MSII Faktid Johhan Rosenberg 9.klass Ajalugu · 1.Teise maailmasõja peale kulus kõige rohkem raha, kahjustatud sai kõige rohkem kinnisvara , tapetud kõige rohkem inimesi ja põhjustas kõige rohkem kaugeleulatuvaid muutusi kui üksi tõne sõda ajaloos. · 2.Pikim lahing 2. maailmasõjas oli Atlandi Ookeani lahnig (Battel of the Atlantic), mis kestis 1939-1941. · 3.Dr. Josef Mengele (the "Angel of Death") kasutas üle 3000. kaksiku,enamuselt juudi ja mustlaste lapsed, oma valuste geneetiliste katsete tarvis. Ainult 200 jäid ellu. (Tema katsed sisaldasid näiteks süstida värvi silma , et testida kas silmavärv muutub jne..) · 4.II Maailmasõjas hukkus 56,4 miljonit inimest. Poolas hukkus 6028 000 inimest ehk 17,2% rahvastikust. · 5.Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. · 6. Teise maailmasõja toimumisaeg on 3.09.1939 - 2.09.1945 ·...
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon
a. vaadeldi kui rahvusliku enesemääramise protsessi. Samal ajal olid Venemaa ja Austria-Ungari paljurahvuselised riigid, kes kumbki ei soovinud oma territooriumist loobuda. Seal rakendati sovinistlikku poliitikat väikerahvaste suhtes. Sõltumatuid riike üha vähem. Euroopa valitses maailma. Suurriike oli 8 Suurbrit., Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria-Ungari. 19. saj. avaldus kapitalismi arenemise ebaühtlus eriti selgelt: Saksam. ja USA olid tööstulikult arengult ees vanadest kapitalistlikest maadest. Saksam. tooted odavamad ja kvaliteetsemad kui Suurbrit., sest tööstuslik pööre toimus Saksamaal palju hiljem (uuem tehnoloogia). Prantsusmaa maj. arenes aeglasemalt ja säilitas agraarse iseloomu, eriti mõjutas Prantsusmaa maj. Elsass-Lotringi kaotus Saksamaale Prantsuse-Preisi sõjas. Teravnes võitlus maailmaturul, mis ergutas otsima selliseid turge, mida oleks võimalik kaitsta välismaise konkurentsi eest (st.
probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustud ja jäi isoleerituks. Põllumajandus- aitas riiki igati kaasa, põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus. Tööstus- hiigeltehased asendati uute ettevõtetega ja tervete uute tööstusharudega, mis leidsid oma toodangule uue turu. Eestis oli Saksa okupatsioon alla aasta. Saksa väed vallutasid eesti 1918.a , kuna käimas oli 1, maailmasõda, Saksam. Sõdis nõukogude Venem. 1918.a 28.nov algas Vabadussõda( Punaarmee ründab Narvat)Eestlaste võitlus iseseisvuse nimel Nõukogude venem.Rongid- murdsid sageli läbi vastase tagalasse, tekitades seal segadust ja paanikat, paljudes lahingutes oli neil otsustav osa.Võudupüha- 23.juuni(võhnu lahingu aastap.)Tartu rahu sõlmiti 2.veeb(1920) eesti ja venem.vahel. Relvakonflikt Eesti vägede ja baltisaksa maakaitseväe vahel 1919.a- Landeswehri sõda. K.Päts E.V
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06
Tugipunktid: Lübeck (1943), Riia (1201). Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4
suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA sõda. 4)Toimusid väiksemad rahvusvahelised konfliktid üle kogu maailma: Inglise- Buuri sõda Venemaa - Jaapani sõda
palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800teost,ka sümfoonilist poeemi(13),etüüde,prelüüde,kantaate,ungari rapsoodia(19),kontsert klaverile/sümf.orkestrile(2),sümfoonia(2),laule ja romansse(u90). F
haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel *Orlando di Lasso *Claudio Monteverdi (,,Orpheus") *Giovanni Palestrina *Arcangelo Corelli (concerto grosso) *Antoni Vivaldi (u. 770 teost) Renessanss Barokk Üldisel
Valmistus okupeerimiseks. Pilgud Prantsusmaal. 16juuni 1940 ültimaatum 100 000sisselaskmine ja NL meelse ,'ausa''' valitsuse loomine. Nõustuti. Kaotati iseseisvus, täielikult okupeeritud. Punaväe kont: lennujaam, sadam, raudtee, post. Omaval. 21. juuni Meeleavaldus NL. Meelse valitsuse heaks. 21juuli 1940 kuulutati NSV ning 6august 1940 NSVL koosseisu liitmine. IIms periodiseering ja tähtsamad sündmused 1) 1. sept. 1939-22juuni 1941 vaata eestpoolt! Sel ajal Saksam. Ja NSVL liitlased. 1940-1941 põhiline võitlus Saksam. Ja Suurbrit. vahel. ,'Lahing Inglismaa pärast'' 2)22 juuni 1941 november 1942. Saksam. Tungis kallale NSVL'le ,'Barbarossa'' plaan. Esialgu Hitler väga edukas Idarindel. Venelaste jaoks Suur isamaasõda. Saksam. Kallaletung muutis jõudude vahekorda maailmas. NSVL Hitleri vastaste leeris nüüdsest 1941aug Atlandi Harta, 1941 juuli Suurbrit ja NSVL kokkulepe ühiseks sõjategevuseks. Juuli1941 22sept 1944 Saksa okupatsioon
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes
ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada
4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasutuses le 26 milj. auto. Kige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris prants. saksam. suurima tstuspiirkonna Ruhri. saksamaal algas hperinflatsioon, mille kigus raha kaotas likiirelt vrtust. saksamaa majanduslik nrkus aeglustas kogu euroopa majanduse arengut. 7. Suure Depressioonialguseks peetakse 1929. aasta brsikrahhi USA-s. inimesed msid aktsiaid ja pmm hinnad langesid ja oligi perses. 8.Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist
Segab lindudeteesdi, müra, rikub maastikku, ei saasta õhku, hea viia palju varje,mis segavad igapäevaelu. sinna,kus muud elektr. Peab olema pidev,ühtlane tuul. 10m/s, pole. vähene võimsus, peab salvestama(selleks, kui tuult pole), võtab palju ruumi, PÄIKESEEN. USA,Itaalia,Prantsusm., suured maaalad,CdS-mürgine, Austraalia, Saksam., ehitamine keerukas,kallis,tuleb salvest. India,Hiina.Keskkonna- (kui energiat pole) ja see laseb energiat raisku. sõbralik, oma hind odav, lagedatel aladel,kus muud en. pole, saab ka sooja vett, GEOTERMAAL ühtlaselt varustamine-ei sõl- tehnoloogiliselt kallis, raske kättesaadavus, EN. tu päikesest vm., keskkonna- sõbralik, N:Island(80%),Uus- Meremaa. + õhksoojus-
Külmaks sõjaks nimet kaua kestvat pingeseisundit, NSVL ja tema liitlaste ningUSA ja Lääne- Euroopa vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk.
Saksam aa maksusüste emMary 29.11.20 Rannaste 13 · Keskvalitsus (Bund) · Liidumaad · Linnavalitsused Maksutulu on jaotatud järgnevalt: o Keskvalitsus: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) o Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks o Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele: 19% Käibemaks 7% Tulumaks 0% - > 8,004 EUR 14% - 8,005- 52,881 EUR 42% - 52,882-250,730 EUR 45% - 250,731 EUR ja rohkem (aastas) Maksustamise klassid: · I = üksik inimene · II = üksikvanem · III = abielus, ab...
BAROKK VENEMAAL Aeg: 18.saj. algus -1760. Jaguneb 3 etappi: 1) Peetri Aeg kuni 1720 2) Anna Joanovna 1720-1740 3) Baroki kõrgaeg 1740-1750 Peeter I kutsub välismaalt ehitama-maalima ja õpetama (Holl-st, Saksam-lt, Pr-lt, It-st). Sellest ka euroopa mõjude ja kohaliku laadi sulam. Samuti saadab omi välismaale õppima (pensjonärid). 1704 sai Peterburg pealinnaks. Arh. Peterburgis *Francesco-Bartolomeo Rastrelli (skulptori poeg) -Talvepalee Ermitaaz-maalikogu eriruumid Vallin de La Mothe -Smolnoi kloostri kompleks -Tsarskoje Selo (Puskino) pealoss+park+paviljonid *Domenico Tresini: 1706 arh-i töökoda=linnaehitus organiseerimise keskus ja tüüpprojektide looja
*pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused Totalitaarsed-Saksamaa, Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Itaalia Konverentsipoliitika: konverents/ leping osalejad tulemus Locarno konverents Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Reini tagatispakt - Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa kindlustas Saksam. Versailles's paika pandud läänepiiri Briand'i-Kelloggi pakt USA, Prantsusmaa, 15 riiki, hiljem Ei suudetud uut MS ära 48 riiki veel hoida Rahvusvahelised kriisid: Ruhri kriis- Saksamaa tööstuspiirkond okupeeriti, tulemus hüperinflatsioon. Raha kaotas
valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. *Absoluutne(Vatikan, Katar, Saudi Araabia)- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui kohtuvõim. Riigikorralduse vormid: 1)UNITAARRIIK(Jaapan, Eesti, Prantsusmaa)- riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. 2)FÖDE-RATSIOON(Saksam, Ameerika Ühendriigid)- liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused. liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. 3)KONFÖDERATSIOON(Euroopa Liit)- riikide liit ühiste, välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb föderatsiooni moodustamisele. Riigikogu struktuur: Riigikogu juhatus on Rk liikmete hulgast valitud parlamendi tööd
koondusid Püha Liidu koosseisusViinil kongressil loodi Reini Jõe Komisjon kui esim rahv organis Eur-s. See organis tegutseb tänaseni, lisaks veel Elbe ja Doonau jõgede komisjon Püha Liit Venemaa, Austria ja Saksa riikide vahel kestis kuni 1855 a. 19 saj II poolel tekkinud tugevad rahvusriigid Euroopas - Itaalia (1870), Saksamaa (1871) olid aluses edasiseks Euroopa ühendamiseks rahvusvaheliste lepingutega. 1862-1890 Otto von Bismarck esialgu Preisimaal ja al 1871ühend Saksam kantsler. 1872 sõlmiti Saksa, Vene ja Austria-Ungari vahel Kolmekeisriliit Dreikeiserbund . 1904 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa ja Prantsusmaa Entente cordiale. 1907 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa, Prantsusm ja Venemaa Antanti e Kolmik Kolmikliidu (Saksa, A-U, Itaalia) vastu (1879-82 kuni 1915). 19. saj lõpus kujunes Venemaast euroopalik riik Peterburg oli rikas ja kultuurne pealinn, kus elas 1897 kuni 12 tuhat eestlast, lisaks sajad tudengid
sest saksamaa ja prantsusmaa on euroopa liidu ühed olilisimad tegelased. · 1981 prantsusmaa presidendiks mitterrand, esimene sotsialist peale teist MS · 1995 valitakse presidendiks Chirac. Mõlemad soodustasid koostööd saksamaaga kuid suhted usaga läksid kehvemaks teise iraagi sõja ajal · 1980 saksa liitvabariigi kantsleriks Kahl, kes aitas kaasa kahe saksmaaa ühinemisele · 1998 saksam kantselreis schöder jätkas kahe saksamaa ühte sulatamist · Nii nagu saksamaal, tekkisid raskused kõikides ida-euroopa riikides inimesed arvasid, et geograafiline areng toob endaga kaasa kiire majandusliku heaolu kasvu. Islamimaailm · Islamiusu alguseks loetakse aastat 632, mil islamiusk tekkis araabia ps. · 20 saj islamipositsioonid tugevnesid tänu sellele, et araabia ps avastati naftamaardlad. Tänu rikastunud riikidele rikastus ka usk e kirik.
Seega pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. 1966-külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gauelle. Moskvas võeti ta hästi vastu ja Prantsusmaa ja NSVL vahel tekkis majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971-käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil, mis oli NSVL edukas. NSVL suhted paranesid ka Lääne-Saksamaaga. 1970-sõlmisid nad omavahel ja veel Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksam idapiirina Oder-Neisse jõge. Lääne-Saksa ja NSVL majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema, kaubavahetus kasvas. USA-s 1969 presidendiks saanud Richard Nixon hakkas välispoliitikat muutma(muuta see realistlikuks, lõpetada lubaduste inflatsioon). Eelkõige tahtis parandada suhteid NSVL ja HiinaRahvavabariigiga. Seega lahkus USA Vietnamist. USA ja NSVL'i suhete soojenemine:Kui nixon sai presidendiks, hakati Washingtonist NSV
*Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed. Kahekojalised: Sb, Pr, It, Saksam, Venemaa. Ühekojalised: Skandinaavia, Balti rigid. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoda, esimesel juhul, kujutab endast seisuslikku esindusorganit. Sel juhul valimisi ei korraldata,õigus omandatakse automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus 1.Esindajad delegeeritakse ülemkotta. 2. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt.
Ajati ühtset poliitikat: 1) Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti 2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti - Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond - Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas 1946: USA ja SB ühendasid oma tsoonid (Hiljem liitus Pr. Tsoon ühtne poliitika) 1948 21. Jaan 1949 mai: Rahareform Läänetsoonis - kui lääne mark taheti kehtestada ka Lääne-Berliinis puhkes 1. Külma sõja kriis e. Berliini blokaad, sest Berliin asus Idatsoonis ning NSVL'l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik
ROLIN PETERSON M B W BM W AG k s a n l ü he n d s a BMW A G o n i sc h e M o to r e t B a y e r keeles Werke Agst n c he n i s a s u v a a l M ü Saksam o r r a t a s t e d e j a m o o t aut o tootja. s t i li s e e ri t u d g o k s o n BMW lo r - r in g , m is ip ro p e l l e lennuk a k s B a i e r i li p u t u d n e lj on jaga i d e s o s a k s. värv AJAL UG U
Venemaa- ei soovinud Saksa hegemooniat Euroopas. Tahtsid vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet. Inglismaa- ei saanud lubada Saksamaal domineerivaks jõuks Eeuroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised kolooniavaldused, et tõusta maailmavõimuks 5. I ms põhjused ja ajend Õ lk 36 - 38 Põhjused: · Imperialistlike riikide vahelised vastuolud (SBR, Pr, Sak) · Soov saada uusi kolooniaid (eelkõige Saksam) · Prantsusmaa soovis tagasi saada vanu valduseid (Elsass-Lotring) · Võimuvõitlus Balkani ps Venemaa ja Austria-Ungari vahel · Sõjaliste blokkide olemasolu - Kolmikliit ja Antant Sõjale aitas kaasa: ohu alahindamine, sõja romantiseerimine , puudus organ mis lahendaks rahvusvahelisi probleeme. Ajend: Austria-Uungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.jun 1914. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. 6
Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke:
tekkil 4nurkne ruum, mida nim. kooriks, Kiriku põhiplaan lähenes laidna ristile. Lisandus kabel, mida kasutati surnute matusepaigana. Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? transept ja nelitis MIlline oli suurim kristlik pühakoda romaani ajastul ? Clunys- selle viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged ? Saksamaal Milline uus teema kerkis esile skultptuuris saksam.? Kristuse kannatuslugu Kuidas olid omavahel seotud arhidektuur ja akulptuurikunst ? Tegemist oi reljeefidega kiriku fassaadil Mis on vaestepiible ? Kirikus oleva kunsti ül. oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatutele. Seepärast hakati kirikute reljeefe nimetama "vastepiibliks" MIda pidasid kujurid oma töödes kõige olulisemaks ? tegelase äratuntavaks tegemise mingi tingmärgi abil. Milline oli selle ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos ? räägi sellest Bayeux' vaip, see jut
Meelelahutus-Linnakultuuri osaks kujunesid teatrid,kontserdid ja kunstinäitused.Vaesemal rahval tsirkus ja kino.Inimesi huvitas filmikunst.1924a. Sündis Eesti mängufilm Mineviku varjud. 1930 arenes jõudsalt kohviku-ja restoranikultuur(kus mängisid tantsuorkestrid populaarset dzässmuusikat) Sport-1930 peeti lugu sportlikust eluviisist ja reisimisest.Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine. Välisreisid- regulars laevaliin viisi soovijad Soome,rootsi Lätti Saksam; rongiühendus oli Läti Saksam ja Venemaaga. Usk-Vähenes tasapisi religiooni tähtsus.Enamik inimesi kuulus küll mõnda kirikusse,kuid paljud sattusid sinna harva. Seltsiliikumine-Kultuurielu kiire areng ei tähendanud rahvakultuuri hääbumist.Vastupidi,see püsis,rikastus ja kaasajastus.Rahvahulgad ka ise osalesid kultuuriloomes.Linna ja maale rajati rahvamaju,kus tegutsesid ühingud ja seltsid.Laulu ja muusikakoolid korraldasid muusikapäevi ja osalesid üldlaulupidudel
Pelgulinna gümnaasium Saksamaa Arko Uukivi 9c Tallinn 2013 Sisukord Üldinfo..............................................................................................lk 3 Kliima................................................................................................lk 4 Maastik.............................................................................................lk 5 Veestik..............................................................................................lk 6 Loomastik.........................................................................................lk 7 Taimestik..........................................................................................lk 8 Asukoht............................................................................................lk 9 Eksport ja import..........................................................
kasvas rahvaarv kiiresti ,kadus ühiskondlik positsioon ja tavapärased elatusallikad,ei leitud kohta uus-euroopalikus ühiskonna süsteemis.Hiinas toimusid pidevalt vastupanu katsed.Xinhai revolutsioon. Hiinas algas sisesõda periood,mis kestis pool saj.Aafrikas olid suures loodusvarad,millest olid huvitatud kolonisaatorid.Lõhi aafriklaste elualad ja ühiskondlike suhete süsteem.Aafrika koloniaalvaldused:Inglism,Prantsusm,Saksam,Belgia, Portugal ja Itaalia vahel. 13.1900-1913 a.sõjalised konfliktid: Esimene Maroko kriis1905-1906.Teine Maroko kriis 1911.Balkani sõjad. 1908 Austria-Ungari annekteeris B-H. Esimene Balkani sõda1912- 1913.Teine Balkani sõda 1913. 16.Koloonia-asumaa,mis on mingist riigist pol. ja maj.sõltuv territoorium,mis pole selle riigi osa. Annektsioon-võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne liigendamine oma riigi kylge(okupatsioon)
· Kaupmees = kaupade vahendaja kaugemate piirkondadega (NB! käsitöölised kauplesid ise oma valmistatud toodanguga). · Edu kauplemisel andis ülisuuri kasumeid + poliitilist kapitali (N: raehärrad = rikkad kaupmehed) · Kaubeldi peamiselt toorainega /valmistoodangut müüdi vähe (erand- Idamaised kaubad). · Kauplemist raskendasid erinevad kaalu- ja mõõduühikud ja rahad. · Keskaegsed kaubateed: · Vahemerekaubandus: MADAL- SAKSAM. HIINA ING. MAAD IDAMAA D SVEITS Väike- INDIA PRANTS Aasia Marseille VAHE Süüria ITAALIA -MERI Palestiina HISP. Veneetsia Egiptus
Riis et Venemaa, Venemaa, Venema USA, Venemaa, Hiina, India, Venema Brasiilia, Venemaa, Hiina, Hiina, a, Poola, Hiina, Saksamaa, India, Usa, a, Poola, Kolumbia, Prantsusma USA, Usa, Saksam Brasiili Prantsusma Banglade Hiina Hiina, Indoneesia, a, USA, India ja India,Kana aa a a, sh Usa Mehhiko Saksamaa Kanada da, Poola, Hispaania Soome Põllumajandusliku tootmise vormid 1. Agraarajastu põllumajandus minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja
*Inflatsioonimäär ei tohi ültada taset, mis võrdub 3 kõige madalama infl EL liikmesriigi viimase 12 kuu keskmisega +1,5% *Pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada taset, mis võrdub 3 kõige madalama 10aastase valitsuse võlakirja intressimääraga liikmesriikide keskmisest +2%(5) * Riigieelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst *Riigivõlg ei tohi olla suurem kui 60% SKTst Schengeni konventsioon. 14 juuni 1945 sõlmisid Belgia, Holland, Luxenburg, Pr ja Saksam leppisid omavaheliselt kokku piirkontrollist loobumise kohta. 1990 võet i vastu S K e piirdel kontrollita liikumise tingimused. Konventsioon jõustus 1955. 4vabadust. Tööjõu, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumine. EL eelarve Iga liikmesriik oma aasta jooksul kogutud käibemaksust kannab eelarvesse 1,4%. 1,2% oma SKTst (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja- Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga
ulatuses);1945-50-külma sõja kujunemine: saksamaa saatus:otsustati Potsdami konverentsil(17.07.- 02.08.1945);saksamaa jagati NSVL,USA,UK ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonideks;ühtset poliitikat pidi korraldama kontrollnõukogu,esmaseks ülesandeks oli saksamaa demokratiseerimine,denatsifitseerimine,demilitariseerimine,demonteerimine;arutati reparatsioonide maksmist(otsustati võtta kaupadena);muutusid saksamaa piirid poola ja NSVL kasuks;sakslased,kes jäid väljapoole uue saksam piire said õiguse asuda oma riiki tagais;järkjärgutl kontrollnõukogu tegevuse aktiivsus vähenes;NSVL koondas oma tsoonis võimu kommunistide kätte; alustati ulatuslikku natsionaliseerimist;kontrolliti inimeste meelsust;kriisi ajendiks sai saksamaa läänetsoonides läbiviidud rahareform 21.07.1948;NSVL viis rahareformi läbi 2 päeva hiljem;NSVL blokeeris Berliini linna läänesektori ühendusteed läänetsoonidega;blokaad kestis 25.06.1948-12.05.1949;tulemuseks oli
Kõrggoootika skulptuur Suursugune Riidevoldistik hästi edasi antud Puudub akt Reimsi katedrali kujud e. Reimsi külastusgrupp - Elizabethia Maarja rasedad - ka Madonna on populaarne teema - Maarja kuulutus, Maarja koos ingliga -teatatakse, et tal sünnib Jumala laps - vana- Maarja teatatkse ta surmast Püha õhtusöömaaeg (Jeesus+ 12 jüngrit, teatab reetmisest) Süngemaks teemaks ristilöömine (ahastav Maarja Magdaleena) -laiendatud Krutsifiks- kolgatagrupp Pieta-14.saj. Saksam. Ema hoiab käes oma surnud poega. Tiibaltar(tahvelaltar) uus näntus, tahvelmaalingutega -I saksamaal 14.saj lõpp - väga populaares Hispaanias -altarimaal jagatus mitmeks tahvliks, liiguvad nagu kapiuksed - kolmnurkse kujuga( ka ristküliku kuuga) - tuntum meister sakslane Veit Stoss -tuntumad tööd asuvad Krakovis - tohutu tiibaltar Kraovi Maarja kirikus, kolmnurkse põhiplaaniga. Bernt Notre (rohkem tuntud skulptorina)
Sündi- Sure Migrat- Loomu- Rahva- Rahva- mus mus sioon lik iive arvu kasv Sündi- Surma- Rände- Loomu- arvu () () () (%) (%) de arv de arv saldo lik iive muutus Saksam aa 8.3 11.0 0.7 -0.27 -0.2 677.278 897.617 57.27 -220.339 -162.612 Sveits 10.4 8.1 6.9 0.24 0.92 82.505 63.880 54.369 18.625 72.994 Allikas: Census Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Life Life Life Total fertility
konverents;Konverentsil otsustati et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO; Ardennide lahing Ardenni mägedes peetud lahingutes õnnestus liitlasvägedel sakslaste pealetung siiski peatada ning nad tagasi paisata; see oli viimane saks pealetungioperatsioon läänerindel; V-1;V-2; Dresdeni hävitamine 1945.aasta kevadel; Berliini vallutamine 1945 läks punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse saksam ja ida-preisi vahel; Ameerika vägedel avanes võimalus tungida kiirelt edasi Berliini peale, kuid USA poliitiline juhtkond keelas ära, sest Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile; 16.aprill alustas Punaa. Pealetungi Oderil; 24.aprill jõuti Berliini; linnas algasid tänavalahingud; Olukorra lootusetust mõistnud lõpetas Hitler elu enesetapuga ning 2.mai 1945 Berliin kapituleerus; Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 8
Võidujooks kolooniatele. Uus manner polnud inimtühi, Asteekide suurriik(selle vallutas imeline Hernan Cortese) ja Inka riik(Fransico Pizarro). Euro -> amer: kristlus, nisu, puuvill, neegrid, raud, alkohol, tulirelvad, hobused ja rõuged. Vastupidi: mais, kartul, tubakas, süüfilis, kuld ja hõbe. Hispaania? Rikas! Varsti - inflatsioon, hindade revolutsioon. 2.11 Keskaja lõpp ja uusaja algus Martin Luther käivitas enda teadmata 1517. usupuhastuse. Jean Calvin. Reform. algatas saksam. saabunud järjekordne partii indulgentse, mida müüdi. Luther saatis piiskopile kirja, milles esitas 95 teesi kkiriku olukorra ja dogmade kohta. Pildirüüste! Talupoegade sõja algatas, suruti veriselt maha. Kirikuvanne, Luther läks Karl V juurde, “Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa.” 1555. Augsburgi usurahu. Saksa-Rooma riigi vürstid võivad olla nii prot, kui ka kat, määravad oma riigi usukorra. Trento Kirikukogu võttis vastu palju otsuseid, et vastu reformeerida
• Laste osatähtsus rahvastikus on väike, vanurite osakaal suur (20–25%). • Inimeste oodatav keskmine eluiga on kõrge. ‰ Kaasaegne rahvastik - Saksamaa • Kõrge arengutaseme näide ja suurima rahvaarvuga riik Euroopas, rahvaarv 81,8 miljonit; • Rahvaarv väheneb. Saksam • Rahvastiku mediaanvanus 45 aastat. aa • 0-14 aastaseid on rahvastikust 13,3%, üle 65 aastaseid 20,6% • Sündimus 8,3 ‰ ja suremus 10,9 ‰, loomulik iive negatiivne -2,6 Keskmiselt lapsi naise • Keskmine oodatav eluiga 80 eluaastat. kohta Saksamaal 1955- 2010
S V. lähtus pietismist-mis pööras tähelep. vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli P.J. Spener. Gottfried Wilhelm Leibnz-uus filosoofia Ta oli filosoof ja matemaatik. Ta vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest ehk looduse vaimsetest algetest. Ühiskonna arengu suunajaks pidas riigivõimu. Ta arvas, et riigi abil saab parandada töötajate olukorda ja hoolitseda vaeste eest. Rahva valgustamiseks korraldas ta kolektiivseid söömaaegu. Ta pidas vajalikuks Saksam. Ühendamist. Lõppeesmärgiks oli maailma rahvaste harmoonia. Ta arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist. C.Thomasius-kõlblusfilosoof, Ta arvas, et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu. Valgustuse ülesannetest rõhutas hariduse andmist õpetamise asemel. Hakkas loenguid pidama ladina keele asemel saksa keeles. Astus välja nõiaprotsesside vastu. Ta arvas, et
alale viis Saksamaa 15.märts 1939 oma väed sisse ja Tsehhoslovakia kadus. Böömi-Määri protektoraat (kõik need alad Saksa riigi koosseisus). Aastaga kadus Euroopa kaardilt kaks riiki. Saksamaa vallutas ka Klaipeda e Meemeli piirkonna(kuulus Leedule). Seoses Ts.kadumise ja Klaipeda vallutamisega seoses ei teinud lääneriigid midagi. Lepituspoliitika- 30.aastate II poolel Inglismaa ja Prantsusmaa tulid Saksamaa nõudmistele vastu. Järgmisena esitas Saksamaa nõuded Poolale, et Saksam.saaks läbi Poola koridori pidada ühendust Ida- Preisimaaga (raudtee ja maantee, mida ei kontrollita). Nüüd lõppes Ingl.ja Prants.lepituspoliitika- garanteerisid Poola sõltumatust. Inglismaal ja Pr-l oli vaja ka liitlasi, liitlasena nähti Nõukogude Liitu. 1939.a kevadel algasid kolmepoolsed läbiräkimised (Ingl, Pr, Nõuk.L) eesmärgiga luua Hitleri vastane liit (arutati ka, milliste teiste riikide iseseisvus tuleks garanteerida jms). Samal ajal pidas Nõuk.L.
a. alguses alustasid britid pealetungi Aafrikas, surusid itaallased Egiptusest välja ning vallutasid Itaalia Kürenaika. Itaallastele tuli appi Saksa Aafrika korpus kindral Rommeli juhtimisel ning võitlus venis. Ida-Aafrikas võtsid britid itaallastelt ära Somaalia, Eritrea ja Etioopia 1941.a. mais Itaalia väed selles regioonis kapituleerusid. Saksam aa N õukogude Liidu vastane sõjakäik 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu . 26. juunil 1941 kuulutas Rahvakomissaride Nõukogu sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. Plaan Barbarossa. Saksa armeed jagunesid 3 gruppi: Nord, Mitte ja Süd. 1. juuliks 1941 hõivas armeedegrupp Nord kogu Leedu ja suure osa Lätist koos Riiaga. Armeedegrupp Mitte piiras samal ajal ümber ning purustas Nõukogude vägede põhijõud Lääne-Valgevenes
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid ol...
Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning
USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltuma kaotanud riikide iseseisvus. TEHERAN- 1943 Teise rinde avamine Prantsusmaal, Saksam purustamise järel alustada sõda Jaapaniga. USA, Suurbritannia, NSVL jaotamine Poola riigipiiril. JALTA- 1945 veebruar Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustam
erapooletuks. Saksamaa, AU ja itaalia lepnguline ühendus KESKRIIKIDE BLOKK 1893 Vene-Prantsuse vahelise lepinguga algas teise bloki kujunemine. Mõlemale tundus see vajalik Saksa ohu tõttu. Suurbritannia hakkas ka endale liitlasi otsima. 1904 aprill sõlmiti Inglismaa ja prantsusmaa vahel leping ENTENTE. Inglismaa abistas Egiptust ja Prantsusmaa Marokot. I ms lahingud (Verdun, Somme, Ypres). Verdun Saksam. ja Pr. Vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Seda võib nimetada ka väljakurnamissõjaks, sest Inglismaa oma suurte ressurssidega võis sõdida kaua tahab ja Saksamaale ei meeldinud see. Saksamaa soovis läbipääsu Pariisi ja sellele jäi etta vaid Verdun. Nii viidi sinna kitsale alale ( alguses 8,5km, hiljem 15km) kõik oma suurtükid ja mehed
* Brasiili a, suhteliselt odav, madal potentsiaal geograafiliselt a, Kanada töös hoidmisk, kütust erinev Kanada kulub vähe Tuule- Taani, USA, Elektri Emissioone pole, taastuv Potentsiaal geograafiliselt energia Holland Hiina, tootmine energiaallikas, madal töös erinev, energia hootisus, * Saksam hoidmiskulud esialgsed investeeringu suured, aa müra Päikese- Hisp, Sm, Elektri Taastuv energiaallikas, Lindude häirimine, esialgselt energia* USA Hiina, toomine emissioone pole, madalad kallis, potentsiaal Jaapan töös hoidmiskulud geograafiliselt erinev
annaabi.ee 
