50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hardi.Piirmaa
Õppematerjali autor
Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (=minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud tegurite koosmõju. METALLKARKASS-SEINAD. Karkassi samm 600 mm. Plaadid GN 13, GEK 13 Kõrgemad seinad jäigastatakse lisa- ja tugevdatud karkassipostidega Heliisolatsiooni näitajad on antud 66 mm karkassi ja GN 13 kipsplaadiga seinte puhul. Kui konstruktsioonis on kasutatud GEK plaate, on heliisolatsiooni näitajad paar detsibelli kõrgemad Jooniste tähised 1. 1 x Gyproc GN 13 või GEK 13 2. 1 x Gyproc GTS 9 3. Puitkarkass vastavalt ehitusjoonistele, kuid mitte väiksem kui 45 x 95 mm, sammuga 600 mm 4. Paroc UNS 37 (IL) 5. Välisfassaadikate 6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed
Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (=minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud tegurite koosmõju. METALLKARKASS-SEINAD. Karkassi samm 600 mm. Plaadid GN 13, GEK 13 Kõrgemad seinad jäigastatakse lisa- ja tugevdatud karkassipostidega Heliisolatsiooni näitajad on antud 66 mm karkassi ja GN 13 kipsplaadiga seinte puhul. Kui konstruktsioonis on kasutatud GEK plaate, on heliisolatsiooni näitajad paar detsibelli kõrgemad Jooniste tähised 1. 1 x Gyproc GN 13 või GEK 13 2. 1 x Gyproc GTS 9 3. Puitkarkass vastavalt ehitusjoonistele, kuid mitte väiksem kui 45 x 95 mm, sammuga 600 mm 4. Paroc UNS 37 (IL) 5. Välisfassaadikate 6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused............................................................................................................
Kipsplaadid Referaat Juhendaja: Koostaja: Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitus
puidukiud kõigis kihtides ühes Pilt 4 Vineer suunas). Spoonikihid on ühendatud termoaktiivsete sünteetiliste liimidega (fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimid). Niiskuskindla vineeri saamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Vineeri kui materjali iseloomustavad kõrged tugevusnäitajad, väike mass, madal soojus- ja helijuhtivus, samuti kasutatavus keemiliselt agressiivses keskkonnas. 5.1 Vineeri liigitus vastavalt kasutatud puiduliigile lehtpuu-, okaspuu-, kombineeritud vineer töötlusastme alusel lihvimata, ühelt poolt lihvitud või kahelt poolt lihvitud vineer Vineeri kvaliteedi tähtsamad näitajad on murdetugevus, staatiline paine, niiskusesisaldus, oksakohtade värv ja defektide olemasolu. 5.2 Kasutusala Vineeri kasutatakse välis- ja siseseinapaneelides, betoonkonstruktsioonide raketistes, töölavades, fassaadides ja põrandakonstruktsioonis.
Pärnumaa khk KIPSPLAAT SEINA HELIISOLATSIOON Riiko Kojoni 2017 Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Taval
tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900..
Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist.Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne. Kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli(Brinelli meetod). Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus. 14.Metallidest ehitusmaterjalid-valtsmetalltooted, sarrusterased, metallpeenmaterjalid Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Tähtsamad neist on järgmised: ·Ümarteras (d 5 mm); ·Ruut-teras; ·Latt-teras; ·Leht-teras (paksus 4 mm); ·Plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must-või tsingitud plekk; ·Torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras; ·Topelt T-teras (I-teras); ·Rööpad; ·Mitmesugused eriprofiilid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid