..................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Valisin oma referaadi põhiprobleemiks Arthur Schopenhaueri mõtisklusi naistest, kuna ma ise olen naissoost, siis arvan, et saan Schopenhaueri filosoofiast väga hästi aru. Referaadi eesmärk on tutvustada Schopenhauerit ja ta mõtteid ning avaldada oma seisukohta. Paljude Schopenhaueri väidetega ma ei nõustu, kuid sellegi poolest oli seda huvitav lugeda. 3 Arthur Schopenhauer
19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga
märkamatult. Ta suunab seda, et saavutada oma eesmärk, hoolimata sellest, kas inimene väljub ettevõetud tegevusest oodatud eesmärgiga. 45. Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest? Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega. 46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas
Ta suunab seda, et saavutada oma eesmärk, hoolimata sellest, kas inimene väljub ettevõetud tegevusest oodatud eesmärgiga. 45. Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest? Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega. 46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma – lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas
murdis need väärad eelarvamused. Dirigendina Drestenis 1842-1849 · Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. · Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. · Ülestõus suruti aga karmilt maha · Wagner kaotas oma koha ja tal tuli põgeneda · Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures Pagulasaastad 1849-1864 · Wagner tegeles agaralt ka filosoofia ja heliloominguga. · Hoolega uuris ta saksa filosoofi Schopenhaueri pessimistlike teoseid. Pagulasaastad 1849-1864 · Schopenhaueri lugemise mõjul asub Wagner kirjutama ooperit "Tristan ja Isolde", mis valmis aastal 1859 · Tähtsamaks loominguliseks saavutuseks on veel ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus" loomine "Reini kuld" (1854) "Valküürid" (1856) "Siegfried" ,,Jumalate hukk" 1864-1883 · Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli Baieri noor kuningas Ludvig II · Helilooja asus elama
omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast kohmakaks sarlataniks. Ta ei abiellunud kunagi("Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi"). Ta suri 21. septembril 1860. Magnus Kolk 2012 3 Vaated: Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Pessimist("Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida"). Schopenhaueri arvates elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas ja kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Ta leidis, et tähtsaim on individuaalne tahe ja selle rakendamine. Magnus Kolk 2012 4 Tsitaadid: "Iga inimene peab oma nägemisulatust kogu maailma piiriks." "Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui väär."
Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pessimism, irratsionalism, inimeksistentsi traagika) Bergson (elufilosoofia), Nietzsche (nihilism) Freud (psühhoanalüüs) Kunstis eeskujuks ka Blake, prerafaeliidid Sümbolism ja estetism Estetism Kunst kunsti pärast Kunst kui eneseteostuse vahend ja elu mõte Kunsti eesmärk on subjektiivse ilu teenimine Kunst ei muuda maailma Esteedi jaoks ei kehti moraalsed piirangud Charles Baudelaire (1821-1867)
sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele - Vali üks: a. - nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja seost b. - selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole. Õige vastus! Filo test 6 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab see, et Vali üks: a. loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes liialt oma organismi. b. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. Õige vastus! c. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Dante Alighieri kirjeldas "Jumalikus komöödias" põrgut
maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer Schopenhaueri järgi tuleb välja, et me ei tohiks võistelda, ei tohiks olla krabajad ega lurjused, vaid peaksime olema igaühe vastu kaastundlikud ja lahked, sest me kõik oleme saatusekaaslased siinses põrgus ning vajame ennekõike armastust, kaastunnet, abi ja arvestamist. Moraali alusprintsiip on: ära tee kellelegi haiget; aita igaühte, keda saad. Nii ei jõuta küll tahte täieliku eitamiseni, kuid poolele teele ikka. Moritz Schlick
impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid. Inspiratsioon unistustemaaimast, kaugete maade usunditest ja kunstist, hävinud kultuurid, muinasjutud, mütoloogiad, spiritism, piibel, Nietzsche ja schopenhaueri tööd 1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne.
