Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2, Pb(NO3)2, KI, K2CrO4, CH3CSNH2, NH4H2O, CH3COOH, NaOH, MgCl2, KOH, NH4Cl, MnSO4, NiSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Töö käik 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1. Valasin katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisasin katseklaasi 2 tilka AgNO3 lahust. Valasin katseklaaside sisud kokku, et seda hiljem katses 3.1. kasutada. Katse 1.2. Valasin katseklaasidesse 1 mL H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 2 tilka BaCl2 lahust. Katse 1.3. Mõõtsin keeduklaasi büretist 10 mL 0,05 M Pb(NO3)2 lahust ja 10 mL 0,5 M NaCl lahust.
Tuumarelvade kontroll Üks nendest on tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT), rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on ära hoida tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut. Eesti liitus 1992. aastal Tuumarelvade vastuolulisus Eetika Juba enne esimeste tuumarelvade katsetusi olid teadlased kahte leeri jagunenud. Jaapani peal tuumapommide kasutamise teema on olnud arutluses siiamaani. Tuumarelvade vastuolulisus Sadenemine Aastatel 1945 kuni 1980 viidi läbi enam kui 500 atmosfäärilist tuumakatsetust. Tuumaosakeste sadenemine on põhjustanud juba ainuüksi USAs üle 11 000 surma. USA on ka ainus riik, mis maksab kompensatsiooni tuumakatsete ohvritele. Tuumarelvade vastuolulisus Meeleavaldused Esimesed avalikud meeleavaldused tuumarelvade kasutamise vastu toimusid Jaapanis, kus koguti 35 miljonit allkirja tuumarelvade keelustamiseks. 1963. aastal allkirjastasid mitmed riigid leppe
dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilised lahendused. Tehismärgalade negatiivsed omadused: suure pindala vajadus, puhastustulemus pole hästi kontrollitav, vale hoolduse korral võib muutuda sekundaarseks reostajaks. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja
vasika libemaost (tekib prokümosiinist happelises keskkonnas). Toodetakse ka mikroobset ja taimset ensüümi. Kümosiini optimaalne temperatuur on 40°C piires, juustuvalmistamisel kasutatakse 30 °C, et paremini protsessi kontrollida. Vasika kasvades kümosiini sisaldus maos väheneb ja pepsiini sisaldus tõuseb Kümosiin hüdrolüüsib valke suurteks peptiidideks. Kaseiini geeli teke pH 6.7 juures toimub kahes etapis: k-kaseiini lõikamine – para- k-kaseiin + GMP Parakaseiini sadenemine kaltsiumi ioonide juuresolekul. Laabikalgend: 1) k-kaseiini lõikamine kümosiini poolt 2) kaseiinimitsellide agregeerumine (sadenemine) 3) sünerees ehk vadaku eraldumine Töö eesmärk: Laabikalgendi katsel on eesmärgiks hinnata piima sobivust ensümaatiliseks kalgendiks, samuti jälgida CaCl2 mõju kalgendi tekkele. Või töös on eesmärgiks teha võid, jälgida tehnoloogilist protsessi, arvutada saagis ja anda võile organoleptiline hinnang. Töö käik: Laabikalgendi katse:
nõrgfiltrid biorootorid looduslähedaste reoveepuhastite klassifikatsioon Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad. tehismärgalades toimuvad puhastusprotsessid Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades
b) Missugune peab olema lahuse pH, et Mg2+ -ioonide sadenemise võib lugeda täielikuks (kui tema kontsentratsioon lahuses on väiksem kui 10-6 M)? (11,4) c) Kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada 0,10 M NH3H2O lahust? d) kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada ammooniumpuhvrit, mis koosneb ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi ekvivalentsetest hulkadest? Kl(Mg(OH)2) = 510-12; K( NH3H2O) = 1,7910-5; 7. Missuguses pH vahemikus toimub Al(OH)3 sadenemine 0,010 M Al3+ ioone sisaldavast lahusest? Kl (Al(OH)3 ) = 1,910-33 (3,8 5,1) 8. Mitu grammi baariumsulfaati lahustub, kui 25 ºC juures kasutati sademe pesemiseks a) 100 cm3 vett; b) 100 cm3 0,005 M väävelhappelahust? Eeldage, et pesuvesi küllastub baariumsulfaadiga. Kl(BaSO4) = 1,0810-10. (0,24 mg; 0,0005 mg)
