Oma õiguste kaitseks võib pöörduda- kohtu poole, õiguskantsleri, Spetsiaalse riikliku institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus: Ius Soli- sünnikoha printsiip Ius Sanguinis- vereõiguse printsiip Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Kodanikuõigused Eestis: Hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Õigus kandideerida Riigikokku. Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond
Kuigi Harveyl puudus mikroskoop, arvas ta, et arterid ja veenid on omavahel kapillaaridega ühendatud. Harvey märkmed näitavad, et ta uskus südame rolli vereringes läbi suletud süsteemi juba 1615, aga ta ootas selle avaldamisega 13 aastat. (kuna sellel ajal olid Galeni õpetused meditsiini kohta peaaegu pühad ja keegi ei julgenud neid vaidlustada) 1628. a avaldas ta raamatu ,,Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel" (,,Exercitatio anatomica de motu cordis et sanguinis in animalibus") Peale Harvey töö avaldamist paljud teised arstid lükkasid tema leiud tagasi. Mõned tema patsiendid hülgasid ta. Vaidlused kestsid veel 20 aastat pärast raamatu avaldamist. Siiski, ajaga hakkasid inimesed aina rohkem akstepteerima Harvey ideid. Harvey uuel arusaamal vereringest polnud suurt mõju meditsiinile tema eluajal, kuid see sai aluseks kõigile tänapäevastele südame ja südame-veresoonkonna uuringutele. On
Crimina extra ordinem erakorralisele menetlusele kuuluvad; In corpore täies koosseisus, kõik koos; Ex tempore ettevalmistamatult, otsekohe; Ius est ars boni et aequi õigus on teadus heast ja õiglasest; Corpus delicti kuritöö koosseis; Locus delicti kuritöö toimepanemise koht; Intra vires volituse/võimu piires; Ultra vires üle võimupiiride; Ius soli maa õigus; Ius sanguinis vereõigus 5. Casus foederis lepinguline juhtum; Ex lege seadusest tulenevalt; Ex contractu lepingust tulenevalt; Per capita pea e. elaniku kohta; Per annum aasta kohta; Per diem päeva kohta 6. kohtuniku amet officium iudicis; juristi arvamus sententsia iurisconsulti; pärija hagi actio heredis 7. ex delicto õigusrikkumisest (tulenevalt) ainsuse (singularis) ablatiiv; sine causa ilma
4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid os, ossis, III kääne, n, - luu – pl nom, pl acc manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc 9.musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas musculus, II, m – lihas – sg nom sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom
algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus omandatakse kas sünniga või hilisema õigusliku toimingu läbi (nt naturalisatsioon). Sünnijärgse kodakondsuse omandamisel lähtuvad riigid kas päritolu- järgsest kodakondsuse edasikandumisest (ius sanguinis) või sünnikohast (ius soli). Esimene tähendab, et iga sündinu omandab oma vanemate kodakondsuse, sõltumata sünnikohast (sellest lähtub ka Eesti), teine aga, et sündinu omandab sünnikohamaa kodakondsuse, sõltumata vanemate kodakondsusest (nt USA ja Ladina-Ameerika riigid). Põhiõiguste adressaadid e. Kohustatud pool-seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võimu kandjad ning KOV. Põhiõiguste kandjad-Isikud kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed
4. Kas lastele anda hääleõigus? Plussid ja miinused V: Plussid: Valijate arv suureneks. Lastel oleks rohkem võimalusi võtta osa ühiskonnaelust. Sellega võib kaasneda ka see, et laste huvi poliitika vastu suureneb. Miinused: Laste poliitiline mõtlemine pole veel välja kujunenud. Lapsed on kergemini mõjutatavamad. Laste hääli saab kergemini ära osta. Neil puudub kogemus, et hinnata objektiivselt valimislubadusi. 5. Ius soli ja ius sanguinis V: ius soli kohaõigus. See on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis vereõigus. See on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanemate või esivanemate kodakondsuse alusel. 6. Topeltkodakondsus V: Kahe riigi kodakondsus. Eestis pole võimalik omada kahte kodakondsust.
Kaasaegne riigi mõiste on Euroopa õigusteaduse looming. 2.1. Riigi rahvas Riigi rahvas – kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata kultuuri või rassi iseärasusest. Rahvusel on ühine keel, ajalugu, religioon. Eesti rahvuse koosseisus toimusid muutused nõukogude võimu ajal. Vähemusele peab riik võimaldama enesemääramise, tagada autonoomsed õigused. Eesti õiguskorras reguleerib juriidilist sidet inimese ja riigi vahel peamiselt PS ja Kodakondsuse seadus. Eestis saab kodakondsuse ius sanguinis põhimõttel ehk omandatakse sünniga. Mõned põhiõigused ja –kohustused on välismaalastele piiratud, nt erakondadesse kuulumine. 2.2. Riigi territoorium Keskaegses Euroopas puudusid rahvuslikud piirid. IX saj hakkasid Karl Suure mõjul toimuma muutused ja kujunesid poliitilis-territoriaalsed ühendused. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal ehk riigi territooriumil. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse siseriikliku õiguse rakendamist
neile antud osa riigivõimust pädevust. (2.ptk Rahvas) §27 Kodakondsus I Sätestus: PS §8 II Mõiste 1. Õigussuhe: suverääni ja isiku vaheline õigussuhe. 2. Faktiline suhe: riik on abstraktsioon. Abstraktsiooniga ei saa faktilist suhet pidada. 3. Staatusteooria: õiguslik omadus, territoriaalkorporatsiooni riik-liikmelisus. III Eesti kodanik/eestlane Eristamise alus tuleb välja §36 lg3/1. kodakondsusel on integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamine Sünd: ius sanguinis (verega) VS ius soli (territoriaalpm). Ius sanguinis on põhimõte §8 alusel. Ius soli puhul Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada, on eestlane. Naturalisatsioon: kvoot VS erilised teened. V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt kodakondsus või sünniga omandatud kodakondsus. VI EL kodakondsus Ei ole eraldiseisev, vaid kaasneb riigiga. §28 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus: 3
panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda. Riigikohtul on õigus tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta 31. kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil.
välja Riigikogu erakorralised valimised. PS § 105 lg 3 teine lause puudutab rahvahääletusele pandud muus riigielu küsimuses, mitte seaduseelnõu osas, tehtud otsuse rakendamist. Kommenteeritav säte näeb ette, et rahva otsus on riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et asjaomased riigiorganid peavad vastavalt oma pädevusele astuma samme rahvahääletuse otsuse täitmiseks. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Teoreetiliselt tuntakse sünniga kodakondsuse omandamise kahte põhimõtet: ius soli ning ius sanguinis. Esimene neist tähendab, et kodakondsus antakse riigi territooriumil sündinud isikutele. Teine neist tähendab, et kodakondsus antakse veresuguluse järgi – kodakondsust omava isiku laps omandab vanema kodakondsuse. Topeltkodakondsus võib tekkida mitmel viisil. Näiteks võivad lapse vanemad olla eri riikide kodanikud. Kui mõlemad riigid tunnustavad ius sanguinis’e põhimõtet,
21. Corpus delicti.-kuritöö koosseis Locus delicti.- kuritöö koht 22. Ex unitate vires- Ühtsuses peitub jõud 23. Pro tempore-esialgu, käesolevaks ajaks, ajutiselt 24. Intra vires- volituste piires Ultra vires-üle võimupiiride 25. Comitas (gentium)- rahvusvaheline viisakus 26. Lege artis-kunsti- või oskusnõuete kohaselt. Captatio benevolentiae- heatahtlikuse saavutamine 27. Ius soli-maa õigus(kodakondsus sündimiskoha(sündimisriigi) järgi) ius sanguinis-vere õigus(kodakondsus vanemate järgi) 28. Custodia legis- seaduse järelvalve 29. Doctor honoris causa- audoktor 30. Vox populi vox Dei- rahva hääl on Jumala hääl 31. Pater patriae.-isamaa isa Patrum more-esivanemate tavaõiguse järgi, (ius non scrpptum) mittekirjapandud õigus, tavaõigus 32. Vi et armis- jõu ja relvadega. Sanguine et sudore. (cic.)-higi ja verega 33. Lex est dictamen rationis- Seadus on mõistuse ettekirjutis 3 VI 1
rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil.
rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil.
1. Riigi kodanikud. Kodakondsus. Rahvusvähemused. Integratsioon. Kodakondsus on isiku ja riigi õiguslik seos, mille kaudu on määratud pooltel vastastikused õigused ja kohustused. Õigusriigis kuulub kodanikkonnale kõrgeim poliitiline võim, mida rakendatakse valimistel ja hääletamistel. Kodakondsuse saamine toimub mitmet moodi: KODANIK KODANIKUKS SÜNDIMINE KODANIKUKS SAAMINE LUS SOLI – MAAPINNA LUS SANGUINIS – VER NATURALISATSIOON – ÕIGUS, vastava riigi ÕIGUS, laps omandab mittesünnijärgselt terriootiumil sündinud sündides vanema kodakondsuse laps saab selle kodakondsuse omamine kodakondsuse Abiellumine Lapsendamine Taotleb kodakondsus
Staffi haiguse ärahoidmiseks soovitatakse tõsta vee temperatuuri läbivoolu vähendamisega talvitustiigis ning sissevoolavale veele lubja lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lupja. Koos läbivoolu vähenda misega tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid. · Branhiomükoos Branhüomükoosi tekitajaks on alamate klorofüllita taimede hulka kuuluv seen Branchiomyces sanguinis. Seen koosneb tugevasti hargnenud, vaheseinteta niidistikust, läbimõõduga 915 mikromeetrit. Seeneniidistik tabandab üksnes veresooni, 8 lokaliseerudes arterites, veenides ja kapillaarides. Veresoonte seinast läbitungimisel seene kasv seiskub. Seeneniidistikus
iseärasustele. Rahvust ei iseloomustata mitte ainult ühise keele kasutamise kaudu. Kaasaaegne Eesti riik on paljurahvuseline. Cicero on öelnud, et Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus, ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. Eesti õiguskorras reguleerivas juriidilist sidet inimese ja riigi vahel peamiselt kaks seadust PS ja kodakondsuse seadus. Eesti õiguskord lähtub ius sanguinis põhimõttest. Kaasaaegne riigiõigus kehtib peaaegu kõigis riikides võrdselt igaühe suhtes. Mõned põhiõigused on välismaalaste suhtes piiratud. Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud. 5. Riigi territoorium. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nim riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse riseriikliku õiguse rakendamist. Territoriaalprintsiip tähendab ühe riigi
Eesti üheks probleemiks rahvaga on määramata kodakondsuseta isikute osa. 92´-30%. 1.aug.06´-10% Eesti kodakondsuse saamine-reguleerib Eesti Kodakondsuse seadus.(kehtib alates 95ndast aastast) Enne seda rakendati meil 38nda aasta KS. 38´ seaduse järgi olid Eesti kodanikud need, kes 17.Juuni 1940 olid Eesti kodanikud ja nende järeltulijad. 17.juuni 1940 Nõukad okupeerisid Eesti. Maailmas on täna kasutusel 2 kodakondsuse saamise põhimõtet: 1)Kodakondsuse saamine vereõiguse alusel(jus sanguinis)*. Eestis kasutatakse seda põhimõtet. Eesti kodakondseks saab sünniga siis, kui üks vanematest on eestlane Päikese õigus(jus solis)*- laps saab selle riigi kodakondsuse millise riigi territooriumil ta on sündinud. *-ladina k. 2)Naturalisatsiooni korras. naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Kodakondsuse saamine naturalisatsiooniga on kirjas kodakondsuse seaduses. Tingimused Eesti kodanikuks saamisel: - vähemalt 15-aastane
Kodakondsus Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob inimese kodakondsuse antud riigiga. Kodakondsuse saamiseks on kaks põhilist viisi: seaduse (sünnijärgne) või haldusakti alusel (nt naturalisatsiooni korras). Sünniga kodakondsuse omandamisel eraldatakse kahte põhimõttelist võimalust: Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte – kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis (vereõigus) – laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Topeltkodakondsus ning kodakondsuseta isikud Seoses asjaoluga, et erinevad riigid rakendavad erinevaid printsiipe, on põhimõtteliselt võimalik mitme kodakondsuse omandamine. Samas on võimalik, et inimesel ei ole ühegi riigi kodakondsust. Topeltkodakondsus tekib nt juhul, kui Eesti kodanike laps sünnib USA-s, sellisel juhul on tal
