Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksamaa kahe sõja vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hitler, poliitik, versaille, reparatsioon, riigipea, sõjategevus, ainsa, algatajaks, tapeti, nugade, genovaonverents, valituse, dawesiriisis, sisepoliitika, hüvitamine, infaltsioon, langemine, hindenburg, riigitegelane, presidenteiser, röhm, asutaja, rivaal, seletage, belglased, okupeerisid, aladelt, sakslased, streik, otsiti, lahendust, muustning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik
· Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei
Seal võitlesid valgekaartlased kommunistide vastu, et venemaa jääks vabariigiks. Valgekaartlasi aitasid antandi väed. Mille võitsid ka kommunistid ○ 30.detsembril 1922 moodustati Nõukogude Liit. NSV oli ühe partei diktatuur, mida valitses kommunistlik partei. Teised poliitilised erakonnad olid keelatud. 4 ○ Nõukogude Liidu tegelik riigipea oli partei juht, alguses Vladimir Lenin, hiljem Stalin. ○ Sõltumatu kohtuvõim puudus, igasugune opositsioon nii ühiskonnas kui ka partei suruti jõuga maha. ○ Partei kontrollis ühiskonda salapolitsei abil. ○ Riikliku julgeoleku süsteemi üks tähtsamaid osi oli laagrite peavalitsus, millele allusid vangilaagrid üle kogu NSV Liidu. Vangilaagritesse või surma võisid mõista sõjatribunalid ja eripidamised. 9
WEIMARER REPUBLIK Peale keisri kukutamist sai valitsuse etteotsa sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert, välja kuulutati vabariik. Marxi õpetuse pooldajad (Rosa Luxemburg, Karl Liebknecht jt) tahtsid aga samal ajal luua oma sotsialistlikku riiki, samuti loodi detsembris Saksa Kommunistlik Partei. 2 Marksistide riigipöördekatse kukkus aga läbi, nende juhid tapeti. Ent 1919 oli Saksamaal väga rahutu ja nii kommunistid kui paremäärmuslased olid iga hetk valmis võimu haarama. Veebruaris 1919 tuli Weimari linnas kokku valitud Rahvuskogu, mis valis presidendi ja koostas uue põhiseaduse. Põhiseaduse järgi oli Weimari vabariik parlamentaarne riik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks Riigipäev (Reichstag). Riigi nimeks jäi Deutsches Reich ja osariikidele (Länder) pidid jääma küllaltki suured õigused, sh. oma kohalikud parlamendid (Landtag)
antisemitism Weimari vabariik Kui Wilhelm II loobus troonist kuulutati Saksamaa vabariigiks. Kuna see vabariik kuulutati välja Weimari linnas, siis hakati ka riiki üldiselt nimetama Weimari vabariigiks. Presidentaalne vabariik. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ning Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a. üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler koos kaasosalistega mõisteti vangi. Vangis kirjutas Hitler oma programmi tutvustava teose "Mein Kampf". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles' rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Riigis tuli Hitleri meelest kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi ja juutluse ning teised "õõnestavad tegurid"
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19
Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D. Roosvelt (1933- George V (1910-1936) peaminister. 1945) Edward VIII (1936) · Mitmeparteiline · Valitsusjuht president George VI (1936-1952) süsteem · Kaheparteiline · Valitusjuht süsteem peaminister
vaesus. Seepärast hakkasid üles kerkima igasugused parteid. Kõige rohkem kardeti kommunismi. Nõukogude Venemaa aitas seejuures kaasa kommunismi kerkimisele Saksamaal. 1919 tehti esimene riigipöörde katse kommunistide poolt. See suruti maha ja nende juhid hukati. Valitsus oli küllalt tugev. Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass. Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine, algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis. Baieri liidumaa valitsus oli õllekeldris, seal haarasid nad võimu
· Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) · Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. · 1935 · Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. · Laevastiku ja armee (Wehrmacht) taasloomine Saksamaal. · Itaalia alustas agressiooni Etioopia vastu. · 1936 · Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni.
riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. 1935 Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 Laevastiku ja armee (Wehrmacht) taasloomine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia vastu.
