11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg Kuni 1291
Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille keskus nüüd Riias, peapiiskopkonna staatuse ning kõik ülejäänud pk-s Preisim ja Liiviml läksid selle alluvusse.
ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel.
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi.
kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi
see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. Seetõttu on ka palju kaudma läinud. Palju on Venemaal, aga seal on ligipääs arhiividele keeruline, palju hoitakse salajas jne. Olulisemad kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika, olemas palju infot, aga samas on see kaluutatud, et See mis Riia kirik tegi, on igati õige. Kroonika lõpeb 1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot. Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda
läks Prantsusmaalt Saksamaale. Välisintervetsioonide ajajärk: Viikingid ja nende riigid: Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia (Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj. lõpul elama Pannooniasse (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa Suur-Määri riigist. Sooritasid rüüsteretki Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kaotasid 955 Lechi lahingu Saksamaa kuninga Otto I vastu ja jäid paikseks Saratseenid. Eurooplased kutsusid nii kõiki Vahemereäärseid moslemeid, kes rüüstasid Vahemere rannikut ja käitusid merel piraatidena. Vallutasid 9.-10 saj. Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia.
Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga. Tuleb meeles pidada, et Liivimaa keskaeg pole sünkroonis Lääne- Euroopa keskajaga. Nimedest. Tervikuna seda maad, mis vastab tänapäeva Eestile ja Lätile, nimetati Liivimaaks. Kui me räägime rahva enamuse etnilisest kuuluvusest, siis põhjapool eestlaste erinevad etnograafilised grupid, loodealal rootslased poolt, Riia lähem ümbrus (Väina ja Koiva alamjooks) liivlased, Kuramaal Läänemere-soomlased. Ülejäänud Läti ala lätlaste poolt, kes hiljem sulasid kokku üheks Läti rahvaks. Nii 13
(tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa). -Mõiste ,,balti riigid" tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA). -Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad
korralduste vastu käivat, nagu seda 1228. a. keegi, kes ennast paavsti saadikuks nimetas (Brevern'i arvamise järele endine Tallinna Taani piiskopp Wessel), neile seda kinnitas, et nad vabad pidid olema ordu alt, ja ehk isegi (nagu Brandis'e kroonika teatab) ordu ning ordumeistri Volquin'i kirikuvande alla pani. Harjulased ühes mõne endise Taani vasalliga tõstsid sõda ordu vastu ja ilmusid Tallinna lossi alla. Ordul oli kibe käes; tal õnnestus aga neist siiski jagu saada, saaki ja lunastusraha saada vangidelt, kes põlemapandud kirikus vangi võeti. Tekkinud seisukorraga ei jäänud eestlased siiski rahule, ei leppinud Taani kuningas, ei võinud ka paavst leppida. 1238. a. pidi ordu endised Taani maakonnad Taanile tagasi andma, paavsti ja kardinaalkolleegiumi otsuse põhjal (24. II. 1236), ainult Järvamaa jättis Taani kuningas ordule.
Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti ja Läti aladel poliitiline struktuur, mida nimetame Vana-Liivimaaks. Nimetus tuleb sellest, et esimesena hõivati vallutajate poolt liivlaste maa, mille nimi laienes hiljem ka edasistele vallutustele. Vana-Liivimaa feodaalriigid 13.-14. sajandil. Eesti ja Läti alal tekkis mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus omaette Eestimaa hertsogkonnana Taanile. Suurem osa Eestist oli jagatud Liivimaa Ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Oli ka Tallinna piiskop, kel polnud aga ilmalikku võimu. Läti ala oli jagatud ordu, Riia peapiiskopkonna, Kuramaa piiskopkonna ja Riia linna vahel. Ordualad olid jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks. Ordu ja piiskopid olid Saksa-Rooma keisri vasallid, kuid Vana-Liivimaa ei kuulunud Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Vormiliselt oli tähtsaimaks kohalikuks võimumeheks Riia peapiiskop, ent ordu ei soovinud sellega leppida
Vahemerele). Viikingid jõudsid Islandile, Põhja-Ameerikasse, Gröönimaale, Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. Läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema. UNGARLASED: 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega- kohalike avaaride, sllavlastega. Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955. Saavad Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus lüüa. Pärast
mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse
kirjadel. Enamik paavsti kirju on kas littered või breved, bulla on väga haruldane. Paavst tahtis kuningat kirikuvande alla panna, aga kuninga mehed võtsid ta enne kinni. Üks neist meestest Nogaret andnud paavstile kõrvakiilu. Bonifacius suri vanglast kolme päeva pärast aga ta oli ka umbes 100 aastane. Paavstiks valiti Clemens V, kes tegi Pransusmaa kuningale palju järeleandmisi ning 1309. a asus Avignoni. Itaalias toimus võimuvõitlus Friedrich II järglaste, paavsti määratud valitsejate ja kohalike huvide vahel. Olukord muutus nii pinevaks, et paavst ei saanud enam Roomas viibida tal oli aga Lõuna-Prantsusmaal albilastelt ära võetud maa-ala keskusega Avignonis. Avignoni paavstid olid peamiselt prantslased nagu Rooma omad olid olnud itaallased. Gregorius XI (1370-78) läks Rooma ja asus Vatikani künkale varasema Lateraani künka asemel 14. saj alates on paavstluse keskus Vatikanis Püha Peetruse basiilikas
.........33 Eesti muinasaeg * Muinasaeg on Eesti ajaloo kõige pikem ajajärk, mis sai alguse esimeste inimeste saabumisega ja lõppes muistse vabaduse kaotusega. -) Muinasaega on võimalik uurida: *) Esemeliste ajalooallikate kaudu (vanust saab kindlaks teha raadiosüsiniku 14C või kalibreeritud raadiosüsinuku meetodil või puude aastarõngaste järgi ehk dendokronoloogia abil). *) Teiste rahvaste ajalooallikate kaudu (Nt Läti Hendriku kroonika/Hendriku liivimaa kroonika, üksikutest vana-Vene kroonikatest, vana-Rooma kirjalikest allikatest ja Skandinaavia kroonikatest). *) Suulisi ajaloo allikaid on võimalik kasutada vaid viimase paarisaja aasta uurimisel. * Eesti kõige varasem periood on keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, mis kestis aastast 9000 kuni 5000 eKr. -) Soomes ühest koopast leiti mingi artifakt, mis oli 120000 aastat vana, kuid tänu teisele
Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse. 2. EESTI PRONKSAEG JA VANEM RAUAAEG · Pronksiaeg: u.1800-500 eKr. · Tööriistad: Pronks=vask+tina(sulam), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad. Vanemal pronksiajal jätkus kivist tööriistade valmistamine, sest vase-ja tinamaake polnud Eestis. · Matmiskombed: Kivikirstkalmed- oli 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring ja selle keskele laotud rist, kuhu sängitati surnu. Laevkalmed- äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. · Elatusalad: Karjakasvatus ja maaviljelus. Esmajoones kasvatati lambaid kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina. Kõplapõllundus. · Kaali järv: Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis Kaalisse kõrgete kivivallidega korrapärane katlakujuline auk, mille diameeter on 11m ja sügavus 22m ning kuhu aja
Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),
Pärast läti iseseisvumist linavästrik-lind harilik härjasilm-lill Moodustab ühe osa Ida-Euroopa lauskmaast+ Eesti+Leedu. Maa on madal. Koosnevad madalikust: ranniku-madalik pikki mererannikust. Kesk-Läti madalik, Ida- Latgali madalik, Zemgale madalik. Kuramaa kõrgustik-madal kõrgustik moodustab ühe osa Leedu kõrgustikust, Ida-läti (Latgale)kõrgustik, Alüksne kõrgustik (Haanja kõrgenduse pikendus lõuna suunas. Kõige suurem on Liivimaa kõrgustik- Vidzema. Kõrgeim mäetipp 312 m üle merepinna Liivimaa kõrgustikus. Madalike kõrgustiku vahed on soostunud. Merd on vähem 530 km. Siseveekogusid palju rohkem kui 12 000 jõge, üle 3000 järve, üsna väikesed. Suurim järv paikneb Latgalis-Lubans.Põhjaaladel- Bustnicki (Asti järv). Kuramaal-Engure-tekkinud rannikuluidete taha tekkinud veest. Jõgedest suurim ja võimsam- Daugava (Väina) suurem kui emajõgi. Saab alguse Venemaal õle 1000 km pikk. Läbib suuri linnu.
5 · NOOREM RAUAAEG (IX saj. XIII saj. algus) Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika). Peamiseks elatusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha). Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine. Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus eestlaste
Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate
ja Eestiga siduda. Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja viimane periood, hilisrauaaeg, mis kestis kuni 13. sajandini. Selle alguses toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid aga uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul olla olemas ka juba varem. · Ristisõda Eesti alal 1190. aastatel saksa ristisõdijate poolt alanud Läti alade sihipärane vallutamine jõudis 1208. aastal ka Eesti territoorimile, mil Mõõgavendade ordu ja latgalid rüüstasid Ugandit, aasta lõpus ka Sakalat. Juba 1195. aastal oli ristisõja nime all toimunud rootslaste organiseeritud Virumaa rüüstamine, mis lõppes aga igasuguse muu tagajärjeta. 1206. aastal oli ristisõja nime all toimunud ka taanlaste retk Saaremaale, kuid nende edu jäi
iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus.
andeksandmist ja vallutatud maade jagamist läänistamise teel. Sõjalise tugipunktina rajas ta 1201.a. Riia linna ja keskse sõjalise organisatsioonina 1202.a Mõõgavendade ordu. Alberti kaaskonda asus peagi noor munk Henrik, kelle koostatud kroonika ("Henriku Liivimaa kroonika") on peamiseks allikaks MVV tundmaõppimisel. Aastatel 1200-1208 sõdisid ristirüütlid liivlaste ja latgalitega tänapäeva Läti aladel. Lõpuks liivlased alistati ja latgalid alistusid. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus
selle poolt kõneleb ka linnuste kasutuselevõtt, mida kasutatid episoodiliselt Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi mõjust Põhja-Euroopale ja Eestile Eestini on mõju ulatunud kaudselt, läbi vahendajate, selle kajastuseks mõned mündid ja ehted Sellest ajast on uuritud kõige rohkem kalmeid, mis sisaldavad rikkalikult hauapanuseid (üle Eesti u 500 kalmet) eluolu Üksiktalulise asustuse õitseaeg, sise-Eestis asustus tihenes Juurde tekkis jõukamaid talusid Põhielatusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus Põllundustoodang kasvas, tekkis ülejääk, millega sai kaubelda Raudesemete valmistamisele spetsialiseerumisest oli välja kujunenud käsitöö (lisaks tööriistadele ka peenekoelised ehted, pronks, email) Kaubandushuvid suundusid lõunasse Rooma impeeriumi poole Rooma kaupmehi huvitas põhja poolt saadav merevaik ja karusnahk Lõuna poolt hangiti ennekõike pronksi
4 Puudusid reserv väed. Võitlesid killustatult. Relvastus ja sõjatehnika vilets. Eestlaste vastu oli mittu riiki: Saksamaa latgalite ja liivlastega, Taani, Rootsi, alguses Venemaa. Rüütlid: Elukuttselised sõdurid keda toodi iga aasta Saksamaalt juurde. Sõjatehnika ja relvastu kaasaegne. olid olemas reservid. Mõõgavendade ordu - ladina keeles Fratres miliciae Crist [Kristuse sõjateenistuse vennad]. Tunnusmärk - valge mantel, rist ja mõõk. Ordu liikmed jagunesid rüütel-, preester- ja teeniavendadeks. Esimesi oli ordus 300, preestreid vähem aga teenijaid tuhandetega. Eestlased olid katoliiklased. Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561. ORDUAEG (1227 1561) Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop.
Virumaa tekib Eestimaa hertsogkond, keskuseks Tallinn 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel ROOMA PAAVST + Eestimaa Harju ja Virumaa Ilmalik võim kuulus Taani kuningale, kohapeal kuninga asehaldus, tegeleb Tallinnas (maksud, linnade kindlustamine) Vaimulik võim - Tallinna peapiiskop, Lundi peapiiskopkonnale Rootsis; vaimulik võim + Liivimaa Ülejäänud Eesti, Läti Allus Saksa-Rooma keisrile ei sekkunud oma alamate asjadesse Saksa ordu Liivi ordu keskuseks Võnnu (Lätis) Riia piiskopkond Saare Lääne piiskopkond, keskuseks Lihula, moodustati 1228. Tartu piiskopkond ___- neil oli õigus maad läänistada Välissuhted 1236 Saule lahing
Muistses vabadusvõistluses astuti välja vägivaldse ristiusustamine ja võõrvallutuste vastu Eestlaste muistne vabadusvõitlus *12.sajandil algas sakslaste tungimine itta. *See toimus ristisõdade vormis.(ristiusk) *1158 rajati lääne mere, lõuna kaldale Lübecki linn *Rooma paavst ehk Püha Tool oli huvitatud siinsete hõimude kiiresti ristiusku pööramine. *Balti maade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest *Kolmas liivimaa piiskop oli bremeni raehärre Albert *Albert oli ristisõdade juht *Albert rajas Riia linna aastal 1201(oli ristisõdijate keskus) *Mõõgavendade ordu loodi 1202 *Oli range reziimiga *Rüütel oli munk *Muistsest vabadussõja saab teavet Liivimaa Hendriku kroonikast Vabadusvõitluse algus 1208-1212 *1210 toimus esimene sõda(eesti võitis) *1211 piirasid sakslased Viljandi linnust *1211 Tegid Eestlased esimese vasturetke riia linna
Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega) Orduriik (1561 andis end
Kt ilmselt Liivi sõja lõpu kohta. Eksam tuleb suuline. Raamatud ÕIS-ist vaadata. Eksamiks võiks õppida Eestist ajaloo kronoloogia järgi+ konspeks. M.Lauri Eesti Varauusaja atlas Asustus ja rahvastik Eesti rahvastik on teema, mida on põhjalikult uuritud. I prof tasemel uurinud Eesti demograafiat Heldur Pall. 1558-1710 on täis muutusi ja sündmusi. Valdavalt negatiivselt rahvastikku mõjutavalt. Vene- Liivimaa sõda ( 1553-1558). Per susse jääb ka palju taude, 1571,1580, 1566, 1550. 1583 tuleb I pikem rahuperiood, kuid ka sinna jääb taud ( 1591). 1590-1595 on sõda Rootsi ja Venemaa vahel. 1600-1629 Poola ja Venemaa sõda. 1601-1603 ikalduste ja taudi aeg. 1625 a paiku hakkab alles siinne rahvastik toibuma. 1695 tõusu aeg, lõppev 96-97 a näljahädaga. 1700 PS. 1710 suur katk, sügiseks kogu Eesti kaasatud. 1710.1711 kestab. Katastroofiline rahvastiku muutus
o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