järel-töötluses. Filtrid jagunevad oma ehituselt: 1.Gravitatsioonifiltrid; 2.Pressfiltrid. Pressfiltreid (survefiltratsioon) kasutatakse kinnistes tankides, kus vesi surutakse rõhu all läbi filtreeriva kihi. Filtrid koosnevad ühest või mitmest filtreerivast kihist. 2.2. Kaheastmeline filtreerimine Filtreerimisel on tähtis teada kuidas toimub tegelikkuses ühendite sadenemine ja paigutus ning sette paksus filtril. Ideaalne oleks sadenemine kogu kihi ulatuses kõigil osakestel ühtemoodi. Praktikas ei ole see võimalik, kuna liivakihil, mida regenereeritakse tagasipesuga, on alati peenemad osakesed ülemistes kihtides ning jämedamateralised osakesed all. See terakeste jaotus tingib ebaühtlase ühendite sadenemise nii ajaliselt kui kihi paksuselt. Parim filtreerimise efektiivsus saavutatakse kui terakeste suurus on peenem filtri alumises osas
erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Paekivi on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne
Nabala ja Vormsi lademe piir Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja 1 ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi. Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: 1) Tehnoloogiline lubjakivi 2) Ehituslubjakiviks 3) Täitelubjakivi Kasutamine
V: Põlevkivi rikastamisel jääb üle palju tahkeid jäätmeid. Selle kaevadamisest tulenevad aherainemäed. 8) Nimeta fosforiidi leiukohti. Miks fosforiiti ei kaevandata? V: a) Rakvere, Aseri, Toolse, Tsitre b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul. 9) Millest on tekkinud lubjakivi? Milleks kasutatav? V: a) Üks võimalus lubjakivi moodustamiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. b) Kasutatakse tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks jne 10) Milleks kasutatakse savi, turvast, mere ja järvemuda? V: Savi kasutatakse näiteks tsemenditööstuses. Turvast kasutatakse näiteks aianduses. Mere ja järvemuda kasutatakse meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks. 11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid.
majonees, kastmed, kreemid, värvid jm. Suspensioon Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel seda mitte lahustavasse vedelikku. (näiteks kui segada vees kriidipulbrit) Suspensioon Tüüpilise suspensiooni saab saab kohvi keetmisel, sest kohviubade purustamisel saadud on vees vaid osaliselt lahustuv. Veel on suspensioonideks tsemendisegu, õlivärvid jne. Suspensioon Suspensioonid on ebapüsivad : aeglaselt toimub tahke aine sadenemine. Näiteks kohvi seismisel sadeneb nn. kohvipaks. Aerosool Aerosooli puhul on gaasilisse keskkonda pihustatud kas vedelikupiisku (udutüüp) või peenestatud tahket ainet (suitsutüüp). Aerosool Isegi puhas õhk kujutab endast aerosooli. Ühes kuupsentimeetris õhus on kümneid tuhandeid tolmukübemeid, lisaks veel veepiisad. Aerosool Aerosoolid argielus on : desodorandid, juukselakid, värvid jne. Väga kahjulikud on tööstuses
P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. 5. Võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks. 7. Kloriidide sadet pestakse külma soolhappelise veega 2M HCl-i lisamisel saadud lahuselete tekkis valge hägu ning sade. Pb2+ + 2Cl PbCl2 Ag+ + Cl AgCl Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Miks on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest?
