Kandejõu poolest on võimalik valida haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem läbivus- ja veovõime. Vedu kantakse traktorilt haagisele hüdrauliliselt, mehhaaniliselt või hüdromehaaniliselt. Nii metsuri- kui masinlõikuse puhul peavad olema sisse raiutud kokkuveoteed. Nende planeerimisel tuleb arvestada langi reljeefiga ning valida kokkuveoteede suunad selliselt, et oleks võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid. Metsuriraie puhul on oluline, et metsamaterjal oleks ladustatud traktori sõidukinoole ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata materjali puude ja põõsaste najale ega taha. Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist
Tagavara määramine mudelpuude meetodil, mahukõvera ja sirgega Ehk siis:1). Kluppimine: 2)silmamõõduline 3)bitterlich 4)mudelpuu, 5)proovitükk. 23. Raielangi eraldamine. Lanki ei eraldata oma ülesande täitnud seemnepuudele ja muude üksikpuude koristamisele. VR,SR-tel väljaspool lanke muudel raietel.Eraldustööde hulka kuuluvad eraldusvisiiride sisseraiumine,langipostide püstitamine ja pealkirjastamine,langi mõõdistamine ja langi skeemi koostamine. 1)langi tähistamine- et piirid oleksid hilisemal raiumisel tähistatud (värvi, vaha, lintidega) puudel ja põõsastel või visiiride raiumisega; 2) kui puudub hea kaardimaterjal,siis võõras metsas orienteerumine ning eraldamine on raske.Langil võib ka langi osa ja see on sel juhul kui lank on ülestöötamiseks mitmele metsavarujale või on vajadus eraldada lanki kk-kaitselistel või muudel põhjustel, raiutava puidu kogus määratakse (mitmed erinevad viisid)
Tehnilised andmed: 50,2cm³ 2,8kw 2-MIX mootor, kaal 5,2kg, juhtplaat 37cm, kett 1,6mm ,325RMC 62hm Stihl MS 660 on Võimas ning vastupidav profitööriist ka kõige nõudlikumale kliendile,ideaalne tööks ka saeraamidel. Tehnilised andmed: 2-taktiline bensiinimootor Mootori võimsus 91,6cm3/5,2kW Kaal 7,3kg Stihl MS 170 Stihl MS 201 Stihl MS 231 Stihl MS 251 Stihl MS 291 Stihl MS 261 Stihl MS 660 MOOTORSAED HUSQVARNA Husqvarna 135 on Uus kerge ja tõhus saag neile koduomanikele, kes soovivad erakordselt lihtsalt käivitatavat ja kasutatavat mootorsaagi. X-Torq® mootor tagab väiksema kütusekulu ning tekitab vähem heitmeid. Kütusepump ja automaattagastusega stopplüliti teevad sae käivitamise lihtsaks. Tehnilised andmed: Silindri kubatuur 40,9 cm³ Võimsus 1,4 kW Pöörete arv tühikäigul 2900 p/min Maksimaalsed mootori tööpöörded 9000 p/min
kasvuks ära kasutada. Seega on teede laiuse jälgimine olulisem kui teede omavaheline vahekaugus. Kokkuveoteed Raja tee puistu hõredamatesse kohtadesse. Kasuta ära olemasolevaid metsateid, sihte ja häile. Kokkuveoteed võiksid olla võimalikult kitsad ja looklevad. Käänakutesse on soovitav teiste puude kaitseks jätta nn põrkepuud, mis raiutakse kokkuveo lõpus. Väldi lodusid ja soonikuid ning raja võimaluse korral kokkuveoteed langi kõrgematesse kohtadesse. Uuendusraied Uuendusraiet tehakse metsa uuendamiseks Lageraied Lageraiel raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud: Seemnepuud Säilikpuud Elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud seemnepuudeks jäetakse 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta
kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha o Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha o Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha Langi pikkus – mitte üle kvartali külje pikkuse Raiesuund – lankide paigutus metsamassiivis või kvartalil Lageraielank tuleks paigutada kvartali idaserva, st raiesuund on idast läände, sest Eestis on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam Lankide liitumisaeg – so ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsandamiseks o Mä, KU ja kõvalehtpuu 4 a o Teistel 2a
KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbim
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise
Mestskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Nende poolt tekitatud kahjud on väheolulised. Kopra rajatud tammid põhjustavad veekogu kallastel paiknevate mestade üleujutusi. Hiired - talvisel perioodil võivad hiired sügava lume all närida noorte puude koort, see põhjustab puude arenguhäireid ja hukkumist. Eestis esineb hiirekahjustusi harva. 26. Raied. Raiete liigitus. 1) Hooldusraie ülesandeks on eemalda metsast puud, mis takistavad oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Eemaldatakse ka haiged ja vigased puud. Jaguneb: 1) Valgustusraie selle abil kujundatakse tulevase puistu liigimine koosseis ja parandatakse allesjäänud kasvutingimusi. Tehakse 5-20 a noorendikes. Selle käigus raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. 2) Harvendusraie tehakse
Istutuskiil lüüakse maasse umbes 20 cm sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tekitatakse 10 cm pealtlaiusega lõhe. Jägmisena pannakse seemik sügavale istutuslõhesse, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole, nii et männiseemiku juured oleksid sirged ja juurekael jääks 1 cm sügavusele. Siis istutuskiil vajutatakse teist korda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusele ning surutakse kinni kõigepealt taimejuurte alaosa, tõmmates kiilu vart esmalt enda poole. Kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Lõpuks kontrollitakse taime muldakinnitumist selle kerge sikutamisega. Tuleb jälgida ka mõningaid asju : · Kui teist korda ei suruta kiilu esialgse sügavuseni, siis jääb istutuslõhe alaossa tühimik, kus võib kuivada narmasjuurte alaosa. · Kui istutuslõhe sulgemisel ei tõmmata kiiluvart esialgu enese poole, vaid
hulka piirava nõelkruvi ja seguklapi sulgseisu määrava piirdekruvi sobiva asendiga. Külma mootori käivitamiseks küttesegu rikastatakse kas õhuklapi sulgemisega või kütusega ujutamisega. Mootori korralikuks tööks peavad olema korras süütesüsteem, toitesüsteem, peab olema korralik kompressioon ja tagatud karteri tihendus. Õhufilter peab olema puhas ja terve. Karburaatorite reguleerimine Karburaatoril on kolm reguleerkruvi. Kui me tahame reguleerida karburaatori selliselt, et saag arendaks suurimat võimsust ja hoolime saest, tuleb kõigepealt puhastada sae õhufilter, sest ainult läbi puhta õhufiltri pääseb karburaatorisse vajalikul hulgal õhku. Järgmise sammuna keerata ettevaatlikult kinni väikeste (L) ja suurte (H) pöörete reguleerkruvid (kergelt kinni, mitte jõudu kasutades); Keerata nii L kui H kruvi vastavalt tootja poolt etteantud arv ringe lahti; Käivitada mootor ja lasta töötada normaalse töösoojuseni, seejärel seada segusiibri
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
noori puistusid, jääb Juured- Mets avaldab olulist mõju mullale oma oma kuivkaalust, 4-5 cm tüsedune saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), juurestiku kaudu. Metsamullad on tunduvalt kõdu võib siduda kuni 25 mm sademeid, 2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad vähendades sellega pindmist äravoolu ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4- toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja 8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, igal aastal neid ka sureb, tekib nn. juurevaris. mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb 4
4. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. 5. Seemnesaak pinnaühiku kohta on rikkalik. 6. Puid on lihtne uuendada/asendada. Kilehoonetes reguleeritakse: ▪ Temperatuuri ▪ Valgust (puudealune pind kaetakse valgust peegeldava liiva või dolomiidi puruga) ▪ Õhuniiskust ▪ CO2 sisaldust ▪ Toitainete sisaldust mullas (väetamine) ▪ Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied
·Raie toimingu sanitaarraie põhimõtetel, raiudes välja haavataliku viljakehadega puud ·Kui esimesed harvendusraied jäävad tegemata, siis hilisemad harvendused enam ei aita. Puud ei suuda kasvuhoogu koguda ja tüve mädaniku levik on kiirem kui puidu juurdekasv Uuendusraie Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: 1) Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks
jalakas, okaspuudest harilik mänd). Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on enamasti optimaalsed, kui raiuda liiga vara (keskealisi või noori puistusid), jääb saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), 2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine (transpiratsiooni vähenemine). Augustitorm e. sajanditorm 1967. A. Tuul 20-14 m/s, kohati 30-35 m/s. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja- Eesti metsi. Tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest. Ametliku arvestuse
endapoole tõmmates valmistatakse 10-15 cm pealtlaiusega lõhe, paljasjuurne taim pannakse istutuslõhesse sügavale, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole nii, et seemiku juurekael jääks 1 cm sügavusele, istutuskiil vajutatakse teistkorda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusel ning surutakse kinni kõigepealt taime juurte alaosa, tõmmates kiiluvart esmalt enda poole, kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Labidaauku istutamisel istutatakse ka paljajuursed taimed, augu põhja tehakse huumusmullast madal koonus, millele toetuvad istiku laialiasetatud juured ja neile puistatakse peale samuti head mulda ning aetakse auk kinni ülejäänud mullaga. Istutuskõblaga istutades lüüakse kõblas hooga vertikaalselt maasse, seda koos mullaga enda poole tõmmates moodustub püstseinaga auk, mille vabaks jäänud seina vastu pannakse
