Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50). Arhitektuursed ja konstruktiivsed sõlmed, kohtlõiked (1:10; 1:20; 1:50). Silluste komplekteerimine (tabeli kujul). Põrandate plaanid (1:400; 1:200). Põrandakonstruktsioonide tabel. Raudbetoontoodete (puitelementide) spetsifikatsioonid. Ülesanne antud 24. oktoober 2004.a. Projekt esitada september 2005.a. Juhendab Mirjam Taremäe
ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu kinnituvad katusekivid. xx LEK12 xxx
Tema laul on palju tasasem ja vähe rõõmsam suitsupääsukese omast. Siiski on ka tema väga sage lind inimasustuse lähedal, kuid tema eelistab hoopis suuremaid linnamaju: kivihooneid, millele on hea pesa ehitada. Iseloomulik on veel seegi, et oma pesa kohal oleva seina võõpab räästapääsuke väljaheidetega triibuliseks. Looduslikes tingimustes võib ta elada PõhjaEesti pankranniku serva all, aga sageda inimkaaslejana eelistab ta hoonete välisseinu, räästaaluseid, sarikate ja katuse vahel olevat ruumi ja betoonsildasid. Mai keskel alustatakse munemisega,kui nad on selle lõpetanud võib pesast leida 37 muna. Haudumise kestus oleneb ilmastikust: kui on külm ja sombune, siis lendab vähe putukaid ja vanemad peavad endale kaua süüa otsima. Kui aga ilm ilus on, siis püütakse kiirelt vajalik toiduhulk ja saab jälle rutata mune soojendama. Koorunud pääsupojad viibivad pesas süüa
kauaks puidu pinnale. Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt. KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD 1. Katuse laastud ja sindlid 2. Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass 3. Katuse toolvärgid (kandekonstruktsioon) 4. Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid 5. Sarikate, laetalade kivimüürile toetuvad osad 6. Puidust välisvoodri niiskumiskohad, vahekarniiside ja akende kohad 7. Vahelagede talade kivilmüürile toetuvad otsad 8. Aknaraamid ja akende muud osad 9. Uksepiidad, eriti nende alumised sisse müüritud osa 10. Sokli peal olev välisvoodri serv 11. Madala põrandaaluse ruumiga. Esimese korruse põranda talad 12. Elemendid torustike ja radiaatorite lekkekohtadel 13. Halva ventilatsiooniga loomalautades niiskunud lae osad
Projektijuht teostab ka transporditööd ning omab vastavaid tööriistu katuse panekuks. 1. Eeltööd 1.1 Turuuuringu teostamine: materjali hinnauuringud, teenustööde hinnauuring. 1.2 Töölise leidmine ja palkamine 1.3 Objektiga tutvumine 1.4 Tööriistade transport objektile 1.5 Materjali ostmine 1.6 Materjali transport objektile 2. Põhitööd 2.1 Katuse puhastamine (nt. lehed, sammal) 2.2 Eterniidi eemaldamine 2.3 Vanade roovide eemaldamine 2.4 Ehitusprahi koristamine 2.5 Sarikate seisukorra kontroll 2.6 Aluskatte parajaks lõikamine 2.7 Aluskatte laotamine katusele 2.8 Aluskatte kinnitamine distantsliistudega 2.9 Tööde kontroll 2.10 Katuseroovide ettevalmistus 2.11 Roovide paigaldus 2.12 Katusepleki tahvlite parajaks lõikamine 2.13 Plekitahvlite paigaldus 2.14 Otsalaua parajaks lõikamine 2.14 Otsalaua paigaldus 2.15 Tööde kontroll 3. Lõpetamine 3.1 Ehitusprahi äravedu objektilt 3.2 Lõplik tööde kontroll 3.3 Tööriistade eemaldamine objektilt