talle õiguse rikkuda rahvusvahelist õigust selle riigi vastu. Riigivastutuses on tähtis ka riigi immuniteet 1) acta iure gestionis majandustegevusega seotud tegevus, siin saab riiki kohtusse kaevata. Riik sõlmib kohaliku ettevõttega lepingu, jätab raha maksmata. 2) acta iure imperii ses osas ei saa riiki välisriigi kohtusse kaevata, suveräänsuse tuumik. Kodakondsus Kodakondsusetus ei ole hea märk rahvusvaheliselt, taunitav. Kaks alust: ius sanguinis vere õigus, kodakondsus saadakse vanemate kaudu, tingimused muudmoodi saada on väga rasked. Kuid samas meil ei ole selliseid rahvusriike nagu 19 saj. ius solis alternatiiv immigrandi maad, kui sünnid riigi territooriumil, saad kodakondsuse. Said palju kodanikke juurde. Samas USAs kui ei sünni ei ole kodakondsust tingimata nii lihtne saada. Eksam- 1 definitsioon 1 analüütiline küsimus 1 kaasus (ranget meetodit ei ole, kuidas oskad õigusnormi seostada tegeliku eluga?,
c) Kodakondsuseta isikud- üle 80 000- 6% meie elanikkonnast. Halli passi omav inimene- kodakondsuseta isik 3) Avalik võim?? Kodakondsuse saamise põhimõtted Kodakondsus- isiku õiguslik seos riigiga, mis annab isikule ja ka riigile teatud õigused, kuid samas paneb ka peale teatud kohustused. Sünniga - jus solis- päikeseõigus: inimene saab selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil sünnib - jus sanguinis- vereõigus: laps saab kodakondsuse oma vanematelt (Eestis kehtiv põhimõte) Eesti ei rakendanud päikeseõigust lähiajaloo pärast- Eestis oli palju võõrvõime naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine elu jooksul Eesti kodakondsuse omandamise reeglid: 1) Taotleja peab olema vähemalt 15 2) Peab olema elanud Eestis 8 aastat ja viimased 5 järjepidevalt 3) Eesti keele tundmine riigikeelena (vastava testi läbimine)
Pole eristatav okupatsioonist. Vallut – anneksioon: jõuga ähvardamise või jõu kasut teel. Vastuolus rv-se õ-ga. Adjudikatsioon: omandam/loovut rv-se kohtu või organisats otsuse alusel. Rahvas Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis täh kodanikule nii õigusi kui kohustusi. Sellega võimalus riigi kaitsele, kui tema õigusi välismaal rikut. Kodakondsuse kaot võimalik loobumise, tühistamise või äravõtmise järel. Omandatakse: Ius sanguinis e vereõ pm Ius soli e terr pm Ameerikas Naturalisatsiooniga saab mittekodanik taotleda kodakondsust, residentsusnõue. Välismaalaste ja põgenike kohtlemine vähemalt rv-se minsstandardiga vs siseriikliku õ-ga. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus Õigusjärgluse puhul tuleb kindlaks teha, kas ja millised eelmise riigi rv-d õ-d ja koh-d lähevad teisele riigile üle antud terr-l.Toob kaasa muutusi õj-lase õigussubjektsuses. Välist on
Eesti kodakondsust saab sünniga, naturalisatsiooniga, taotlusega; see taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; kaotati Eesti kodakondsusest vabastamine selle äravõtmise või muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Kodakondsus on üks organisatsioonivorm, mida organiseerib Põhiseadus ja Kodakondsusseadus (konstitutsiooniline). Kodakondsus määrab kõige olulisemate avalik- õiguslike subjektiivsete õiguste reaalsuse. Eestis lähtutakse ius sanguinis põhimõttest, mitte ius soli. Osa lubasid, kohustusi kehtivad ainult kodanikele (erakondadesse kuulumine, sõjaväeteenistus). Riikidele on suur välismaalaste arv ohtlik, sellistel puhkudel võidakse rakendada õigust, mis pole päris sobiv või loomupärane. Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud. Kollisioonide vältimiseks ei rakendata välismaal riiklikku võimu territoriaalprintsiibi arvestamine isikuprintsiibi asemel.
Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma
omavalitsuse esinduskogu). Kodakondsus tekib erilise püsiva õigusliku seosena isiku ja riigi vahel kas: · juriidilise fakti (sünd) või · õigusliku akti (kodakondsusesse vastuvõtmine ehk naturalisatsioon). Sünniga saab (kodakondsuse saamise põhialus) isik kodakondsuse oma vanematelt järgmiste printsiipide alusel: · lähtudes vanemate või ühe vanema kodakondsusest - st ius sanguinis ehk vereõiguse ehk põlvnemise printsiip, arvestamata seda, kas laps sündis kodu- või välismaa pinnal; · sünnikoha riigi järgi ius soli, kusjuures laps saab sünnikoha riigi kodakondsuse sõltumata vanemate või ühe vanema kodakondsusest; · segapõhimõttel antud riigi kodanikeks loetakse: a) riigi kodanike lapsed sõltumata sünnikohast või b) välismaalaste või kodakondsuseta isikute lapsed, kes sündisid antud riigis.
NB! Eesti kodakondsust omanud taotleja peab olema Vabariigi Valitsuse otsusega vabastatud Eesti kodakondsusest. Immigrandid: Demograafiline käsitlus: -Põlissündinud -Välissündinud 1,2, 3 põlvkonna immigrandid. Üldjuhul hinnatakse integratsiooniks vajaminevat aega kolme põlvkonnaga (3 põlvkond võiks olla teoreetiliselt integreeritud) Poliitiline (sotsiaalpoliitiline) käsitlus: 1. Kodanikud või rahvuskaaslased - Jus sanguinis – kodakondsus on garanteeritud isa rahvuse kaudu (vallaslastel ema rahvuse kaudu). Põhimõte kehtib mandri Euroopas ja Põhjamaades. Neist riikidest on toimunud ulatuslik väljaränne (Norra, Soome, Rootsi) ja nii hoitakse rahvuskaaslasi riigiga seotuna - Jus soli – kodakondsus garanteeritud kõigile, kes sündinud antud riigis (USA, Kanada, Austraalia) 2. Topeltkodakondsusega isikud. Kategooria iseloomulik impeeriumitele 3. Pagulased (põgenikud)
algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel b) faktilise suhte teooria kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on õiguslik tähendus c) staatuse teooria kodakondsus kui territoriaal- korporatsiooni, riik, liikmelisus III Eesti kodanik ja eestlane Iga Eesti kodakondsust omav inimene on eestlane. Kodakondsuse integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamise viisid - KS ptk II-V 1. sünniga omandamine a. ius sanguinis verepõhimõte PS § 8 lg 1 b. ius soli territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2 2. naturalisatsioon omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS § 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama) V Kodakondsusse õiguslik tagajärg kodakondsusega kaasnevad kodaniku põhiõigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu VI Kodakondsuse kaotamine
algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel b) faktilise suhte teooria kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on õiguslik tähendus c) staatuse teooria kodakondsus kui territoriaal- korporatsiooni, riik, liikmelisus III Eesti kodanik ja eestlane Iga Eesti kodakondsust omav inimene on eestlane. Kodakondsuse integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamise viisid - KS ptk II-V 1. sünniga omandamine a. ius sanguinis verepõhimõte PS § 8 lg 1 b. ius soli territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2 2. naturalisatsioon omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS § 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama) V Kodakondsusse õiguslik tagajärg kodakondsusega kaasnevad kodaniku põhiõigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu VI Kodakondsuse kaotamine
agreement of the security council of UN (if there's a threat to peace etc). State (def) "Inter-American convention on the rights and Duties of States!" (Montevideo 26.12.1933) A permanent population biggest part are citizens of the state, + citizens of other states, who have a residence permit, stateless person (apatrid), people with multiple citizenships (bipatrid). How to get citizenship by birth: lex sanguinis blood principle, by birth, given to the child according to the citizenship of the parents (if parents are citizens of different countries different legislation can provide different solutions, they could choose or the child could choose); lex soli ground principle, given due to the place of birth, typical for Anglo- America and Latin-American, this can lead to dual-citizenship. Child if found
algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel b) faktilise suhte teooria kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on õiguslik tähendus c) staatuse teooria kodakondsus kui territoriaal- korporatsiooni, riik, liikmelisus III Eesti kodanik ja eestlane Iga Eesti kodakondsust omav inimene on eestlane. Kodakondsuse integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamise viisid - KS ptk II-V 1. sünniga omandamine a. ius sanguinis verepõhimõte PS § 8 lg 1 b. ius soli territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2 2. naturalisatsioon omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS § 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama) V Kodakondsusse õiguslik tagajärg kodakondsusega kaasnevad kodaniku põhiõigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu VI Kodakondsuse kaotamine
territoriaalsed mõisted, kodakondsus aga välistav ja ulatuselt eksterritoriaalne. KODAKONDSUS JA SELLE MÄÄRATLEMINE Knoepfler ja Schweizer toonitavad, et kodakondsuse määratlemise ühtsuse puudumise tõttu tekivad positiivsed ja negatiivsed konfliktid REÕ-s. Konfliktid võivad tekkida sellest, et isikul on mitu kodakondsust, kuid ka sellest, et isikul ei ole kodakondsust (apoliidsus). Kodakondsuste kumulatsioon tuleneb asjaolust, et osad riigid määratlevad kodakondsust ius sanguinis`e ja teised ius soli alusel. Kodakondsuse positiivset konflikti on võimalik lahendada mitmeti: eelistada kõige vanemat kodakondsust; või eelistada viimasena omandatud kodakondsust; või kohaldada kumulatiivselt mõlema riigi kodakondsusriigi õigust ning jõuda seeläbi kõige piiravama õiguseni; või eelistada seda kodakondsusriigi õigust, mis on sarnane forumi omaga (klassikaline lahendus); või
avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi. 5. Mis on jus soli ja jus savignet? Millised on võimalused saada Eesti kodakondsust? Kellelt ja mille eest võib Eesti kodakondsust ära võtta? Kodakondsuse saamise põhialus Sünniga saab isik kodakondsuse oma vanematelt kindlate printsiipide alusel · Lähtudes vanemate või ühe vanema kodakondsusest - ius sanguinis ehk vereõiguse ehk põlvnemise printsiip, oluline ei ole kas laps sündis kodu- või välismaa pinnal · sünnikoha riigi järgi - st ius soli, kusjuures laps saab sünnikoha riigi kodakondsuse sõltumata vanemate või ühe vanema kodakondsusest Eesti kodakontsust saadakse sünni teel, naturalisatsiooni korras, taastatakse isikule kes on kaotanud kodakontsuse alaealisena, kaotatakse Eesti
Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a). Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate 3 kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda
III Eesti kodanik ja eestlane Iga Eesti kodakondsust omav inimene on eestlane. Kodakondsuse integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamise viisid ● KS ptk II-V 1. sünniga omandamine a. ius sanguinis – verepõhimõte PS § 8 lg 1 b. ius soli – territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2 2. naturalisatsioon – omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS § 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama)