Pea iga juhtiv roll Straussi kirjutatud loominguis on sopranile. Looming Straussi stiil hakkas muutuma pärast kohtumist Alexander Ritteriga, kes oli tuntud helilooja ja viiulimängija ning Richard Wagneri vennatütre abikaasa. Ritter oli see, kes rõhus Richard Straussi jätma selja taha konservatiivse stiili, mida viimasele lapsepõlves peale suruti, ning alustada varjunditega luule kirjutamist. Samuti tutvustas Ritter Straussile Wagneri esseesid ning Schopenhaueri kirjutisi. Strauss jätkas Ritteri ooperite dirigeerimist ning hiljem kirjutas Ritter luule, mis põhines Straussi enda loomingus ,,Surm ja kirgastumine". Selle äsja avastatud huvi resultaadiks oli Straussi esimene tükk, mis näitas tema täiskasvanulikku iseloomu ja karakterit - ,,Don Juan", nagu ka ,,Surm ja kirgastumine" (18881889). Sellele järgnesid: · ,,Till Eulenspiegel" (,,Till Eulenspiegels lustige Streiche") (189495), · ,,Zarathustra keel" (1896)
koheselt komponeerima 1853. aasta novembris "Reini Kulda" ja "Valküüre" 1854. aastal. 1856. aastal asus ta töötama Siegfriedi kallal, kuid jättis asja pooleli oma uue idee tõttu Tristian ja Isolde. Tristian ja Isolde kirjutamisel olid tal kaks inspiratsiooni allikat: Esimene põhineb 1854. aastal kui tema sõber poeet Georg Herwegh tutvustas teda filosoof Arthur Schopenhauer töödele. Hiljem nimetas Wagner seda sündmust tema elu kõige olulisemaks. Üks Schopenhaueri õpetusi ütles ,et muusikal on kunstus ülim roll. Ta väitis ,et muusika on maailma olemuse kõige otsesem väljendusviis pime, impulsiivne tahe. Paljud tolle filosoofi õpetuste aspektid jõudsid kahtlemata Wagneri järgnievatesse libretodesse. Näiteks enesest lahtiütlev poeet Hans Sachs "Die Meistersinger's" - arvestatud kui Wageri kõige poolehoidvamat karakterit on olemuslikult Schopenhaueri looming. Ta kinnitas ,et headus ning lunastus järelduvad
D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitles epistemoloogia põsiküsimusi, eelkõige seoses Fichte filosoofiatunnetusega. Aastal 1890 kutsuti Stainer tööle Goethe ja Schilleri arhiivi Weimarisse, kus tema ülesandeks oli redigeerida Johann Wolfgang Goethe loodusteadlikke töid väljaandele Sophie. Ta töötas seal seitse aastat, peale mida kolis Rudolf Stainer Berliini. Ajal, mil ta töötas Weimaris, osales ta Schopenhaueri kogutud teoste 12 köite ja Jean Pauli kogutud teoste 8 köite avaldamisel ning toimetamisel. Lisaks toimetas ja avaldas ta Berliinis koos Otto Eroch Hartlebeniga kirjandusajakirja nimega Magazin für Litteratur. See toimus aastatel 1899-1904. 1893 oli märkimisväärne aasta, mil Steiner avaldas oma põhiteose pealkirjaga ,,Vabaduse filosoofia", milles pani ta paika oma hilisemate tööde filosoofilised aluspõhjad.
a. suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks. b. suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu organiseerunud rahvas. 100% c. inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on nad vaid maailmavaimu tööriistad. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test9 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 25th of April 2:21 matis Ka loomad kardavad surma (nagu inimesedki). Schopenhaueri arvates näitab see, et a. hirm surma ees näitab rumalust b. surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad. >>c. hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest 25th of April 2:21 matis Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab see, et >>a. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. b. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. c
Neil rännakuil sõlmis ta rea kasulikke tutvusi. Tema talendi ja loomingu austajate ring kasvas. Üks paljudest Wagneri kunsti austajaist oli jõukas Otto Wesendock. Tema villa asus Zürichi lähedal maaliliste mägede keskel järvekaldal. Ühe aiamajakese andis ta Wagneri käsutada. Wesendocki majas toimusid sageli kontserdid, milliste organiseerijaks oli sageli Wagner. Pagulasaastatel tegeles Wagner agaralt ka filosoofia jah heliloominguga. Hoolega uuris ta saksa filosoofi Schopenhaueri pessimistlike teoseid. Helilooja, kelle üllad lootused olid alati karile jooksnud, leidsid siit ajutist rahuldust. Kaupmees Wesendocki noore naise vastu tärganud tugeva armastuse ja Schopenhaueri lugemise mõjul asub Wagner kirjutama ooperit "Tristan ja Isolde", mis valmis aastal 1859. "Tristan ja Isolde" kõrval on pagulasaastate tähtsamaks loominguliseks saavutuseks veel ooperite "Reini kuld" (1854) ja "Valküürid" (1856) valmimine ning töö ooperite "Siegfried" ja "Jumalate hukk" kallal
a. suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks. b. suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu organiseerunud rahvas. 100% c. inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on nad vaid maailmavaimu tööriistad. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test9 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 25th of April 2:21 matis Ka loomad kardavad surma (nagu inimesedki). Schopenhaueri arvates näitab see, et a. hirm surma ees näitab rumalust b. surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad. >>c. hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest 25th of April 2:21 matis Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab see, et >>a. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. b. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. c
a. suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks. b. suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu organiseerunud rahvas. 100% c. inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on nad vaid maailmavaimu tööriistad. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test9 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 25th of April 2:21 matis Ka loomad kardavad surma (nagu inimesedki). Schopenhaueri arvates näitab see, et a. hirm surma ees näitab rumalust b. surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad. >>c. hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest 25th of April 2:21 matis Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab see, et >>a. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. b. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. c
mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. · kui kardaksime surma, sest see on mitteolemine, on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. · surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). · meie sünnile eelnenud mitteolemine erinev põhimõtteliselt surmale järgnevast mitteolemisest. Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab see, et · ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. · igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. · loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes liialt oma organismi. Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus · vältida igavust ning mõttetuid tegusid. · edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). · leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta.
Pascali inimesekujutust on peetud pessimistlikuks, nihilistlikuks ja isegi inimvihkajalikuks. Voltaire väitis, et Pascali eesmärgiks oli näidata inimest jälgis valguses, inimloomuse vastu kirjutab ta nii, nagu kirjutaks jesuiitide vastu, ta solvab inimsugu ilukõneliselt. Lõpuks nimetas Voltaire Pascali rafineeritud misantroobiks. Filippov kirjutas, et mõnedel Pascali arutlustel inimese tühisusest on mõrkjas huumorisära, mis meenutab Schopenhaueri huumorit. Kumbagi seisukohta ei saa pidada õigeks. Schopenhauer on Pascalilt võtnud nii mõndagi, eriti "Elutarkusesse", kuid Pascali mõtted on ta pööranud teise vaatevinklisse. Nende peamine erinevus on selles, et Schopenhauer on elitaarne ja Pascal egalitaarne. Esimene vihkab ja põlgab rahvast, nimetades seda "pööbliks", teine tunneb ahvale kaasa. Tema jaoks ei ole "pööblit" olemas. Valu ja
inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga (esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis ta toimetamistele raskepärase küpsuse. Kuni elu lôpuni ei unusta ta seda naiivses vormis kirjapandud kreedot. Vôib-olla selles kirglikus, metsikus vajaduses inimhinge pôhjani süüvida peitubki Nietzsche saladus, tema ônn, valu ja suurus. 18. aastaselt hülgab ta vanemate usu. 21. aastaselt loeb ta Schopenhaueri raamatut "Die Welt als Wille und Vorstellung" ja see haarab teda väga. 23. aastaselt kukub ta hobuselt ja see muudab ta eluks ajaks sôjaväeteenistusele kôlbmatuks. Ühel muusikafestivalil Kölnis saab ta süüfilise. Seda oma nooruse väärsammu kannab ta terve elu progresseeruva paralüüsina kaasas. 24. aastaselt saab tast erakorraline ja 25 aastaselt korraline professor Baselis. Erialalt oli ta filoloog, kuid maailm tunneb teda filosoofi ja poeedina. 26. aastaselt kirjutab ta oma
Varieerumine on ohjeldamatu. 5. Suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Niisiis aitab indiviidide vaheline olelusvõitlus populatsioonil ja kogu liigil muutuva keskkonnaga kohaneda. M.O.T.T. 6 19. sajandi I poole filosoofia 19. sajandi I poole filosoofias domineeris kahe saksa mõtleja, Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770 1831) ja Arthur Schopenhaueri (1788 1860) vaheline antagonism, millest nende elu ajal väljus võitjana Hegeli mastaapne progressiivne maailmakäsitlus. 1820. aastal valiti Schopenhauer Berliini Ülikooli professoriks, kus pidas loenguid ka Hegel, kes tol ajal nautis edu oma kuulsuse tipul. Schopenhauer ajastas oma kursuse provokatiivselt täissaale nautinud Hegeliga samale ajale ning jäi ihuüksinda tühja auditooriumi seinade vahele.
"Sõda ja rahu" "Anna Karenina" "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" Anton Tšehhov (29. jaanuar 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Badeni suurhertsogiriik) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst. Üüri,gümnaasiumiõpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid. Aastal 1879 lõpetas Tšehhov gümnaasiumi, siirdus Moskvasse ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda,kus ta Ülikooli kõrvalt hakkas ta rahateenimiseks kirjutama ajakirjadele artikleid. 1884. aastal asus Tšehhov leiba teenima raviarstina, kelleks ta ise end eelkõige pidas,patsientidest ravis ta tasuta.Sama aasta detsembris halvenes Tšehhovi tervis järsult, ta hakkas verd köhima ja kannatas kuiva köha all,hiljem avatati tal kopsutuberkuloos. 1888
aastal Berliinis pidama loenguid oma ,,ilmutusfilosoofiast", mille keskmes Kierkegaardi lootuse järgi pidi olema konkreetsem tegelikkuse mõiste, sõitis ta otsekohe Preisimaa pealinna. Kuid tema Schellingi-vaimustus andis peagi maad sügavale pettumusele, sest Schelling kirjeldas tegelikkust komplitseeritud protsessi tulemusena. Kierkegaard otsustas seda laadi teaduslikule filosoofiale vastu seada omaenda filosoofia. 2.5.3.Arthur Schopenhauer Kierkegaard tutvus Schopenhaueri töödega alles oma elu hilisel perioodil. Ta pidi Schopenhauerit tähtsaks kirjutajaks, ent ei nõustunud peaaegu ühegi tema seisukohaga. Kierkegaard usub et Schopenhaueri eetiline seisukoht on et isiklikud õnnestumised 2.6. Kierkegaardi filosoofia taasavastamine ja selle väärtus tänapäeval Kierkegaardi nimi hakkas laiemale publikule tuttavaks saama alles 1879. aastal ilmunud Taani kriitiku Georg Brandese avaldatud esseega ja pärast seda jätkas ta tutvustamist Taani filosoof
Huvitus Goethe värviteooriast ja ekpserimenteeris mõnda aega temaga koos, hiljem teostas ise füsioloogilisi uurimusi. Teda huvitas värv kui spetsiifiline nägemisaistig ning silma vastasmõju sellele. Oma 36 osalises värviringis kujutas ta heledusväärtuselt võrdseid kvalitatiivseid osasid silma jaoks. Tema teos "Über das Sehen und die Farben" ("Nägemisest ja värvidest") ilmus esmakordselt 1816.a. ,kuid jäi tähelepanuta. (Ladinakeelne trükk 1830 a.) Schopenhaueri füsioloogilised uurimused võttis hiljem oma teooria lähtepunktiks Hering. Isaac Newton Inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, elas aastatel 1643-1727. 1672.a. avaldas artikli "A new theory about light and colours" ("Uus teeoria valgusest ja värvidest") Newton lahutas valge valguse prisma abil spektriks ning järeldas sellest, et valge (värvitu) valgus koosneb paljudest spetsiaalse värvimõjuga valguste summast, mida võib läätse abil uuesti tagasi juhtida valgeks valguseks.
a. Viimaseks ooperiks jäi kristlik müsteerium "Parsifal"1882. Kogu Wagneri elu oli täis võitlust keskpärasuse vastu. Tal oli elu ajal palju pooldajaid aga ka tuliseid vastaseid. Wagner suri Veneetsias 1883 Palazzo Vendraminis ja on maetud Bayreuthisse oma maja aeda. Looming: Wagneri ideaaliks oli kunstide süntees universaalses lavateoses (Gesamtkunstwerk), mille abil ta lootis maailma parandada .Tema loomingut mõjutas Beethoveni sümfonism ning osaliselt ka Nietzsche ja Schopenhaueri filosoofia. Tema ooperid on avaldanud mõju mitte ainult Lehekülg 6 muusikale, vaid ka tervele kultuurielule ja isegi poliitikutele oli ju Wagner Hitleri lemmikhelilooja. Uuenduslikud võtted: · Lõpetatud muusikaliste numbrite asemel valitseb sümfooniline arendus, mis tekib · juhtmotiivide kui muusikaliste sümbolite põimumisest. W. nimetas neid temaatilisteks, meloodilisteks ehk meenutusmotiivideks. Juhtmotiivid korduvad alati, kui mainitakse või
Üleliigne/ülevus on rohkem moraalne kogemus, kui esteetiline. Ülevuse tajumine on särnane selle muretsemisega, kui me vaatame objekti, mis on suurem kui norm suurused ja läheb piiride/raami väljaspool. Kui ilus on meile atraktiivne, siis ülevus on samal ajal atraktiivne ja kohutav (, ). Inimestele oma hirmu tunne ületamine on võit oma hirmu üle, võit samal ajal toob moraalset rahuldavust/naudingut. 27. Milles seisneb Arthur Schopenhaueri kunstikäsitlus? , , , . . 28. Milles seisneb Friedrich Nietzsche käsitlus kunsti aluseks olevatest põhitungidest? 19 sajandi lõppuks, hakkati ülevaatama klassikalised filosoofia vormid. Esteetika väärtuse eitamisega ja muutumisega, võttis sõna ka Nietzsche. Tema kirjutas, et ainult vabastamine isiklikuse isoleeritusest on tõeline loovus, tõstes sellega ühiskondlikku tarbimise probleemi.
Erinevalt Kantist väitis Schopenhauer, et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses mitte küll mõistuse või intellekti abil, sest viimane on mõeldud vaid nähtuste tunnetamiseks. Inimesel on aga olemas ka nö sisemine tunnetus, võime süüvida iseenesesse. Ainult iseennast me võime tunnetada kahte moodi: meelte kaudu (analoogselt asjade tajumisega) ning nö sisemiselt. Viimasel juhul me kogeme ennast kui tahet. Seega, Schopenhaueri arvates tarvitseb meil vaid süüvida iseendasse ning me mõistame, et meie olemuseks on tahe. Asi iseeneses, mille tunnetatavust Kant eitas, ongi tegelikult Tahe Asi iseeneses on Tahe, kuid maailmaks me nimetame tavaliselt siiski seda, millisena see Tahe (asi iseeneses) meile nähtub, st asju meie jaoks. Maailm selles tähenduses on kujutlus. Tegelikult elame kõik erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses maailmas kui kurvameelne.
Haeckeli naturalistlik teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus"), see pani ta mõtlema. Ka luges ta Charles Darwini evolutsiooniteooriaid. Huvi looduse vastu mõjutas Talviku kirjanduslikku maitset: ta eelistas lugeda naturalistlikke ja realistlikke teoseid. Talle meeldisid sellised suured kirjanikud nagu L. Tolstoi, È. Zola, H. Ibsen, E. Vilde ja luuleklassikud Dante, Goethe, Puskin, Heine ja Baudelaire. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks Schopenhaueri filosoofilist teost, mille lugemine suurendas Heiti Talviku huvi filosoofia vastu. Ta hakkas hiljem lugema ka teisi filosoofe, näiteks Nietzschet. Tema mitmekülgne lugemus kajastus suuresti tema loomingus [9]. Suurem huvi luuletamise vastu ärkas Talvikus keskkooli vanemates klassides. Tema käsikirju on säilinud alates 1923.st aastast. Sama aasta lõpus lahkus ta H. Treffneri gümnaasiumist ning läks tööle Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse. Arvatavasti tegi ta
surmajärgne elu. Surmajärgse elu kohta on teada vaid see, et teispoolsuses saavad inimesele osaks kas naudingud või karistused, vastavalt sellele, kui õigesti või valesti on ta maises elus käitunud ja mõtelnud (Jakapi, s.a). 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) Schopenhauer väitis, et surma pole põhjust karta. Hirm surma ees on irratsionaa lne, sellel ei ole mingeid ratsionaalseid õigustusi. Hirm tuleneb pimedast elutahtest. Schopenhaueri arvates tunnevad ka loomad hirmu surma ees – järelikult ei lähtu see mingitest teadmistest. Loom ei mõtle surmale ning hoidub sellest ainult instinktiivselt. Surmaga kaob indiviid kui ruumiline objekt. Surmaga kustub konkreetne elu, kuid jääb elu printsiip, mis selles konkreetses elus väljendus. Iga sündinud inimese elu on ostetud kellegi vanaduse ja surma hinnaga. Schoperhauer on veendumusel, et surematu hing kehastub erinevates olendites (Meos, 2011, lk 11-14).