- tekkinud filterkooki peab olema võimalik eraldada kergelt ja puhtalt, - ta peab olema tugev ja keemiliselt püsiv. Filtrimisviisid 1. konstantse rõhkude vahega filtrimine - rõhkude vahe hoitakse konstantsena ja filtrimise kiirus lastakse aja möödudes väheneda. 2. konstantse filtrimiskiirusega filtrimine - et hoida konstantset filtreerimiskiirust rõhkude vahe peab järk-järgult suurenema. 3. muutuva kiirusega ja rõhkude vahega filtreerimine. 10. Sadenemine, sadestamine. Gravitatsiooniline sadenemine. Tsentrifugaalsadestamine. Miks tsentrifugaalsadestamisel on võimalik eraldada gaasivoolust väiksemaid osakesi kui gravitatsioonilisel sadestamisel? 11. Milliste põhioperatsioonidega on võimalik lahutada suspensioone? (Nimetada põhioperatsioon ja vastav liikumapanev jõud) Pumbad: Tsentrifugaalpump- vedeliku imemine ja surve toimub pidevalt ja
2.1 I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi (koonilisse katseklaasi) võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Happe lisamisega tekkis hägu, mis tähendab, et sadenemine pole olnud täielik. Sademe täielikuks sadenemiseks lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse ning tsentrifuugitakse. Kui ollakse kindel sadestumise täielikkuses, siis võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära (oluline on sadet pipetiga mitte kaasa võtta, pigem võib osa tsentrifugaati jääda sademe peale, sest sadet tavaliselt pestakse). Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks analüüsiks tsentrifugaadis teiste rühmade katioonid
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 I katseklaasi valati 1 ml HCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. HCl + AgNO3 AgCl + HNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade II katseklaasi valati 1 ml NaCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade III katseklaasi valati 1 ml CaCl2 lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust.
2 Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 I rühma katioonide lahuse süstemaatiline analüüs: I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetsin 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust, lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ja segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugisin ja tsentrifugaadist kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Tekkis hägu, seega polnud sadenemine täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin, tsentrifuugisin. Sadestumine oli täielik, seega võtsin tsentrifugaadi pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks
• -kasutatakse ehitustel • -tehakse skulptuure Lubjakivi • Lubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev settekivim. Peamine mineraal on kaltsiit. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade ladestumisest veekogude põhja, mis kivistudes ning tihenedes moodustavadki lubjakivi. Tänu sellele sisaldavad lubjakivid tihti kivistisi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi.Põhja- ja Lääne-Eestis Lubjakivi • -settekivim • -moodustunud protistide kodade ladestumisest • -koosneb kaltsiumkarbonaadist • -kasutatakse lubja tootmiseks tööstustes Lubjakivi leiukohad Marmor • Marmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseks mineraaliks kaltsiit või dolomiit. Marmorite värvus on väga varieeruv – helevalgest mustani
suureneb Põhjamere, Saksamaa rannikualadel. 4 · Toksilisus näiteks dinoflagellaat Gyrodinium aureolum põhjustas kalade suremise 1980 aastal Loch Fyne's; mõned dinoflagellaadid pole seotud eutrofeerumisega. Eutrofeerumise mõju Läänemerele: · suurenenud primaarproduktsioon · sagenenud vee õitsengud · suurenenud klorofülli a sisaldus · suurenenud orgaanilise aine sadenemine põhja · suurenenud makrobentose biomass ülalpool halokliini · sagenenud ja tugevnenud hapnikupuudus põhjakihtides · vähenenud vee läbipaistvus · Fucus vesiculosus' vähenenud sissetungisügavus · Vähenenud makrobentose biomass allpool halokliini Muutused Läänemere ökosüsteemis XX sajandil · pelageaali primaarproduktsiooni kasv 30-70% · zooplanktoni produktsiooni suurenemine 25% · orgaanilise süsiniku settimise suurenemine 70-190%
P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. 5. Võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks. 7. Kloriidide sadet pestakse külma soolhappelise veega 2M HCl-i lisamisel saadud lahusele tekkis valge hägu ning sade. Pb2+ + 2Cl PbCl2 Ag+ + Cl AgCl Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Miks on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest?