valida parlamenti ning osaleda referendumil. Samuti võib üksnes kodanikel olla nt sõjaväeteenistuse kohustus. Kodakondsus tekib erilise püsiva õigusliku seosena isiku ja riigi vahel kas: · juriidilise fakti (sünd) või · õigusliku akti (kodakondsusesse vastuvõtmine ehk naturalisatsioon). Sünniga saab (kodakondsuse saamise põhialus) isik kodakondsuse oma vanematelt järgmiste printsiipide alusel: · lähtudes vanemate või ühe vanema kodakondsusest - st ius sanguinis ehk vereõiguse ehk põlvnemise printsiip, arvestamata seda, kas laps sündis kodu- või välismaa pinnal; · sünnikoha riigi järgi ius soli, kusjuures laps saab sünnikoha riigi 25 kodakondsuse sõltumata vanemate või ühe vanema kodakondsusest; · segapõhimõttel antud riigi kodanikeks loetakse: a) riigi kodanike lapsed sõltumata sünnikohast või
omavalitsuse esinduskogu). Kodakondsus tekib erilise püsiva õigusliku seosena isiku ja riigi vahel kas: · juriidilise fakti (sünd) või · õigusliku akti (kodakondsusesse vastuvõtmine ehk naturalisatsioon). Sünniga saab (kodakondsuse saamise põhialus) isik kodakondsuse oma vanematelt järgmiste printsiipide alusel: · lähtudes vanemate või ühe vanema kodakondsusest - st ius sanguinis ehk vereõiguse ehk põlvnemise printsiip, arvestamata seda, kas laps sündis kodu- või välismaa pinnal; · sünnikoha riigi järgi ius soli, kusjuures laps saab sünnikoha riigi kodakondsuse sõltumata vanemate või ühe vanema kodakondsusest; · segapõhimõttel antud riigi kodanikeks loetakse: a) riigi kodanike lapsed sõltumata sünnikohast või b) välismaalaste või kodakondsuseta isikute lapsed, kes sündisid antud riigis.
- Faktilise suhte teooria kodakondsus on faktiline suhe riigiga, millel on lihtsalt õiguslik tagajärg (raske ette kujutada, milline näeb välja faktiline suhe juriidilise isikuga) - Staatuse teooria kodanikud on territoriaalkorporatsiooni liikmed (staatus kui liikmelisus) Põhiseaduse järgi omandatakse kodakondsus: - Sünnijärgselt - Ius sanguinis (,,vereõigus") - Ius soli (,,maapinna õigus") Eestis saab nii kodakonduse ainult leitud laps; kehtib pigem USA-s - Naturalisatsiooni kaudu (kodakonduse andmise otsustab lõpuks Vabariigi Valitsus) Kodakondsus kaotatakse: - Ise loobud avalduse alusel - Kodakondus võetakse ära
Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob inimese kodakondsuse andnud riigiga. Kodakondsuse saamiseks on kaks põhilist viisi: seaduse (sünnijärgne) või haldusakti alusel (nt naturalisatsiooni korras). Sünniga kodakondsuse omandamisel eraldatakse kahte põhimõttelist võimalust: a) Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte tähendab, et see, kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse (nt USA) b) Ius sanguinis (vereõigus) põhimõte tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse (nt Eesti) Rahvas ja rahvus ning nende tuletised rahvuslus (natsionalism), rahvuslikkus on raskesti defineeritavad mõisted, mida kasutatakse nii teaduskirjanduses kui ka argitasandil paljudes eri tähendustes ja tähendusnüanssides, neid võidakse samastada või tunduvalt eristada. „Rahvuslus on eelkõige poliitiline printsiip, mille kohaselt poliitiline ja rahvuslik ühik peavad kokku langema
kohaliku omavalitsuse esinduskogu). Kodakondsus tekib erilise püsiva õigusliku seosena isiku ja riigi vahel kas juriidilise fakti (sünd) või õigusliku akti (kodakondsusesse vastuvõtmine ehk naturalisatsioon). Sünniga saab (kodakondsuse saamise põhialus) isik kodakondsuse oma vanematelt järgmiste printsiipide alusel: 1) lähtudes vanemate või ühe vanema kodakondsusest - st ius sanguinis ehk vereõiguse ehk põlvnemise printsiip, arvestamata seda, kas laps sündis kodu- või välismaa pinnal; 2) sünnikoha riigi järgi - st ius soli, kusjuures laps saab sünnikoha riigi kodakondsuse sõltumata vanemate või ühe vanema kodakondsusest; 3) segapõhimõttel - st antud riigi kodanikeks loetakse: a) riigi kodanike lapsed sõltumata sünnikohast või b) välismaalaste või kodakondsuseta isikute lapsed, kes sündisid antud riigis.
annaabi.ee 
