivi Aleksejeva Elle Kaur Asta Salandi 4 -Kultuurikomisjon Kultuurikomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. aastal. Komisjon menetleb juhtivkomisjonina kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonda kuuluvaid · seaduseelnõusid · Riigikogu otsuste ja avalduste eelnõusid · rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ratifitseerimise või nendega ühinemise seaduste eelnõusid Komisjoni esimees: Peeter Kreitzberg Komisjoni aseesimees: Mailis Reps Komisjoni liikmed: Eldar Efendijev Helmer Jõgi Lauri Luik Maret Merisaar Aadu Must
erakondade saadikurühmad parlamendis -võivad moodustada ja peavad kuuluma väh 5 riigikoguliiget Koalitsioon – erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon – moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. KOMISJONID ALATISED valmisavad ette ERIKOMISJONID moodust. Avalikku huvi seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus pakkuva sündmuse asjaolude arutamiseks uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(probleemikomisj.) PARLAMENDIRÜHM tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele DELEGATSIOONID
Euroopa liidu peamised institutsioonid- ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse.
· Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemusena · Seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses Riigipea: · Erapooletu võimuorgan, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid · Nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud · Täidab tseremoniaalseid kohustusi Parlament: · Valitsus vastutab parlamendi ees · Saab umbusaldust avaldada nii peaministile kui ka valitsusele · Enamik seaduseelnõusid tuleb valitsusest, parlament võtab seadused vastu Poolpresidentalism · Tähtsaim võimuorgan on valitsus aga ka president · Rahvas valib presidendi ja parlamendi · Valitsus muutub koos presidendiga Riigipea: · Nimetab ametisse peaministri · Ülejäänu nimetab ametisse peaminister, aga vajab presidendi heakskiitu · Vastutab välis-,kaitse-ja meediapoliitika eest · Riigipea ja valitsusjuht ühes parteis · Vetoõigus Parlament:
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI
Riigikogul on tavaliselt aastas kaks istungjärku, vajadusel võib välja kutsuda erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda seast juhatuse. 4) Vabariigi valitsuse õigused ja ülesanded. Valitsuse peamised ülesanded on viia ellu riigi sise ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid, suunata ja kordineerida valitsusasutuste tegevust. * täpsemalt majanduse valdkonnas ülesanded: Koguda makse,korraldada riigiettevõtete majandamist, juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat, arendada side ja transpordivõrke *õiguse tegevuse vallas Esitada parlamendile seaduseelnõusid, ning seaduste muutmise ettepanekuid, sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduste
ÜHISKOND RIIGIKOGU Riigikogu on rahva esindus ja see on kõrgeim seadusandlik võim. Riigikogu on Eesti ühiskonna minimudel. Tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine (esitatakse seaduseelnõusid). Seaduseelnõud tulevad põhiliselt valitsuselt ja need saadetakse Riigikokku eelnõu nime all. Sealt antakse seaduseelnõu edasi komisjonile. Riigikogu komisjone on 10. Komisjon on Riigikogu väiksem mudel. Seaduseelnõud arutavad läbi ka fraktsioonid. Komisjonis on erinevates erakondadest inimesi, fraktsioonis on kõik sama erakonna liikmed Riigikogust. Riigikogu- rahva esinduskogu, koosneb 101 liikmest ja valitakse iga nelja aasta järelt lihthäälte enamus- rohkem poolt kui vastuhääli
esindama seda. Valitsuse liikmed on ministrid. Nemad töötavad ministeeriumites, need luuakse selleks, et korraldada valitsemist erivaldkondades. Eesti ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja kommunikatsiooni, põllumajandus, rahandus, keskkonna, kultuuri, haridus ja teadus, sotsiaal. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat Juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel Koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelõnu Suunta ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Valitsusse võib kuuluda ka portfellita minister. Tal ei ole ministeeriumi, vaid väike büroo. Kantsler on ministri järelt tähtsuselt teine. Ta korraldab ministeeriumi igapäevast tööd. Valitsuse töö sujumiseks on loodud riigikantselei, mida juhib riigisekretär.
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Enesesüüdistuse välistamine · Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2
et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldi seisvad, nad ei tohi üksteist häirida, kuid ülesanded sõltuvad üksteisest. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Riigipea nimetab ametisse kõrged isikud. täidab tseremoniaalseid kohustusi. Parlamendil on tähtis osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Enamiku seaduseelnõusid( sh riigieelarve) koostab valitsus ja saadab parlamendile menetlemiseks. Tähtsaim võimuinstututsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi.