Le Chatelier’ printsiibiga. 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ⇄ 𝐵𝑎2+ + 𝐶𝑙− 𝐵𝑎𝐶𝑙2 + 𝐻𝐶𝑙 ⟶ 𝐻𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ↓ Kloriidioonide kontsentratsioon suurenes, seega vastavalt Le Chatelier’ printsiibile nihkub keemilise reaktsiooni tasakaal vastassuunas ja baariumkloriid sadestus. Katses 7 tuli kolme eri katseklaasi valada vastavalt 2 mL Na2SO4, Na2CO3 ja K2CrO4 lahust ning lisada igasse katseklaasi 2 mL BaCl2 lahust. Igas katseklaasis toimus sadenemine. Toimuvate reaktsioonide võrrandid molekulaarsel ja ioonsel kujul: 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ⟶ 2𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝑆𝑂4 ↓ 2𝑁𝑎+ + 𝑆𝑂4 2− + 𝐵𝑎2+ + 2𝐶𝑙− ⟶ 2𝑁𝑎 + + 2𝐶𝑙− + 𝐵𝑎2+ + 𝑆𝑂4 2− 𝑁𝑎2 𝐶𝑂3 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ⟶ 2𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝐶𝑂3 ↓ 2𝑁𝑎 + + 𝐶𝑂3 2− + 𝐵𝑎2+ + 2𝐶𝑙 − ⟶ 2𝑁𝑎 + + 2𝐶𝑙− + 𝐵𝑎2+ + 𝐶𝑂3 2−
eraldi. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga konts. HCl- ga, lisatakse 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad (kõige suurema lahustuvuskorrutisega), siis peale tsentrifuugimist lisatakse
algatada kaitva kile formeerimist seondudes hüdraksüapatiidiga • Peptiidid (histatiinid, tsüstatiinid ja proliinirikkad proteiinid) jäävad hamba pinnale hüdroksüapatiidiga seotuna, nad võimaldavad mineraalide tungimist emaili remineralisatsiooniks ja piiravad mineraalide väljapääsu • Madala molekulmassiga proteiinide fraktsioonid aitavad reguleerida ja suurendada remineralisatsiooni • Fluoriidi olemasolul süljes kiireneb kristallide sadenemine, moodustub fluorapatiidist kate, mis on rohkema resistentsusega kaariese vastu võrreldes originaalse hamba struktuuriga • Väike remineralisatsioon on kasulik hammastele, sest emaili komponendid on asendatud vastupidavamaga, kaariese vastu suurema resistentsusega fluorapatiidi kristallidega. Remineralisatsioon Antibakteriaalne toime • Sülje antibakteriaalsete valkude hulka kuuluvad nii sekretoorsed antikehad nagu IgA, IgG ja IgM, kui
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima
analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võtsin 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. Lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ja segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 (valge sade põhjas) sade tsentrifuugisin ja kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse, mida mina tegingi. 5. Edasi võtsin tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat valasin kraanikaussi (teiste rühmade katioone ei olnud). 7. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl) 8. Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin
Karbamiidi sünteesi allosteeriline võtmeregulaator on N-atsetüülglutamaat. Neerupuudulikkus ja neerukivid Neerupuudulikuse puhul tõuseb karbamiidi tase veres ja suureneb tema soolde difundeeruv hulk. Soole mikrofloora toodab ammoniaagi nii palju, et võib tekkida hüperammoneemia. Hüperammoneemia raviks saab kasutada antibiootikume. Kuseteede infektsiooni puhul ammoniaagi teke põhjustab karbamiidist uriini leelistumist. Lahustumatute magneesium- ammooniumfosfaatide sadenemine põhjustab neerukivide teket. Hüperammoneemia on KNS häirete (entsefalopaatiad) domineeriv põhjus. Aminohapete süsinikskeleti metabolism Pärast a-aminorühma kõrvaldamist transamiinimise või desaminimise teel saab aminohappest vastav ketohape (aminohapete süsinikskelett). Järgmisena võib toimida süsinikskeletti lõhustamine TKT energiavajadustel. Selle protsessi võtmeühendid on Pyr, atsetüül-CoA, atsetoatsetüül-CoA, OAA, AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat)
eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga k HCl-ga, lisatakse 1 ml tioatseetamiidi(TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. NB! TAA kasutamisel tuleb alati lahust kuumutada, sest toatemperatuuril on hüdrolüüs väga aeglane. TAA hüdrolüüsi võrrand: CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sulfiifide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadenemise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H 2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale
jagamist põhioperatsioonideks. Põhioperatsioonideks loetakse järgmiseid protsesse: 1. Fluidumi voolamine käsitleb nii vedelate kui ka gaasiliste ainete voolamist, voolamise tekitamiseks kasutavat tehnikat, samuti selle mõjutamist erinevate objektide poolt. 2. Hüdromehhaaniline separeerimine uurib tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete lahutamist teineteisest mehhaaniliste meetoditega, nt. filtrimine, sadenemine, jms. 3. Soojusvahetus uurib (soojusliku) energia ülekandmist ühelt soojuskandjalt teisele, selle akumulatsiooni printsiipe ning võimalusi seda mõjutada. 4. Aurustamine on sisuliselt soojusvahetusega väga lähedaselt seotud. See kujutab endast ainete segu lahutamist, mida teostatakse ühe või mitme lenduva aine (lahusti) eraldamist segust. 5. Kuivatamine on lenduva vedeliku (sageli vee) eraldamine tahkest materjalist. 6
· Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine · Sadenemine, juustuteramass kogutakse linasele riidele, lastakse nõrguda, pärast lühiajalist seismist vormidesse · Pressimine üleöö · Soolamine 2-3 päeva 23% soolvees temp 10ºC · Juustu kuivatatakse, hoitakse temp 10-15ºC 10-14 päeva. Iga päev keeratakse ja hõõrutakse soolaga, juust kattub koorikuga · Soojas ruumis küpsemine. Soojendusreziim lisastarteri tarvis 20-24ºC, 3-8 nädalat.
(keskkonnamaksud, korduskastusu, inimeste harimine, puhtam tootmine jne) Kemikaalide säästlik tarbimine- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. 5. Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud
Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.
1) Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstus es, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid
teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid: Suurust mõjutavad tegurid: Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism: Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mis on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge *Osakeste suurust mõjutavad tegurid:
Geoloogiline aineringe ehk kivimiringe Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO 3). Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks
_ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti
Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 mL analüüsitavat lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. Kui ollakse kindel sadestumise täielikkuses, siis eraldatakse tsentrifugaat sademest teise tsentrifuugiklaasi ja jäetakse alles edasiseks analüüsiks! Käesolevas töös tsentrifugaadi analüüsi ei teostata ja see visatakse ära. Kloriidide sadet pestakse külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisatakse 10 mL destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl)
katseklaasi pinnale hõbepeegli. Töö käik: Valasin puhtasse katseklaasi 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, millele lisasin 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutasin. Lisasin segule 1 ml glükoosi lahust, loksutasin ja soojendasin. Tulemus: Katseklaasi seintele tekkis soojendamise käigus ilus hõbedane peeglikiht, mille formeerumine jätkus mõnda aega ka pärast lahuse vesivannist väljavõtmist. Mõne aja pärast hõbeda kiht hakkas tuhmuma ja kadus uuesti. Järeldus: Taandunud hõbeda sadenemine näitab, et glükoosi molekulides sisaldub aldehüüdrühm, mille toimel sadestub ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest metalliline hõbe välja. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiivi ehk leeliselist vask(II) tartraatkompleksi, mis saadakse Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel, kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks. Tekib vask(II)-tartaatkompleks, mis reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või
sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on väga ebapüsivad ning sageli piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks küllastuspunktini. Üleküllastunud lahuses lahustuvad kõik ained täielikuid vaid kõrgel tempratuuril. See juhtus ka esimeses katseklaasi antud katses. Teises katseklaasis toimus samuti üleküllastunud lahuses üleliigse aine sadenemine. Üleküllastunud lahuse puhul üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö eesmärk: Määrata naatriumkloriidi maht ning tihedus areomeetri abil, leida lahuse molaarne kontsentratsioon Kasutatud töövahendid: kaal, keeduklaas, klaaslehter, paberfilter, mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud reaktiiv: liiva-soola segu, H2O,
Kolloid ja kristalsed suspensioonid- suurust mõjutavad tegurid Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused- Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mims on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge Osakeste suurust mõjutavad tegurid:
Aastatel 19902004 vähenes Euroopas pliiemissioon kuus korda, ennekõike pliivaba bensiini kasutuselevõtu tõttu; Cd ja Hg heide on vähenenud peaaegu poole võrra. Euroopa saastehulka mõjutab raskmetallide globaalne transport, eriti oluline on see Hg puhul. Umbes 4050% Euroopas sadestunud elavhõbedast on pärit teistest piirkondadest, põhiliselt Aasiast ja ookeanidelt. Euroopa allikad saastavad omakorda oluliselt Põhja-Ameerikat ja Aasiat (peamiselt Venemaad). Raskmetallide sadenemine on kõige suurem Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus on ka enim saasteallikaid. Eestis pärinevad Cd, Hg ja Pb 97100% ulatuses tahkete kütuste põletamisest. Kasutatud kirjandus "DK Animal" London, 2001 http://www.hot.ee/teekaaslane/keskkond.html http://www.slideshare.net/liishendrikson/mrgid-2771108 http://www.rescue.ee/26068 http://prayer.planet.ee/kool/keemia/esmaabi/M%FCrgid.doc. http://www.oesel.ee/maidu/teadus/globe/UurimistooRaik.pdf.
