Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimese maailmasõja spikker (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kolmikliit :A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant: Prantsus ,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism , puudus organisatsioon , mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid , Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia , Austr ja Ung. * kukutati dünastiad: Hohenzollernid, Habsburgid ,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv.
W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles ' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA
president Woodrow Wilson , Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega . Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?). Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass -Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile , Tšehhoslovakkiale, koridor Poolale.*Saksam sõjavägi ei toht olla suurem kui 100tuhat meest. *Sõjaväekohustus keelati, kindralstaap saadeti laiali. *Ei toht omada lennuväge, allveelaevu. *Saksam pidi maksma reparatsioone.*Saksamaa kolooniad jagati ümber.
Esimese maailmasõja spikker #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriisu1 Õppematerjali autor
Spikris on kirjutatud:
Kolmikliit
Antant
Compiegne'i vaherahu
11 nov 1918
1 MS põhjused
Sõjatulemused
W.Wilsoni 14punkti
Pariisi rahukonverents
Versailles'rahuleping
Rahvasteliit
Mida pidid riigid Rahulepingu järgi tegema..

Sarnased õppematerjalid

Versaille-rahuleping
9
doc

Versaille' rahuleping

üksnes Poola, mille täielikku sõltumatust oli Saksamaa kohustatud tunnustama. Leedu, Läti ja Eesti territooriumite suhtes sellist nõuet polnud. Artikkel 443 nägi ette, et Saksa väed, mis vastavalt Compiegné'i vaherahule asetsesid ikka veel Baltimail, peavad jääma sinna kuniks võitjad seda vajalikuks peavad. Lahkuma hakkasid nad 1919. aasta lõpul. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline korraldus oli ülekohtune ja imperialistlik. Ränki rahutingimusi pooldas eriti Prantsusmaa. Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus. Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid?

Ajalugu
Pariisi rahukonverents
44
pptx

Pariisi rahukonverents

"Me teame, millise vihaga me siin vastamisi seisame. Te nõuate, et me tunnistaksime end sõja ainusüüdlaseks; selline ülestunnistus minu suust oleks vale" · Versailles' rahulepingu klausel 231 (sõjasüü klausel): Saksamaa ja tema liitlased on vastutavad kõigi nende kahjude ja purustuste eest, mida Saksamaa ja tema liitlased Entent'ile ja tema liitlasriikidele pealesunnitud sõjaga tekitasid. Saksamaa tehti Esimese maailmasõja peasüüdlaseks. · Saksa valitsus keeldus rahulepingule alla kirjutamast, läks erru. Saksamaad ähvardati sõjaliste sanktsioonidaega. · Rahulepingu signeeris 28.06.1919 uus valitsus (välisminister Hermann Müller) http://films.nfb.ca/paris-1919/multimedia.php Versailles´i rahuleping 28. juuni 1919

Ajalugu
Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit. Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel · Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents

Ajalugu
20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted
40
docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

· Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror · Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad · Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre

20. sajandi euroopa ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Sajandivahetusel hakkasid Rootsis valitsema pahempoolsed meeleolud - tehti palju uuendusi: töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist. 1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani. 1929 - Rootsis tuli esimese kapitalistliku riigina võimule sotsialistide valitsus. 1.8 LADINA-AMEERIKA Riigid said iseseisvuse 19. sajandil. Tekkisid peamiselt autoritaarsed valitsused. 6 Kuuba - Muutus USA mõjualuseks riigiks. Põllumajanduses tegeleti peamiselt suhkruroo kasvatamisega. 1902 - USA sai endale Prantsusmaa käest Panama kanali ehitamise õiguse. Kanali tsoon kuulus Kolumbiale. Viimane ei tahtnud loobuda kanali piirkonnast.

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun