Ohutustehnika metsa- ja raietöödel (0)

Kutsekool - Metsandus - Metsandus

1 Hindamata

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

KUTSEKESKKOOL
OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL
Referaat
Juhendaja :
Sisukord

Üldnõuded

Enne tööd alustades

Töö ajal

Pärast tööd

Tegutsemine tulekahju korral

Esmaabi

Kasutatud kirjandus
ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS
Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.
Selleks, vajalikud üldnõuded:

Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud.
Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud.
Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad .
Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbima vastavad kaitsepookimised.
Kontrollida tööriistade olemasolu ja korrasolekut.
Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju.
Töötaja kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid.
Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks.
Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale .
Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi.
Töötajal peavad kaasas olema esmaabivahendid.

Enne tööd alustades:

Igale lageraidele määratud raielangile tuleb enne raietööde algust koostada tehnoloogiline kaart, kus on näidatud tööliste ohutud raie- ja kokkuveoviisid.
Enne raide algust tuleb lageraidelank ette valmistada, koristada ohtlikud puud, raiuda sisse kokkuveoteed ja laoplatsid.
Metsahooldus- ja vahekasutusraietel, põlendike ja tuulemurru ülestöötamisel teostatakse ettevalmistustööd raide käigus.
Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsa-langetaja.
Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada.
Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist.
Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut.
Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased.
Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud.
Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetus- labidas , langetushark, pööramishaak, käsivints jm

Töö ajal:

Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda kuni 40 cm jämedusi puid. Puude langetamisel üksinda, ilma abiliseta on keelatud üle 40 cm jämeduste puude korral.
Keelatud on ilma abiliseta metsalangetus tuulemurdude ja põlendike ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral.
6 pallilise ja tugevama tuulega , äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on kõik tööd raielangil keelatud.
Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks.
Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad .
Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega , ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35.
Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. " Skandinaavia " langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega.
Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida.

Kännust kokkukasvanud puid või üle 5 kaldega puid langetatakse loomuliku kalde suunas. Murdunud puud langetatakse murdele ristisuunas, kusjuures peab kontrollima eelnevalt murde tugevust.
Keelatud on puude grupiviisiline langetamine, lõpuni läbisaagimata või rippesse jäänud puude lõpuni langetamata jätmine.
Rippesse jäänud puid peab langetama traktori või vintsi abil, kusjuures tõmbetrossi pikkus peab olema vähemalt 35 m. Erandjuhtudel on lubatud rippesse jäänud puid langetada pöördehaagi, köie või hoobade abil.
Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega.
Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele.
Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m.
Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm.). Üle 35 nõlvadel on järkamine keelatud. Juurtega heidetud puude järkamine ilma eelneva juurekamaka toestamiseta on keelatud. Tuuleheitepuude väljapööratud juure-süsteem tuleb peale järkamist traktori või vintsi abil tagasi tõmmata.
Võsasaagidega võib langetada ainult kuni 8 cm jämedusi puid. Langetajad peavad töötama teineteisest vähemalt 30 m kaugusel. Keelatud on töötada võsasaagidel mittekorras või kinnitamata rihmkinnistega.
Raielangi ülestöötamisel langetusmasinatega peab olemas olema ohutus-juhend vastavalt masina tüübile ja teostatavale tehnoloogiale.

Pärast tööd:

Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja panna need neile ettenähtud kohtadesse .
Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse .
Kõigist töö ajal esinenud puudustest teatada töölõigu juhile.

Tegutsemine tulekahju korral
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
- teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Tulekustutus - ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms).
Esmaabi
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi,
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed , välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.
Kasutatud kirjandus:
1. Tööohutuse ja töötervishoiu seadus
2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 60 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blondike1009 Õppematerjali autor

Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.
Selleks, vajalikud üldnõuded:........................................
Enne tööd alustades:.............................
Töö ajal:.......................................
Pärast tööd:....................................
Tegutsemine tulekahju korral..................................
Esmaabi...............................

metsandus ohutusnõuded esmaabi tulekahju töötades

Sarnased õppematerjalid

doc

MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PÕLLUMAJANDUS MOOTORSAED JA OHUTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL Referaat Sander Aria Juhendaja: Andres Kapp Vana-antsla 2012 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaed Mootorsaag Stihl Mootorsaag Husqvarna Mootorsaag Jonsered Ohutustehnika raietöödel Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest. Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel. MOOTORSAED Mis on mootorsaag? Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3,

Metsandus

pdf

Saeõpetus

1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 1. Üldnõuded 1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 3. Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 4. Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad. 5

Seadmete õpetus

odt

TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL

TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 2.4. Tööle mootorsaega lubata

Tööohutus ja tervishoid

odt

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL............................

Ehitusviimistlus

doc

Saetööstus

m3. 2003.a raiuti Eesti metsadest 7,81 miljonit m 3 puitu. Raiete üldmahust moodustas 2003.a. uuendusraie 71 %, hooldusraie 26,2 % ning valikraied ja muud raied 2,9 %. Nagu tabelitest nähtub, on raiete maht riigimetsamaal püsinud stabiilsena, jäädes aastas alla 3 miljoni tihumeetri. Alates 1994. aastast on raiete maht erametsamaal kasvanud üle 8 korra, ületades riigimetsade aastase raiemahu 1998. aastal. 4. Eesti Vabariigi metsa- ja puiduvarud (mis puuliikide puistud, kui palju Metsapindala: Eesti Vabariigis on metsamaad kokku 2 267 300 hektarit, mis moodustab 51,9 % riigi maismaa pindalast. Metsapindalalt on esikohal männikud, järgnevad kaasikud (aru- ja sookask), kuusikud, hall-lepikud ja haavikud. Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti metsadest. Puistute tagavara: Puistute üldtagavara ja tagavara juurdekasv jagunevad

Puiduteadus

doc

OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD..........................................................................................................................7 5. TÖÖ AJAL..............................................................................................................................8 6. PÄRAST TÖÖD............................................................................

Metsandus

rtf

Ohutusjuhendid autojuhile

KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtude

Tööohutus ja töötervishoid

pdf

OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE

KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isik

Ametijuhend

Rohkem sarnaseid