Tava järgi teeb President valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitnud erakonna peale. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Et ei hakkaks olema mingeid lahkarvamusi. (nt valitsuse esitatus seaduseelnõusid maha hääletades) Eestile on omane Koalitsioonivalitsus, vähemusvalitsus. EESTI VALITSUSE STRUKTUUR. *peaminister- juhib ja esindab valitsust *Ministrid- juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. (erinevad ministrid , haridus jne) *Riigikantselei- korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi
osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Parlamendi teine nimetus seadlusandlik kogu viitab otseselt tema peamisele funktsioonile koostada ja vastu võtta seadusi. Seaduse sünd on üpriski pikk ja keerukas protsess. Tänapäeva demokraatia tava kohaselt osaleb seadusloomes peale parlamendi ka aktiivselt valitsus. Just valitsuse algatatud ongi enamik seaduseelnõusid, mida parlamendis arutatakse ja hääletatakse. Parlament võib aga teha eelnõusse muudatusi, parandusi ja täiendusi ning eelnõu ka hoopis tagasi lükata. Arutelu kulg sõltub suurel määral valitsusparteide ja opositsiooni jõudude vahekorrast. Parlament on võimeline nullima vähemusvalitsuse seaduseelnõusid ja parlamendi valitsusenamus võib nullida kõik opositsiooni eelnõud. Riigipeal on samuti seadusloomes oma kindel roll: tema peab
kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja siis kuulus talle piiramatu võim. *rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riigikogu koosnes umbes 300 liikmest. Sinna kuulusid endised ja tegevad magistraadid . Senat kujundas riigi siseja välis poliitikat ja juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati heakskiidetud seaduseelnõusid. Augustus võitis aastal 30 ekr oma vastased, lõpetas sõja ja taastas riigis korra. Ta sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Vabariigi lõpuperioodil kuulutati kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Provintsi valitses asehaldur. Idaprovintsidkuulusid: Kreeka, VäikeAasia, Süüria, Egiptus. Juba
Ülemkoja moodustamisel on kaks erinevat põhimõtet: Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib p...
4. Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel. a) Rahvakoosolek Roomas puudus ühtne rahvakoosolek, rahvas kogunes erinevatel alustel eritüübilistele koosolekutele; võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele. 6
Vabariigi Valitsuse volitused kestavad järgmiste Riigikogu valimisteni. Selle volitused võidakse erakorraliselt katkestada, kui üle poole Riigikogu saadikutest umbusaldavad hääletusel kabinetti. Vabariigi Valitsuse volitused katkevad ka peaministri lahkumise korral. Vabariigi Valitsuse ülesanne on ellu viia riigi sise- ja välispoliitikat. Sellel on kohustused õiguskorra alal, majanduse vallas ning rahva heaolu ja välissuhtluse osas. · Vabariigi Valitsus esitab parlamendile seaduseelnõusid või olemasolevate seaduste muutmise ettepanekuid. · Vabariigi Valitsus vastutab siseriikliku õiguskorra eest. · Vabariigi Valitsus vastutab maksude kogumise eest. · Vabariigi Valitsuse kohustuseks on hoida korras ja arendada side- ja transpordivõrke. · Vabariigi Valitsus koostab riigieelarve ja jälgib selle täitmist. · Vabariigi Valitsus saab maksupoliitika jmt varal majanduskeskkonda kujundada. · Eestis vastutab Vabariigi Valitsus rahva hariduse ja tervishoiu (meditsiin) eest.
ja sõltumatu keskpauk. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Otsuseid võtab Ministrit Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogude liikmete enamuse poolt ehk. Kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Komisjon on 25 liiget ehk. Volinikku. Komisjoni juhuib president. Euroopa komisjon täidab mitmeid ülesanndeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid. 2. seisab EL-I õigusnormide rakendamise eest. 3. haldab EL-i eelarvet. Europarlament valitakse iga 5 aasta järel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Parlamendis koondusvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. !) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut
parlament viib sisse presidendi soovitatud muudatused Kuidas seadusandlik Presidendil ei ole Poolpresidentaalses Enamiku ja täidesaatevvõim ainuvõimu, sest tema riigis on presidendi seaduseelnõusid (ka ning riigipea kõrval on kongress, võim suurem kui riigieelarve) koostab tasakaalustavad mis koosneb kahest presidentaalses valitsus ja saadab kõrgemat võimu, kojast alamkoda e riigis. selle parlamendile vahendid, esindajate koda ning Seadusandliku ja menetlemiseks. vastastikku sõltuvus? ülemkoda e senat. täidesaatva võimu Valitsusele
on mitmeparteiline valitsus ehk koalitsioonivalitsus. Kui valitsus vahetub sagedamini kui parlamendi koosseis, on põhjuseks valitsuskriisid. Valitsust juhib peaminister. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise-, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium. Ülesanded on viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada enamik seaduseelnõusid, suunata ja koordineerida valitsusasustuse tegevust, koguda makse, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek, korraldada meditsiini ja haridust, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister määratakse ajutiselt, et korraldada mingit valdkonda, mis on eriti tähtis. Kantsleri ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagata sujuv töö ka ministrite vaheldumise perioodil. Asjaajamiste korrashoidmiseks tegutseb