Schopenhauerit ei üllatanud selline valivus üldse. Tema arvates armutakse sellesse, kellega saadakse terveid järglasi. Elutahe suunab meid nende poole, kes suurendavad meie võimalust saada kauneid ja intelligentseid järglasi. Kokku sobitakse siis, kui üksteist täiustatakse võrdselt, näiteks pikale mehele meeldivad lühikesed naised, sest see eeldab et võimalusel sünnib parajat kasvu järglane, kes pole ei liiga pikk ega ka liiga lühike. Seda nimetatakse kokku Schopenhaueri neutraliseerimise teooriaks. ,,Igaüks pürib teiste inimeste abil oma nõrkuste, puuduste ja prototüübist erinemise elimineerimise poole, et need vead kestma ei jääks ega areneks täielikuks ebanormaalsuseks lapses, kes kasvama hakab." Samuti peab aga Schopenhaurei tõdema, et sobilikkus ja kirglik armastus käivad haruharva käsikäes. Schopenhauer on hea lohutaja murtud südametele. Filosoofi käest on võimalik leida lohutavat teadmist, et valu on normaalne
teenindajate jõulumelust väsinud näod veidike rõõmsamaks läksid kui nad mu totrat mütsi vaatasid. Avastasin poe lõpuotsast, et seal on ka filmide müük ning lastele arvutimänge, mõtlesin endamisi, et vertikaalne integratsioon on selles kaupluses tõesti hoogu kogumas. Leidsin aforismide raamaturiiuli ning jäin seda pikemalt jälgima. Mulle aforismid ja tsitaadid meeldivad, seal leidus erinevaid autoreid ning kogumikke mitmete autorite tsitaatidest. Otsisin Arthur Schopenhaueri sulest midagi kuna ta on üks mu lemmikuid kui kahjuks ei leidnud midagi. Uitasin veel sihitult ringi ning veidi aja pärast lahkusin poest ostu sooritamata. 2.2. Kauplus Rahva Raamat Päeval kella kahe paiku sisenesin esimest korda Rahva Raamatu kauplusesse mis oli värskelt kolinud pärnu keskuse kolmandalt korruselt Port Artur kahe kolmandale korrusele endise Apollo raamatukaupluse rendipinnale. Sisenedes märkasin et pinda on
Järgmisel aastal hakkasid nad koos elama ja 1865 sündis Münchenis nende esimene laps Isolde. Kogu Wagneri elu oli täis võitlust keskpärasuse vastu. Tal oli elu ajal palju pooldajaid aga ka tuliseid vastaseid. Wagner suri Veneetsias 1883 Palazzo Vendraminis ja on maetud Bayreuthisse oma maja aeda. Wagneri ideaaliks oli muusika abil ta maailma parandada . Tema loomingut mõjutas Beethoveni sümfonism ning osaliselt ka Nietzsche ja Schopenhaueri filosoofia. Tema ooperid on avaldanud mõju mitte ainult muusikale, vaid ka tervele kultuurielule ja isegi poliitikutele. Wagner tegi juhtmotiivide tabelid, millega asjatundjad said enne etendust tutvuda. Tähtis oli põhimõte, et muusika ise annab edasi arenevat dramaatilist sisu (muusikaline draama). Wagner kasutab suurt orkestrit, eriti "Niebelungides". Orkestril on ka iseseisvaid vahepalu, mida mängitakse sageli kontsertidel.
sajandil, kes oma loomingu filosoofiliselt sügavuselt on mitmeti võrreldav Beethoveniga. Samuti kui Beethoven on Wagner murranguperioodi heliloojaks, olles nn. "avamänguks" modernismile kõigi oma eriliikidega. Vahe on ka mõlema helilooja loomingu lähteallikais. Kui Beethoveni loomingus tunneme prantsuse 1789.a. revolutsiooni otsest hingust, siis Wagner on seotud kodanluse 1848-49.a. revolutsiooni ideedega ja pärast tutvumist Schopenhaueri pessimistliku filosoofiaga, suundub ta oma ühiskondlik-poliitilises tegevuses isegi reaktsioonilise ideoloogia poole, mis mürgitas teda pessimismiga, tõi esile subjektiivseid, isegi rahvuslik-sovinistlikke ja usulis-müstilisi ideesid. Wagneri suurus (nagu Balzacil`gi) seisneb aga selles, et vaatamata ideoloogilisele viisakusele, suutis ta peegeldada tegelikkuse olulisi külgi, kaasaja vasturääkivusi, vale ja pettuse maailma, purustatud lootuste
pagenduses). 11 ARTUR SCHOPENHAUER 1. Maailm kui tahe! Pidas maailma olemuseks võimutahet. On nõus Kantiga selles, et on olemas asi iseeneses, kuid erinevalt Kantist arvab, et kui inimene süüvib iseendasse, siis ta näeb, et tema olemuseks on tahe. Tahe on igavene alge. See pole mitte mõistus ega jumal, ta ei jaotu ruumiliselt, ei ole algust ega lõppu seega ongi asi iseeneses. Kuna tahe on pime siis on Schopenhaueri maailm eesmärgitu. Tahe avaldub looduses loodusseadustena ja loomadel instiktidena ja ainult inimene saab teadvustada endale, et tema olemuseks on tahe. 2. Maailm kui kujutlus! See kehtib kõigi tunnetavate subjektide kohta, kuid ainult inimene võib seda endale teadvustada. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Võib küsida, kas teised inimesed on reaalselt olemas või on kujutlus. Kui vastame jaatavalt siis on tegemist solipsismiga
Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse. Luule peab olema religiooni aseaine, asendades taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Kunst ja kultuur asetuvad enneolematult tähtsale kohale. *Eliot uskus et religiooni asendumine kunstiga mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. *Arnold lootis, et kirjandus võtab üle religiooni koha. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. Pessimistlik ellusuhtumine. Me elame kõige halvemas võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, lakkaks ta olemast. Iga inimese elu on tervikuna tragöödia, kuid üksikasjades komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha täielikult õnnelikuks. Parimaks saatuseks inimesele on mitte sündida. Kogu maailm on tahe ja kujutlus. Kõik on suhteline ja kujuteldav. Tuleb otsida
Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse. Luule peab olema religiooni aseaine, asendades taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Kunst ja kultuur asetuvad enneolematult tähtsale kohale. *Eliot uskus et religiooni asendumine kunstiga mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. *Arnold – lootis, et kirjandus võtab üle religiooni koha. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. Pessimistlik ellusuhtumine. Me elame kõige halvemas võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, lakkaks ta olemast. Iga inimese elu on tervikuna tragöödia, kuid üksikasjades komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha täielikult õnnelikuks. Parimaks saatuseks inimesele on mitte sündida. Kogu maailm on tahe ja kujutlus. Kõik on suhteline ja kujuteldav
Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde
Esimesel romaanil oli suur menu, vaatamata sellele, et T ise ,,Rudinit" romaaniks ei pea ta klassifitseerib selle jutustuseks. T arvates kirjeldatakse romaanis ajaloolise tähtsusega sündmusi. 1858. kirjutab ta mõned jutustused, mis valmistavad ette teise romaani: ,,Faust", ,,Asja", ,,Esimene armastus", ,,Sõit ,,Polessjesse"". Need jutustused valmistavad ette konseptuaalses plaanis ,,Aadlipesa" (1859). 15. september 2009 ,,Faust" T huvitub 1850ndatel Schopenhaueri (1788 1860) filosoofiast. Lääneeuroopa maades hakkas 50ndatel tekkima positivismikriis. Positivism väärtustab konkreetseid teadmisi, teispoolsuse probleem on välja jäetud, see pole meie asi. T on esimene vene kirjanik, kes Sch-i poole pöördub. 19. saj lõpul saab Sch Vm-l eriti populaarseks. Sch on Kanti traditsiooni jätkaja. Kant oli samuti, nagu T-gi, agnostik, kes eitas teispoolsuse tunnetamise võimalust. Sch on pigem subjektiivne idealist
selgete piirjoontega „Ateena kool“ Raffael Antiikskulptuurileiud: nn Laokooni grupp (leiti 1506 maa seest), nn Belvedere Apollon 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Mungad kopeerisid tekste. Oskasid mitut keelt, tõlkisid ladina- ja kreekakeelseid tekste rahvuskeeltesse. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased – 19.saj Pariisi luulekoolkond, mis oli mõjutatud Théophile Gautier’ ja Arthur Schopenhaueri teostest ning Gautier’ doktriinist l’art pour l’art . Nad vastandasid end romantikute subjektivismile ja tundelisusele; taotlesid objektiivset ilu, püüdlesid täpse ja laitmatu tööosavuse poole, valides eksootilisi ja klassikalisi teemasid. Parnassianism oli omane 19. sajandi positivismi perioodi Prantsuse luulele. Ilmnes pärast romantismi ja enne sümbolismi. Reaktsioon romantismi vastu (liigne sentimentaalsus, kohatu sotsiaalne ja poliitiline aktiivsus). 17
osutas ulatuslikule transtsendentaalsele reaalsusele väljaspool fenomeenilist, kogetavat maailma. Kuid romantikud ei leppinud sellega, et Kanti arvates ei saa me reaalse maailma kohta teada midagi muud, kui et see on olemas. Romantikute arvates näitas see vaid maailma teadusliku uurimise piiratust. Romantismi isa Jean-Jacques ROUSSEAU (17121778) väitis, et kõik, mis eristab tsiviliseeritud inimest harimata barbarist, on kurjast. ARTHUR SCHOPENHAUER (1788 - 1860) Schopenhaueri filosoofiliseks põhiteoseks on "Maailm kui tahe ja kujutlus" (Welt als wille und vorstellung, 1819). Schopenhaueri järgi see, mida ma tajudes kogen, pole midagi muud, kui minu keha-aju- teatud seisundid. Kuid need välised objektid eksisteerivad, sest meie aistingutel peab olema mingi põhjus (Kant!). Sarnaselt Kantiga väitis ka Schopenhauer, et mõistus ei suuda mõista asjade olemust. Kuid Schopenhauer põhjendab seda väidet romantismi vaimus.
kaudu saadult. Samuti kasutab Husserl mõistet eidos e millegi puhas olemus. Inimene muudab fantaasiaga objektide tunnetust, ent see, mis jääb muutumatuks, ongi selle objekti või nähtuse puhas olemus. On erinevaid maju, kuid neis kõigis on midagi sarnast. See, mis jääb muutumatuks, on objekti olemus. Husserl on üsna palju mõjutatud Platonist ja tema ideedest, ent Husserl ei eita erinevalt Platonist objektide maailma. 24. PILET PYTHAGORAS A.SCHOPENHAUERI IRRATSIONALISM Pythagoras peab reaalsuse aluseks tuld, maad, õhku ja vett. Arvudes näeb ta maailma tegelikku olemust ning sellest tulenevalt peab olema kogu maailm matemaatiliselt väljendatav. Tema arvude tähtustamisega võib tuua paralleeli Platoni ja ideede tähtsustamisega. Pythagoras leiab, et asjad pole arvudest tekkinud, ent nendest lähtuvalt moodustatud. Paarisarvud on jagatavad ja seega ebatäiuslikud, piiritlematud
annaabi.ee 