eraldamiseks madalmolelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: Katseklaasi valan 1 ml munavalgu lahust ja lisan mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutan. Tulemus: Katseklaasis toimus valgu denaturatsioon ja siis valk sadestus.Toimus valgu eraldumine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest.See tulemus näitab,et lahuses olevate peptiide molekularmass on suurem,kui 10000. Mis toimus valguga veel peale denaturatsiooni? Enne toimub denaturatsioon ja siis sadenemine. 6.Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsede soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavadvalkude pöörduvat denaturatsiooni,millega kaasneb väljasedestumine lahusest(väljasoolastamine).Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses.Albumiinid sadestuvad soola küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisan võrdne hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jättan 5 minutiks seisma
Näited vihikus!!! Bioloogiline murenemine- toimub taime ja loomorganismide ning nende laguprotsessis Vee geoloogiline tegevus- deluviaalsed veed- kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist alluviaalsed vooluveed- lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine alluviaalsetted- tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladel Mere geoloogiline tegevus suurem osa settekivimeid tegevus- seal kus on kergesti lahustuvad kivimid( lubjakivi, kips, kivisool) lubjakivide puhul tekivad n.ö. karstinähtused Tuule geoloogiline tegevus avalduvad nõrkade kivimite levikualal, taimkate kidur v puudub
nõrgenemine. Taimedel lehekahjustused, osoonisaaste tagajärjel kahjustub ka värv, tekstiil ja polümeer. 47. Nimeta peamised kasvuhoonegaasid - Peamine looduslik kasvuhoonegaas on veeaur. Teised põhilised kasvuhoone gaasid nagu: süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid on inimese poolt atmosfääri lastud. 48. Happelise depositsiooni mõju tervisele - Happeline depositsioon: happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Kõige rohkem kannatavad selle all metsad, kuid loomulikult ka kõik muu mis vihmaga saab kaetud. Inimesele tekitavad nad kõige rihkem muret hingamisteedele. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas. 49
Küllastunud lahus kui ainet ei saa enam lahustada antud temperatuuril. Küllastumata lahus kui ainet saab veel lahustada antud tempertatuuril. Lahustumist saab kiirendada segamisel, soojendamisel ja peenestamisel. Tahketa ainete lahustuvus temp. Tõstmisel kasvab, gaasidel väheneb. Ainete eraldamine segudest: Setitamine ja nõrutamine vedeliku eraldamiseks mittelahustunud tahketest ainetest(jämedateralised ja suure teihedusega tahked ained). Setitamine on tahke aine sadenemine ja nõrutamine vedeliku eraldamine sademest. Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel. Aurusatmine vedelikus lahustunud tahke aine kättesaamiseks nt mereveest soola saamiseks. Destilleerimine lahusti eraldamiseks lahusest. Seisneb vedelike aurusatmises ja sellele järgnevas kondenseerumises. Aatomid ja keemilised elemendid
LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal Praktiline osa NB! Sademed ei ole alati kohevad ja suuremahulised. Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. HCl AgNO3 AgCl HNO3 valge sade Cl Ag AgCl
. Segamine.Hoidlas seismisel vedelsõnnik kihistub, sellise Danfoil pneumopihustite eelised ja puudused: vedelsõnniku toitainete sisaldus on kihtide lõikes väga + võimalik pritsida väga väikese veekuluga; ebaühtlane. Seetõttu tuleb vedelsõnnikut enne proovide + pihuse hea sisseviimine taimestikku; võtmist ja väljapumpamist segada.. Vedelsõnnikut segatakse + pihuse sadenemine osaliselt ka lehtede alumistele pooltele, tiivik- või pumpsegistiga, neid käitatakse kas elektri- või mis suurendab toimet; hüdromootoriga. + taimestiku ühtlane märgamine väikese veekuluga Pumpamine- Vedelsõnnik pumbatakse hoidlast või pritsimisel, suurem tootlikkus; vahemahutist laoturini ema- ehk toitevooliku kaudu, seda veab
Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit... erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!) _ Ca2+ ioonid vees (hüdratiseeritud !)_ Ca 2+ ioonid kompleksühendite koosseisus_ Ca- orgaanilised ühendid. Raskemetallid_ Toksilised metallid (Hg, Pb, Cd, ...)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes _ Sademe tekkimine: metallide sidumine ja keskkonnas liikumatuks muutmine; oluline vee või reovee puhastamisel. Sademe tekkimine või lahustumine -sade tekkib kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise kui küllastunud lahusele lisada sademega ühist iooni sisaldava aine lahust, nihkub tasakaal sademe tekke suunas. Vee
74. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele. Nt. hägune vesi, tolm õhus- ühes keskkonnas on teine keskkond ära ühtlustunud. 75. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest, Browni liikumise esinemine, kas esineb sadenemine. jämedispersseteks- Suspensioon-vihm, muda; ja peendispersseteks süsteemideks- Kolloidsüsteem- udu, aur. 76. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämedisperssed-osakesed on nähtavad tavalise mikroskoobiga, settivad raskusjõu mõjul, ei läbi paberfiltrit; peendisperssed- osakesed suurusega 10−7...10−9 m. 77. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme
Keemiline sadestamine-setitamine Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine läbi lubjakihi läbi) Keemiline sadenemine kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete Protsessi osad _ Kemikaali lisamine ja segamine _ PH reguleerimine _ Flokulatsioon _ Sette eraldamine _ settekäitlus BILOOGILINE PUHASTUS · Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitad või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja
meridiaani idapool, Kanada lõunaosa), Ida- Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal (vt. Joonis 2). Niiske ontinentaalkliima paikneb mitu õhumasside - peamiselt polaarsete ja troopiliste - piiril, ja see on ilmade muutuslikkuse põhjusena. Polaarsed ja troopilised õhumassid põrkavad kokku, tekitades hõredama ning niiskema õhu Joonis 2 Dfb esinemine maailmas (4) ülestõusu, mille tulemusena toimub sadenemine. Need õhumassid moodustavad mittetroopilisi tsükloneid ja tänu polaarsele jugavoolule liikuvad läänest itta, mistõttu läänetuuled domineerivad niiske kontinentaalkliima vöötme alades. Kontinentaalsus on samuti Dfb kliimatüübi tähtsa tegurina. Kuna selle kliimaga alad asuvad peamiselt parasvöötme kontinentide sees, nad on kõrvaldatud ookeanide mõõdukast mõjust ning seega kliima kogeb sesoonse temperatuuri suuri muutusi. Siiski selle kliimavöötme perifeerias, 1 W
Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Bioaccumulation means an increase in the concentration of a chemical in a biological organism over time. -- . Karnivoor 2 DDT akumuleerumine 75 ppm toiduahelas Karnivoor 1 Herbivoorid Taimed 0.04 ppm Radioaktiivse strontsiumi akumuleerumine magevee koosluses (ppm) Atmosfäärne 90Sr sadenemine Ondatra - 3500 Ahven - 3000 Molluskid- 730 Viidikas - 950 Plankton Järve vesi - 1 Veetaimed - 280 Põhjasetted - 180 Inimese energiatarve Energia on elu alus, hädavajalik nii inimese individuaalse toimimise kui ühiskonna arengu jaoks. Kütused ja elekter on tublisti kergitanud (suure osa) inimkonna elustandardit ja
annaabi.ee 