jne). Tänu väga headele soojustusomadustele on mineraalvill võrdlemisi keskkonnahoidlik valik, eriti arvestades asjaolu, et see on osaliselt tehtud taaskasutatud materjalidest. Siiski avaldab suur Kivivilla paigaldamine pööningule Tselluloos Tselluloossoojustus on üldiselt saadaval kahel kujul: lahtiste helvestena või kiudplaatidena. Mõlemaid saab kasutada soojustamisel, nt puitkarkasstarindites või sarikate vahel. Helbed sobivad selliste väikeste õõnsuste täitmiseks, kuhu muid, vähemelastseid soojustusmaterjale ei saa paigaldada. Tselluloostooteid valmistatakse peenestatud vanapaberist ja seega läheb nende tootmiseks vaja vähe energiat. Tsellulooshelbed ja -plaadid sisaldavad oma massist kuni kolmandiku tuleaeglusteid ja fungitsiide. Kõige sagedamini lisatakse boorisoolasid (booraksit), mis tekitavad probleeme tselluloosmaterjali kasutuselt kõrvaldamisel neid ei saa kompostida
Veeauru läbilaskvus 6,2*10-12 kg/m2 * s * Pa Tõmbetugevus 530 N/50 mm pikisuunas 530 N/50 mm põikisuunas Ilmastikukindlus Niiskuskindel, UV-kindel Soovitatav ülekate 150 mm horisontaaljätkudel ja 100 mm vertikaaljätkudel (materjali ülekulu kuni 10% katuse pinnast) Aluskate kinnitatakse klambrite laiapealiste naeltega sarikate pealw, katuseroovi ja sarika vahele peab jääma distantsliist Aluskate paigaldatakse lõdvalt, nii et aluskate jääb sarikate vahele nõkku: see juhib aluskattele sattunud vee distantsliistust eemale Samas tuleb jälgida, et aluskatte ja soojustuse vahele jääks vähemalt 30mm õhuvahe Radoonitõkkekile paigaldamine Paigaltatakse hoome alla koguulatuses, et täielikult väistada radooni tungimist hoonesse
sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Tuulesidemed selleks võib
põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell-liimpuiduks ehk liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidust postid ja talad Liimpuit postid kuuluvad konstruktsioonipuidu alla. Konstruktsioonipuit on sõrmjätkatud höövelpuit, mida kasutatakse ehituses talade, sarikate ja postidena. Samuti kasutatakse siseviimistlus toodetena. Toormaterjaliks on oksapuu puitu ja enamasti kuuske. Standard mõõtudeks laiusel on 100 - 240mm ja paksuseks 60 - 100mm (20 mm sammuga). Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on
Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm. Prusside peale armeeritud kile, mis kinnitada distantsliistudega 32 mm sammuga 600 mm. Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad
Samuti ei tohi uuk asuda liialt räästa lähedal, soovitatav on, et uugiakna ja räästaserva vahelise katuseriba laius oleks vähemalt 100cm. Uugi ehitamine *Uugi sõrestikuks on soovitatav kasutada planke 5x14cm- see on sama materjal, millest tavaliselt tehakse hoone sarikad ja katusekorruse seina sõrestik. *Kui uuk ehitatakse kaldelaega ruumi, toetatakse uugi kohal läbilõigatud sarikaotsad tegevale vekseltalale, mille otsad omakorda toetatakse sarikate sisekülgedele naelutatud planguotstele. * Kui aga uuk ehitatakse kaldlaeta ruumi, toetatakse läbilõigatud sarikad koos pennidega vahetult tugevdatud pärlinile- seinasõrestiku ülemisele vööle. *Uugiakna alumine valts, peab jääma alumiste läbilõigatud sarikaotstest vähemalt 25cm kõrgusele. * Kuna vintskap asub otseselt tuule käes, tuleb erilist rõhku panna uugiseinte ja- lae sooja- ning tuulepidavusele.
armatuur, siis need kokku keevitada ja paneelide vahed betoneerida. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed. Karkassi elemendid ühendatakse omavahel naeltega. Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Nõuded vahelagedele
Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada. Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad PÜSTKATUSED (450 all) Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED
USTE LIIGITUS, UKSEPLOKI KOOSSEIS. USTELE ESITATAVAD NÕUDED. ............................ 87 55. VÄLIS- JA SISEUKSED - KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED ................................................ 87 56. ERIOTSTARBELISED, TULE- JA SUITSUKINDLAD TURVAUKSED. ........................................ 88 57. KATUSE ÜLESANNE. KATUSE KLASSIFIKATSIOON. KATUSTE MINIMAALKALDED SÕLTUVALT KATTEMATERJALIST. .......................................................................................... 89 58. SARIKATE LIIGITUS, SARIKATE TOETAMINE JA ANKURDAMINE HOONE KANDETARINDIDTELE ............................................................................................................ 91 59. KATUSE ISOLEERIMINE JA TUULUTAMINE KALDKATUSTE EHITAMISEL ............................ 94 60. KATUSED FERMIDEL, LIIMITUD TALADEL-RAAMIDEL. ...................................................... 95 61. KATUSE KAVANDAMINE JA EHITAMINE LAINELISTEST TSEMENTKIUDPLAATIDEST........... 95 62
Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Katus tehakse kolmekihiline. Kinnitus: puuritud auk+nael. Peale katuse paigaldust tuleb katus tõrvata. Katused ja nende ehitus: vabakandev püstkatus Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruumi jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktidest on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Toetatud püstkatus Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 45 kraadi all kahele või mitmele
(väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav 5 ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit.
sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Katusealune korrus: välissein on laetalade pealispinnast 60...80 cm kõrgusel
Vaheseinad: Kandvad seinad puitsõrestikseinad, karkassiks puitpostid 50x150mm, mõlamal pool matallkarkassil kipsplaat. Heliisolatsiooniks mineraalvill. Mittekandvad seinad metallkarkassil kipsplaadid. Heliisolatsiooniks mineraalvill.na Müra:osas on vastavus normidele tagatud kolme klaasiga aknapaketi kasutamise ja projektikohase seina konstruktsiooni korral. Katusekate: Kivi, katuse toolvärk on puidust ja toetub välisseintele ja sisemistele kandevseintele. Katuse sarikate samm on 600mm . Katusel on kõik vajalikud katusetarvikud räästarennid, vihmaveetorud, lumetõkked, harja tuulutustorud, katuseluuk. Samuti vajalikud redelid ja käiguteed korstna juurde pääsemiseks. Katuse täpsem konstruktsioon lõikel. Põrandad: Armeeritud betoonist aluspõrand, mille all 100mm vahtpolüstereeni, ehituskile ja liiv. Trappidega varustatud ruumides 2 % kalle põrandatrappide suunas. Aknad ja uksed: Osaliselt avanevad puiduvärvi puitraamidega pakettaknad.Välisuksed
See asendab sel viisil traditsioonilisi vineere. OSB plaat on kaasaegne viimistlus- ja konstruktsioonimaterjal. Tänu oma omadustele on OSB alternatiiv vineerile ja puidule nt ehituses, mööblitööstuses jne. Seejuures on materjal ökoloogiline ja loodusesõbralik. OSB- plaate kasutatakse: katuse alusplaadina. 10 mm -12 mm sise- ja välisseinte vooderdamiseks paneelpõrandate aluseks allalöödud lae detailideks sarikate sidumisek ja vahelagedeks betoonplatvormide või välistrepi raketiseks ehitusavade sulgemiseks piireteks, näiteks ehitusplatsi piirdeks. Milline on OSB plaat? OSB- tõlkes- suunatud lameda laastuga plaat, Page 7 of 10 Tallinna Ehituskool on materjal, mida valmistatakse ristkülikuliste puitlaastude pressimise teel
.. 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ... 2,5 m. Postide otsa tuleb naelutada postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala ristlõikega 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige on 4 x 18 ... 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 60 ... 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega.
Aken võiks sel juhul olla võimalikult pikk, jälgides trepi kallet. Kasutada võib kahte ülestikku paigaldatud akent. Trepi kohal paiknev aken peaks kindlasti olema ülaltavanev. 9 Sagedasemad kasutusvead Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Olulised on nii katuse kalle, sarikate seisund ja vahekaugus, katuse soojustus ning katusekatte materjal ja seisund. Mõranenud eterniidi või puuduliku soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna. Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest.
Aken võiks sel juhul olla võimalikult pikk, jälgides trepi kallet. Kasutada võib kahte ülestikku paigaldatud akent. Trepi kohal paiknev aken peaks kindlasti olema ülaltavanev. 9 Sagedasemad kasutusvead Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Olulised on nii katuse kalle, sarikate seisund ja vahekaugus, katuse soojustus ning katusekatte materjal ja seisund. Mõranenud eterniidi või puuduliku soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna. Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest.
Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Soostunud muldadel ei kasva. Annab rikkalikult juurevõsu, eriti peale raiet. Eluiga kuni 150 aastat. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad Eestis kasvatanud haava paindetugevus on suurem 20% kui mujal regioonides kasvanuist ja 1,4 korda suurem kuusepuidu paindetugevusest, mis lubab tõdeda, et 20.sajandi alul ja varem, küünide ning rehealuste ehitusel haava kasutamist talade ja sarikate ehitusmaterjalina tuleb lugeda õigustatuks. Edaspidises suhtes võib teda julgelt kasutada maahoonete ehituses. Puitu on valga, hästi töödeldav, kasutatakse paberitööstuses, nikerdamiseks, tuletikutööststes, haljastuses kasutatakse mitmeid vorme. Kasvukohatüübid ja mullad Haab kasvab peamiselt salumetsades ning muudes viljakates metsades Kasvukohatüüpidest on: Naat-Väga viljakas, huumuskiht 15-30cm optimaalne niiskus.Puhmarinne
VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
KASULIK INFO PUIDU KOHTA [ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin
KASULIK INFO PUIDU KOHTA [ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin
Seina sooja- ja tuulepidavus sõltub sellest kui hästi on sein tihendadtud. Tihendadakse palkide vahed, piidatagused, lae ja põranda servad. Palkmaja võib tihendada niiske samblaga, võib kasutada ka takku ja linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud. Palkmaja püsivuse tagab palkide korralik ühendamine nurkades tappidega ning vahepeal salapulkadega, laetalade ankurdamine seintega ja sarikate ankurdamine räästapalgiga. Pika seina puhul on ka vaja vahetugesid. Palgid seintes ühendatakse salapulkadega, see takistab palkide kõverdumist. Pulgad löödakse läbi kahe palgi umbes 20 sentimeetriste vahedega, pulgaauk tehakse pulga pikkusest 5 cm võrra sügavamad. Palkide jätkamisel kinnitatakse salapulkadega mõlemad palgi otsad. Tihti ei ole palgid piisavalt pikad, siis tuleb neid jätkata. Eri palgiread paigutatakse üksteise
sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. - Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Laius tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi, piirete liitekohtades tuleb soojustus paigutada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid ega külmasildu. Lamekatused Kalle peab olema 1:80 kuni 1:10, lamekatusele ei tohi jääde peale vihma püsivaid loike. Kõrged nõuded katusekattematerjalidele, kui kalle alla 1:20, siis peab katusekate olema 12 kahekihiline
ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K) Siseseinad Kandvad siseseinad on rajatud 200 mm paksusest Fibo väikeplokist 3MPa, mittekandvad 100 või 150 mm paksusest Fibo vms. plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil. Sisepiirete nõutava mürapidavuse 43 dB 6 tagab Fibo plokist 3MPa müüritis paksusega 150 mm (45 dB). Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa
Sellegipoolest on traditsioonilisel käsitsilõikamisel omad eelised. Käsitsilõikaja valib korralikku roogu, kuid kombain lõikab seda mehhaaniliselt järjest. Seega tuleb kombainiga lõigatud roogu hoolikalt puhastada ja sorteerida. Üks pillirookahl on 63 cm ümbermõõduga ning sõltuvalt nõudmisest 100- 220 cm kõrgune kahenööriga kimpu seotud pilliroog (joonis 3). Kuiva pilliroo kahl kaalub umbes 4 kg. 2 3 Roovid (meetrise sammuga sarikate puhul ligikaudu Ø 60 mm) paigutatakse sammuga umbes 300 mm, kusjuures sammu täpsus, samuti katuse mõõtmete täpsus ei ole eriti olulised. Roovlattideks võib kasutada ka ebaühtlase jämedusega ümarlatte. Roo- või õlevihud laotakse katusele, koputatakse trepikujulise '' kammiga'' pealt siledaks, siis pannakse peale hoidelatid ja seotakse need vitsde, nööri või pehme traadiga läbi katuse roovlattide külge kinni. Järgmise vihuga kaetakse
(väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud Puidu omadused ja kasutamine sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. 4.2 Kvaliteedi ja mõõtmete valik Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks
Osa neist majadest toodetakse käsitööna, osa aga masinatega. Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Sõltuvalt sellest, kui kogenud spetsialistiga on tegemist, varieeruvad ka tööülesanded. Vähesemate kogemuste puhul töötab palkmajaehitaja iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ladustab ehitusmaterjali) või töötab kogenuma kolleegi juhendamisel näiteks sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel. Spetsialiseerumisel käsitööna toodetud palkmaja ehitajaks laienevad nimetatud tööülesanded ka käsitööna toodetud palkmajade konstruktsioonide tootmisele ning püstitamisele. Töökeskkond Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis
TL 4 –AL 0.08 (monoliitbetoon) 28 14 Soojustus Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Soojustuse laius tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus tugikarkassiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus õhk liikuma. Piirete liitekohtades tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid, ega külmasildasid. 29 Aluskate Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide (nt.
59 2.6kN/m jagatakse komponentideks ; p z = p sin 30 = 3 sin 30 = 1.5kN/m o o keskpeatelgedele · põikjoonkoormused py ja pz tekitavad roovi ristlõigetes sisejõud: paindemomendid Mz ja My ning põikjõud Qy ja Qz kuna sarikate samm (roovi tugede vahekaugus) on roovi ristlõike joonmõõtmetega võrreldes suur, siis võib tugevusanalüüsis põikjõud jätta arvestamata; · roovide ohtlikud ristlõiked on sarikate vahekauguse pl 2 keskpunktis A, kus paindemomentide suurimad väärtused M max = ehk
paigaldus- Kirjeldus W/(m2K) tase Täiesti ideaalselt paigaldatud soojustus: soojustus on paigaldatud nii, et õhuringlus soojustuse soojemal küljel on võimatu. Soojustus täidab kogu talle ettenähtud ruumi. Kui plaatsoojustus soovitakse paigaldada karkassipostide või sarikate vahele, siis praktikas ei saa seda nõuet olema tavaliselt täita. Eeldused, kus soojustus täidab ideaalselt kogu talle planeeritud ruumi, on tavaliselt täidetud: pidev, pool- või täissulundühendusega või kogu paksuses elastselt tihendatud liitekohtadega soojustus (näiteks täissulundühendusega ja teibitud 0 0.00
3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2. Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm 3. Soojustus jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega 4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind profiilplekk. 75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud? - Rennid riputatakse kohale haakide abil, mis on kinnitatud sarikate otstele. (vihmavee äravoolu jaoks) - katuse redel - lumetõke - katuseluuk - katusesillad 76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest? Karkasshoone kandvateks osadeks on postid/sambad, talad/fermid, laepaneelid, trepid, katused. Aga karkassita hoonete kandvateks osadeks on seinad, mis on valatud või laotud. 77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete? - Jäigastatakse karkassi sõlmed. - nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad.