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ
1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, Prantsusmaale sõja ja tungis kallale Belgiale. Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede viimine Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan – plaat 17 – Elsass-Lotringi hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaal sõjaplaan puudus. Venemaa oli nõrgalt ette valmistatud. Marne'i lahing – sakslased peaaegu Pariisis, kuid prantslased koos inglastega panid edasiliikumise seisma. 3. Sõjategevus 1915-1917. 1915. aasta alguses algas positsioonisõda, mille põhjustas olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid (kaevikud, okastraadid jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja kaevikute liinid kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati ka punkrid jalaväe jaoks. 1915. aastal Ypres'i lahingus kasutasid sakslased esimest korda keemiarelva (mürkgaasi). Tänu millele võeti kasutusele gaasimaskid. 1915. aasta veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. 7
● Somme’i lahing 1916 ○ Kestis viis kuud ○ Kasutati esmakordselt lennuväge ja tanke Idarinne Venemaa > AustriaUngari ja Saksamaa algul manööversõda, positsioonisõda ● Tannenbergi lahing 23. 30. august 1914 ○ Saksa 8. armee lõi venelaste 1. ja 2. armeed. ○ Viimane sisuliselt hävitati Kaeviku ehk positsioonisõda ● Sõjategevus, mille puhul rindejoon püsib peaaegu muutumatuna Positsioonisõja eeldused ● Industriaalühiskond riik suutis varustada sõjamehi Pariisi rahukonverents ja uus Euroopa kaart Võitjad Antanti riigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia) Kaotajad Keskriigid (Saksamaa, AustriaUngari, Türgi, Bulgaaria) Pariisi rahukonverents ● Kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks
levima demokraatiavastasus. Weimari vabariiki süüdistati kõigis hädades. Ka kommunistide populaarsus tõusis teistes ringkondades tekkis hirm nende ees. Kommuniste pidurdavaks jõuks peeti natsionaalsotsialiste. Nevertheless, natsid kunagi Riigipäevas enamust ei saavutanud. Kuigi nad häälteenamust ei saavutanud, soovisid nad siiski, et nende juht nimetataks kantsleriks. Nende nõuet soosisid ka töösturid ja surve Hindenburgile oli suur. 30. jaanuaril 1933 nimetati Adolf Hitler kantsleriks. Valitsuse 11 liikmest 3 olid ainult natsid. Samas algas valitsuse natsistumine. Need, kes partei liikmed ei olnud, hakkasid parteisse astuma.erinevalt NSVL-st sobitati diktatuur olemasolevasse süsteemi. Hitler soovis saada endale erakorralist võimu. Riigipäev Hitlerile erakorralised volitused ka andis. Hitler kasutas ära Riigipäeva hoone põlengut, et neid volitusi saada (põlengus süüdistati kommunismi). Hiljem tuli välja, et hoone pandi Hitleri enda käsul põlema
võimalik suurendada Venemaa – sõjaks halvasti valmistunud, varustus kehv, võimalik kaks rünnakusuunda Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari, Prantsusmaa palvel Ida-Preisimaa Austria-Ungari – arvestas kahe rindega, arvestas abiga Saksamaalt, suuremad jõud Venemaa vastu väiksemad Serbia F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt 28.juunil tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand, Sarajevos, Serbia terroristliku salaorganisatsiooni poolt Sündmused esimesel sõja-aastal 28.07.1914 kuultuab Austria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa alustab mobilisatsiooni 1.08.1914 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ning Prantsusmaale Saksamaa rikub Belgia neutraliteeti, sõtta astub Inglismaa riikides valitseb üldine sõjavaimustus
ettevõtete jm tagasi saamise eest. Siberis (Koltsak), Lõuna-Venemaal (Denikin, Wrangel), Loode-Venemaal (Judenits) Antandilt raha, relvad, laevastiku toetus. USA laevastik Valgel, Pr laevastik Mustal, Inglise laevastik Balti merel. Lenini valitsuse tegevus Punaarmee loomine (sõjaasjade rahvakomissar Trotski). Vabatahtlikud, üldmobilisatsioon. Osad tsaariarmee ohvitserid olid Punaarmee teenistuses (perekond pantvangis) Sõjategevus erinevatel rinnetel 1918 20. Soomusrongid, jalavägi, ratsavägi (Tsapajev, Budjonnõi). Vastaste löömine ühekaupa. Pealinna üleviimine Petrogradist Moskvasse 1918 suvel Nikolai II perekonna mõrvamine 1918. suvel Jekaterinburgis Sõjakommunismi poliitika: tasuta transport, linnades toiduained kaardiga, maal toiduainete konfiskeerimine/ toitlussalgad Punane ja valge terror. Kodusõja tulemused
vahendeid tüliküsimuste lahendamiseks ja taoline õnnetus ei kordu enam kunagi. Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 27. VIII 1928. a. oli vaid nende lootuste kulminatsiooniks. Nimetuse sai pakt Prantsuse välisministri A. Briandi ja USA välisministri F. Kelloggi nime järgi. Paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutasid 15 riiki, hiljem veel 48 maad. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile
mõnes tuuakse natsionaalsotsialism välja kui fasismi erivorm. See oleneb autorist. Neil oli palju sarnast. Kõige olulisem oli rahvus, Saksamaa puhul eelkõige aaria rass (nendega peaaegu võrdsed inglased ja skandinaavlased). Nii Itaalia kui Saksamaa tegid koostööd Jaapaniga, seega ei ole see absoluutne kriteerium, vaid vaadati üle vastavalt vajadusele. Niinimetatud alama rassiga sai siiski koostööd teha Hitler tegi koostööd Nõukogude Liiduga. Miks tekkisid Euroopas diktatuurid? Põhjuseid on palju, tõuke andis erinevate tegurite põimumine.: 1) Rahulolematus rahulepingutega. Rahulolematu ei olnud vaid Saksamaa, vaid ka Itaalia, kes ei arvas, et tema panus oli suurem. Rahulolematud olid Tsehhoslovakkia, Ungari ja teised uued riigid rahvuspiirid ei langenud kokku riigipiiridega, seega sooviti rahvuskaaslaste alasid endaga liita
olid natsid. Tühistati Weimari põhiseaduse need paragrafid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Pärast valimisi kommunistlik partei keelustati. Weimari põhiseadus likvideeriti lõplikult - parteide tegevus keelati ja kehtestati diktatuur. Riigipäevast sai esindusorgan. 1921.a.loodi SA ehk rünnakrühm, mille liikmeid nim.pruunsärklasteks. 30.juunil 1934 SA juhtkond hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president Paul von Hindenburg, sai Hitlerist riigipea. 1925a loodi SA raames SS ehk kaitsemalev ehk mustsärklased. Esialgu oli SS Hitleri ihukaitsevägi ja täitis parteisisese politsei ülesandeid. Loodi Gestapo ehk salajane riigipolitsei. Tagakiusamise objektiks said juudid. Seadustega eemaldati nad riigi-,teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegevust majanduse ja kultuuri vallas. Nn. Nürnbergi seadustega võeti juutidelt kodakonsus ja neist said riigi alamad. Abielud aarialaste ja juutide
· Slovakkias Slovakkia Rahvapartei · Horvaatias rahvuslik liikumine Ustasa · Belgias rexistid · Prantsusmaal rahvuslik liikumine Action Française ja Jeunesses Patriotes · Tugeva katoliikliku taustaga, on kõneldud ka klerikaalsest fasismist · Äärmusparempoolsed kerkisid esile isegi Inglismaal. Briti Fasistide Liit Saksa natsionaalsotsialism · Nationalsozialismus · Eelkäija 5.01.1919 asutatud Saksa Töölisparteina . · Esimene esimees Anton Drexler; Adolf Hitler sai esimeheks 28.07.1921. · Algusest peale pan-natsionalistlik, Versailles' süsteemi vastane, antisemiitlik, antimarksistlik, antiparlamentaristlik, antimonarhistlik. · Asutas paramilitaarseid üksusi. SA "pruunsärklased"; SS "mustsärklased" algselt Hitleri ihukaitse. · 1923-1924 istudes vanglas pärast Müncheni õlleputsi vanglas kirjutas Hitler "Mein Kampf'i" · Üks esimesi Hitleri kaaslasi oli ka Rudolf Hess. Põgenes mais 1941 Inglismaale. · 1920
1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari Vabariigi presidendid Friedrich Ebert Paul von Hindenburg ● Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. ● Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju SM-le 1. Suur tööpuudus(6miljonit töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler. Parteil oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA ehk pruunsärklased. ADOLF HITLER (1889-1945) ● Algselt Saksamaal üsna tundmatu ● 1923.üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu Mein Kampf (Minu võitlus) ● Raamatus esitas eesmärgi: 1. Versailles lepingute tühistamine 2. Demokraatia, juutlus, kommunismi kõrvaldamine Hitleri võimuletulek ● 1932.aasta Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse.