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
valgustusraiel, kogused suurenevad veel- mõned näited, kui palju võiks metsaraiel gi harvendus- ja uuendusraiel. Andmed saada küttepuitu ja tööstuses kasutatavat tar- Lõuna-Soome metsade kohta näitavad, et bepuitu. Aluseks on võetud keskmised näi- kogu raieringi jooksul võib koguda raie- tajad, hinnangu andmiseks mõne konkreetse jäätmeid kuni 310 tm/ha ehk 675 MWh/ha. langi kohta tuleks täpsustada metsaandmeid Eestis tehtud mõõtmised on näidanud, et ja raiutava puidu sortimenti, arvesse võtta jäätmete energiasisaldus uuendusraiel on raieks kasutatavat tehnoloo-giat ja keskkon- keskmiselt 145 MWh/ha ja harvendusraiel nakaitselisi piiranguid. 42 MWh/ha. Tabel 9. Valgustusraie noorendikus. Toodang: kogupuu hake. Saak
13. Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid. Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik
teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände. Lankide liitumisaeg s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on
madalamale kui 0,5. Häilraiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 10 aastat. Esimese raiejärguga võib puistusse hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m. Järgmiste raiejärkudega laiendatakse häile vastavalt loodusliku uuenduse tekkele ja arengule. Ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Veerraiel ei tohi langi servast lagedaks raiutud ala olla laiem kui pool puistu kõrgusest. Uue riba võib vana kõrvalt lagedaks raiuda pärast eelmise uuenemist. Ülejäänud langilt puude raiel valitakse puid raieks nagu aegjärksel või häilraiel. Ei saa siiski läbi lageraieta, seda just lähtudes majanduslikest kaalutlustest on. Lageraiet on võimalik teha senisest loodussõbralikumalt vähendades langi suurust, valides raieaeg, tehnika ja tehnoloogia võimalikult loodussõbralik, loobudes langi
(3) Rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. Puistu täius on puistu rinnaspindala suhe samasuguse normaalpuistu rinnaspindalasse. (4) Geenireservimetsa majandamise eeskirjaga sätestatakse abinõud, mis: 1) välistavad geenireservimetsa kasvutingimuste muutumise kuivendamise, väetamise ja raiete tagajärjel; 2) tagavad metsa uuenemise puuliigiga, mille geenifondi kaitseks mets on määratud; 3) tagavad geenireservimetsa uuendamise üksnes samast geenireservimetsast pärineva kultiveerimismaterjaliga. (5) Kui metsa kaitsemetsaks määramine piirab oluliselt metsa majandamist, on metsaomanikul õigus taotleda riigilt metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulude hüvitamist.
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja t
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasv
inimese mõju loodusele märgatavalt suurenenud. Paljud metsateadlased peavad inimest ainukeseks tõeliseks kahjuriks metsas! Metsade vale majandamine Valede majandamisvõtete tõttu võib inimene luua metsas olukorra, kus väheneb puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele (nii abiootilistele teguritele kui kahjuritele ja haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, pu
Elektroodid on märjad küttesegus on palju õli või vale õli, liiga nõrk säde. Igapäevase hoolduse käigus tuleks läbi käiviti kaane avade suruõhuga puhastada süüteseadme ümbrus. Jahutus Mootori normaalne jahutus tagatakse vahelduvatel pööretel töötamisel. Külmaga töötades võib tekkida ülejahutamine. Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega. Puhastamiseks on kõige mõistlikum kasutada suruõhku. Talvisel ajal kasutada talvist reziimi st, et kaitsekattes, silindri ja õhufiltri vahelises seinas peab olema luuk avatud. Õlitussüsteem Mootorsae õlitamissüsteem koosneb mootori detailide õlitamisest ja saeketi õlitamisest.
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatak
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumet
vineeripaku) kasvatamist. Meede: Metsakasvatusvõtete laialdasema rakendamise tagamine. Selleks : · Metsaomanike aktiivne teavitamine metsakasvatusvõtete rakendamise vajalikkusest ja olulisusest ning selleks juhendmaterjalide koostamine. · Hooldusraiete teostamise võimalda mine lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali paremast kasutamises. · Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamis 13 Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised (ulukid, kahjurid, haigused) ja abiootilised (torm, põud, liigniiskus, vale raieviis ja -aeg) tegurid eraldi ja koosmõjus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