3.Eesti Vabariigi valitsus: Valitsuse vahetumine: 1)pärast riigikogu valimisi, mil eelmine valitsus volitused maha paneb 2)pärast valitsuskriisi Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Valitsuse ül:viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat.(mitmesugused tegevused ühiskonnaelu eri valdkondades). Valitsuse ülesanded Õigusalase tegevuse vallas: 1)esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid 2)sätestada määrusega meetmeid, mis tagavad seaduste elluviimise 3)tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek Majanduse vallas: 1)koguda makse 2)korraldada riigiettevõtete majandamist 3)juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat 4)koostada riigieelarve, jälgida selle täitmist 5)arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: 1)korraldada haridust ja meditsiini 2)tagada inimväärne
1.Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 1. Õigusliku baasi loomine 2. Kandidaatide registreerimine 3. Valijate nimekirja koostamine 4. kogu dokumentatstooni ettevalmistamine 5. Tulemused aldul mitte ametlikud 6. Pärast apellatsioone ametlikud 7. Tulude ja kulude kontroll 2.Miks on erakondi vaja? Erakondade ül on koondada teatud sotiallsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogramme. Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, ...
· alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. · Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse europarlamendis. · Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest ja peab lähtuma EL huvidest. · Komisjoni juhib president (2004 José Manuel Barroso) · Tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (17 000 alalist töötajat) Ülesanded: · teeb ettepanekuid EL edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette MN ja ÜK istungid · jälgib MN otsuste täitmist võib nõuda trahvi või pöörduda E Kohtu poole · seisab EL õigusnormide rakendamise eest · esindab EL i rahvusvahelistes organisatsioonides (Maailma Kaubandusorganisats) · haldab EL eelarvet. Euroopa Parlament · liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee (valimised alles 1979 ast) 2007 ast 785 saadikut · valitakse iga 5 aasta järel liikmesriikide kodanike poolt
10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda hääletamisel. Iga komisioon arutab oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. 2)koalitsioon- erakonnad, kes osalevad valitsuses ja valitsemises Oppositsioon- erakonnad, kes pole valitsusega seotud 3)RK-s hääletatakse avalikult, poolthääletamise põhimõttel, hääli peab olema üle poole(vähemalt 51% poolt). Eriti tähtsad otsused otsustatakse meedias. 4)Umbusalduse avaldamine kui peaminister või valitsus ei tule saadikute arvates tööga toime, siis korraldatakse hääletus kas poliitik jääb ametisse ja jätkab oma tööga või mitte.
i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises – n) koostab riigieelarve eelnõu – o) määrab peaministrikandidaadi – p) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks – q) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri – r) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed – s) korraldab suhtlemist teiste riikidega – t) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile –
Juhtuse volitused kestavad ühe aasta ja selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Selle võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Rk liiget. Kõik Rk saadikud ei kuulu fraktsioonidesse. Koalitsioon on erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Rk täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Nende tegevuse eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele. Delegatsioonid on parlamendiliikmete
Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid, sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. Majanduse vallas: koguda makse, korraldada riigiettevõtete majandamist, juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat, koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist, arendada side- ning transpordivõrke. Sotsiaalse heaolu ja
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks
NB! Parlamentaarsetest monarhiates ei ole presidenti, sest on kuningas/kuninganna. Riigipea (kuningas/kuninganna) on eraldi seisev võimu institutsioon, et tasakaalustada parlamendi ja valitsuse vahelisi suhteid. Nimetab ametisse kõrgeid ametnikke ja täidab esindusrolli (kõned, autasud, välisvisiidid). Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemuste põhjal. Kestvus sõltub parlamendi toetusest (umbusaldamise võimalus). Enamus seaduseelnõusid koostab valitsus, kinnitab ehk võtab vastu riigikogu ja kuulutab president. Parlament seadusandliku võimu esindajana Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised. Ühe kojalised (Eesti, Soome, Rootsi). Kahekojalised (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Norra). Nimetatakse alam ja ülemkojaks, mis ei näita tähtsust. Mõlemad kojad peavad seadused heaks kiitma. Alamkoda on suurem ja moodustatakse üldvalimiste teel. Ülemkoda on väiksem ja võib olla seisuslik.
Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; rahanduskomisjon, väliskomisjon, Riigikaitse-, majandus-,põhiseadus, maaelukomisjon, kultuurikomisjon). Erikomisjonid- moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, või olulise tähtsusega probleemi väljatöötamiseks. Erakondade parlamendiesindusi nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Fraktsioonid jagunevad koalitsiooniks (valitsusse kuuluvad erakonnad) ja opositsiooniks
Ametlikult on Senati kõrgeim ametikoht, president pro tempore, hõivatud vanima enamuspartei senaatori poolt. Komiteed: Eriti olulised on komiteed just alamkojas (seal on alalisi komiteesid 19, igaühes keskmiselt 31 liiget), kuna selle liikmete arv on üle 4 korra suurem Senati (seal on alalisi komiteesid 16, igaühes keskmiselt 17 liiget) liikmete arvust. On 4 tüüpi komiteesid: alalised, ühendus-, nõupidamis- ja ajutised komiteed. - alalised vaatavad läbi seaduseelnõusid, omavad märkimisväärset võimu - ühiskomisjonid kiirendab kodadevahelist toiminguid, informeerib kodanikke põhiprobleemidest. - nõupidamis kooskõlastab kodadevahelisi erimeelsusi seaduseelnõude küsimustes - ajutised luuakse erilistel juhtudel, kui on vaja läbi viia uurimus mingil kindlal teemal ning seda hiljem ka uurimuse tellinud kojale raporteerida. Peamine osa tänapäeva Kongressi tööst tehakse komisjonides ja alamkomisjonides. Kongressi võim:
Võimude lahusus Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused:
Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Magistraadid ehk ametnikud kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2. preetor kohtumõistja, õigusemõistja 3. kvestor riigikassa, maksude kasseerimine 4. tsensorid kodaniku loendused ja maksud
Juhtivates erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Vaba turu võidukäik Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. S ee võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Miks kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel vastasseisu? Ta tahtis jätkata ümberkorraldusi, kuid osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress ja osa aga tunnistas ülemkohus põhiseadusega vastuolu olevaks. Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas? Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA'd tabanud hädades. Dominioon koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Koalitsioon valitsus, mille moodustavad mitu erakonda Rahvarinne Prantsusmaal 1930. aastatel fasismiohuga võitlemiseks loodud pahemerakondade ühendus.
Riigikogu on Eesti seadusandlik võim ning tema ülesandeks siis on õigusloome. See on tema põhiline funktsioon. Peale selle Riigikogu ülesanneteks on riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine jne. Seega peale õigusloome on tal veel ülesandeid. Riigikogu kummitempliks nimetamine võib olla enatlik, kuid samas võib peituda selles ka tõde. Lisaks Riigikogule saab seaduseelnõusid panna Riigikokku hääletusele ka Vabariigi valitsus. See on osaliselt siis Riigikogu töö dubleerimine. Valitsus käitub kui seadusandlik võim, kuigi seaduseeelnõu ei tähenda kohe, et oleks tegemist seadusega. Parlament peab siiski seaduseelnõu siiski heaks kiitma. Kummitempel hakkab tekkima siis, kui valitsusel on nägemus teatud probleemist, olukorrast ning soovib talitada oma nägemuse järele. Sellisel juhul ta saadab seaduseelnõu parlamenti ja seal ka kiidetakse see heaks
Komisjone on 10: keskkonna, kultuuri, maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis ja õigus komisjon. Fraktsioone on 6: reformierakond, IRL, sotsiaaldemokraadid, keskerakond, rahvaliit, rohelised. Töö põhimõtted Riigikogus: Aeg- riigikogu töötab 2 istungjärguna (hooajana) 1. istungjärk jaanuar-juuni ja 2. istungjärk august-detsember. Riigikogu tööülesnaded: 1)Seaduste menetlemine (seaduseelnõusid esitavad nii valitsuse kui ka parlamendi liikmed). 2)Riigieelarve vastu võtmine (moodustab valitsus ja vastu võtab riigikogu). 3)Presidendi valimine. Ühiskonna kontrolltöö Villu Seadusi saab vastu võtta lihthäälteenamuse ja koosseisu hääletusega (esinduskogus peab olema kohal vähemalt 51% esindajatest, et hääletus toimuks).
esimehe ja peaministriga õigus välja anda seaduse jõuga seadlusi. Viimaste puhul aga kehtivad teatud piirangud. Millised piirangud on seadlusel võrreldes seadusega? Seadlusega ei saa kehtestada, muuta või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puudutavaid seadusi ning nn 51 poolthääle seadusi. 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil? President juhib riigi valitsust Valitsus: seadusandja ülesanne, enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja menetleb parlament 9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis? Persidentaalne: 2 peamist parteid parlamentaarses: palju parteisid 10.Kumb on parem, kas see, kui minister on oma valdkonna spetsialist, või see, kui ta on poliitik. Põhjendage oma vastust ning tooge mõni näide nii praegusest Eesti Vabariigist. 11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees?
annaabi.ee 