1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki
Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest
Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. 1918 + SÕJA LÕPP. 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. 15. juulil alanud II Marnei lahingus läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast
valitsevast majanduskriisist) ja Euroopa üleüldine autoritaarsustrend olid viinud poliitiliselt pingelise olukorrani, vapsid, kes olid radikaliseerumas, taotlesid võimu ja ühes teiste parempoolsetega nõudsid tugeva täidesaatva võimu kehtestamist; parteid olid selleks ajaks koondunud suurematesse blokkidesse, mistõttu oli tekkinud võimalus, et ka parlamendis suudab keegi võimu enda kätte koondada; jaanuaris jõustunud põhiseadusega oli loodud riigipea institutsioon, Päts kartis valimistel kaotada; Pätsi-Laidoneri tegevus oli nii vapside tõrjumiseks kui ka enda huvide kindlustamiseks; 14. Eesti autoritaarreźiimi (1934-40) olemus. Riigikogu ei toiminud, saadeti laiali ega kutsutud enam kokku; valimised lükati määramata ajaks edasi kuni rahvas „paraneb“ (nagu Päts ütles); 1935. märtsis keelati kõik parteid, toimima jäi Isamaaliit, mis nimeliselt polnud mitte partei vaid valitsuse „abiorganisatsioon“; ametiühingute
koonduslaagrid. · Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. · Agressiivne välispoliitika. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.aastal üritas Hitleri Münchenis (Baieris) võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha. Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. · Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Saksmaa majanduslikku kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid, kes kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid oma lööksalkade abil agressiivselt võimu võtta.
rünnati Ida-Preisimaad) Moodustus 2 põhilist riinet: idarinne (SM vs PM+IM; positsioonisõda) ja läänerinne (jagunes looderindeks (VM vs SM) ja edelarindeks (VM vs A-U); manöövrisõda) Positsioonisõda ehk kaevikusõda pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja esimeste kaevikute vahel oli eikellegimaa Manöövrisõda toimusid Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914 Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi Sõjategevus 1914-1918: LÄÄNERINNE IDARINNE 1 esimesi suuremaid lahinguid oli Marne'i jõe kaldal Algus: august 1914 venelased tungisid Ida- Tulemus: prantslased peatasid sakslaste Preisimaale pealetungi Marne' Toimus Tannenbergi lahing 1914
100 kordselt. Prantsuse kolooniad Alzeeria, Maroko jne 2) Suur rahvaarv 3) Arenenud majandus, omab kolooniaid NB! Hiina on suurriik tänapäeval, 20. Sajandi algul alles kolooniamaa KOLOONIA= territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Sõltub emamaast kolmel tasandil: 1) Poliitiliselt: · Koloonias kehtiva emamaa seadused · Koloonia kõrgem juht on emamaa parlament või riigipea (kuningas, president, peaminister jne.); kohapeal valitseb tema nimel asehaldur. NB! DOMINIOONIS, mis on arenenud välja klassikalisest kolooniast, kehtivad oma seadused ja on oma võimuorganid. Näiteks oli SUURBRITANNIA dominioon 19.saj. lõpul Kanada · Sõjaline kaitse emamaa poolt; sõja ajal on kohustatud sõdima emamaa poolel (näiteks Esimeses maailmasõjas oli enamik Briti kolooniaid) Mariia Kurisoo ajaloo konspekt 2) Majanduslikult:
Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja Peapostkontor Mäss suruti maha mõne tunni jooksul peamiselt improviseeritud üksustega. Kaitsepolitsei teadlik tegevusetus? Mässu tagajärjed: sisemaise kommunismiohu likvideerimine muutused rahva mentaliteedis Kaitseliidu taastamine, kapo tugevdamine
sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle vastu Tõnisson, kes pooldas inglise orientatsiooni taastamist. 1939.a. mittekallaletungileping Saksamaaga. 1938.a. kolmas põhiseadus ja nn. "juhitav demokraatia"- vaikiv ajastu kestab Pätsi algatatud, Rahvuskogu poolt välja töötatud, jõustus 1. jaanuar 1938.a. Riigikogu kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu, riigipea president Päts, peaminister Eenpalu. Demograafiline olukord Eestis Demograafiline olukord 13.-18. sajandil 1. Muinasaja lõpul muistse vabadusvõitluse tagajärjel (1208-1227) vähenes rahvaarv 150000-lt 100000-le. 2. Liivi sõja eel rahvaarv 250-300000 70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud:
ITF hariduse töögrupp 1. MIS ON HOLOKAUST? Mõistet holokaust on määratletud mitut moodi. Toome näiteks kolm erinevat määratlust. Teise maailmasõja ajal püüdsid natsid „uue korra“ kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Esmakordselt ajaloos kasutati terve rahva massiliseks hävitamiseks tööstuslikke meetodeid. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Seda nimetatakse holokaustiks. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt. Briti Sõjamuuseum, London, Suurbritannia
politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, ülikool suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatilikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas. 19. juuli tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 1905. aasta aprillis võttis VSDTP III kongress kursi relvastatud ülestõusu ettevalmistamisele. 1
annaabi.ee 