Hoogustus lubimördi kasutus, ühes sellega kiviseintega lautade, tallide, keldrite jt hoonete ehitamine. Lõuna-Eestis püstitati 19.saj lõpust alates ka mõningaid kivi- või saviseintega hooneid. Samal ajal hakati Lõuna-Eestis katuseid õlgede asemel katma laastudega ja varsti ka sindlitega. Uus kattematerjal võimaldas teha ka viil- või poolkelpkatust. Hakati pöörama tähelepanu ka elamute ja aitade välimusele. Kandenurki, tugiposte, murispuude ja sarikate otsi kaunistati mitmesuguste lõigetega jne. Eluruumide välisukse ette ehitati madal viilkatusega trepikoda, algselt pigem lahtised, katus toetas sammastele, uuemad tehti kinnised, sageli suurte klaasakendega. Kõige rohkem muutus rehielamuehitus. Propageeriti rehielamute paremaks muutmist ja eriti korstnate ehitamist. Uute küttekollete pliidi, soemüüri ja lõõridega ahju ning korstna ehitamisega muudeti kambrid kogu
Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada. Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad PÜSTKATUSED (450 all) Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED
Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. Soojustus peab täitma kogu temale mõeldud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Soojustus tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas pole ühendus tugikarkassiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus õhk liikuma pääseb. Piirete liitekohtades tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid ega külmasildasid. Lamekatused Lamekatuse kalle 1:80 kuni 1:10 Väikese kalde tõttu on vee äravool aeglane, katusele ei tohiks jääda pärast vihma või lume sulamist püsivaid loike.
Keskmise kõvaduse (kask, lehis) on tegur 1,1. Seinte maht määratakse m2 arvestades maha avade pinna. Välisseina pikkus võetakse välisseina mööda Lk 25 teine pool seinte kõrgust. Vaheseintel võetakse puhta põranda pealt seina ülesservani. Uste, väravate, akende pindala arvutatakse kasti, karbi välismõõtude järgi. Korruste ja vahelae pindala arvutatakse kapitaalseinte vahelise pindalana, ahjude, korstnate pindala maha arvestamata. Sarikate talade maht arvutatakse nendes oleva puidu maht, m3 3) Põrand võetakse seinte sisepindu mõõde arvestades seinte viimistluse paksust. Saadud pinnale lisatakse nisside ja ukseavade aluspind, kuid arvestatakse maha ahjude ja postide aluspind. 4) Katused tuleb vahet teha kande- ja kattekonstruktsioonide vahel. Kandekonstruktsioonide arvutus sõltuvalt kasutatakse materjalist ja nende mahtude määramisest on eespool
lauad paksusega 30-40 mm sammuga ~30 cm. Sarikad toetuvad müürlatile või ülemisele palgile. Penn oli samuti ümarmaterjalist ja sarikatega ühendatud enamasti puitnaaglitega. Kitsamatel hoonetel (laius ~6m) toetas sarikaid keskelt ainult penn, laiematel hoonetel (laius üle 10 m) olid sarikaid toetatud toolvärgiga (Joonis 2.24). Renoveeritud katustega elamutel olid sarikad 50 x 150…200 mm prussidest, sarikate vahel oli mineraalvillast soojustus (oli välja ehitatud teine korrus ja seetõttu tegemist katuslaega). Uus palkelamu katus oli kaetud katusekividega, mille all järjest õhuvahe, aluskate, õhuvahe, tuuletõkkeplaat, soojustus, õhu- ja aurutõke, soojustus ja siseviimistlusplaat. Kahel põhjalikult renoveeritud elamul oli sarnane katusekonstruktsioon: katusekatteks oli vastavalt eterniit ja uuendatud laastukatus.
puidust korterelamute tüüpide puhul ei ole kivikatuseid ajalooliselt kunagi kasutatud, ka eri linnades on erinev ehitustraditsioon, näiteks Tallinnas on kivikatused puitelamutel pigem haruldased, Tartus ja Viljandis palju levinumad. Samas võib kivikatuse kasutamise takistuseks olla ka puudulik katusekalle, kuna valdavalt on puitkorterelamute katusekalle alla 45 ja arhitektuurne sobilikkus. Kivikatused on plekk- ja eterniitkatustest raskemad. Sarikate ja roovide mõõtmed, kandevõime ja jäikus peavad olema kivikatustel suuremad. Joonis 2.9 Lahtised katusekivid ja puuduvad harjalauad/kivid põhjustavad veeleket. Katuse lekete tagajärjeks on katusekonstruktsioonides või/ja pööningu vahelae vee- ja niiskuskahjustused: puitmaterjali biokahjustus, märgunud soojustus, kahjustunud siseviimistlus jne., vt. Joonis 2.10. Paaris elamus oli läbijooksu tagajärgi püütud
annaabi.ee 
