Noodikirja tekkimine 8. sajandil hakati gregoriuse koraale üles märkima neumade abil. Neumad on kokkuleppemärgid, mis näitavad meloodia liikumist, need kirjutatakse teksti kohale. 10. sajandil võeti kasutusele 1 noodijoon, mis määras ära FA-noodi. 11. sajandiks jõuti nelja noodijooneni. 14. sajandil esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik. Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl · Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt · Homofoonia- sama meloodia veidi erinevate variatsioonide kooskõla Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon. Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks. Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett
Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevaselt Proprium missa need tekstid, mis on igal päeval erinevad Neuma noodimärgid mida kasutati keskajal Kvadraatkiri kirjaviis / tähed, mis võimaldasid üles märkida täpseid helikõrgusi
Elatasid end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud. Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised. Keskajal kasutati orelit – positiivorelit (väiksem, teisaldatav) ja portatiivorelit (ühe käega mängitav kantav orel). Keelpillid olid fiidel, rebakk, harf. Iseloomulikud pillid olid torupill, flöödid, salmai, löökpillid. Mitmehäälsus Burdoon – väheliikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Organum – esimene mitmehäälne zanr Esimesed nimepic’i tuntud heliloojad läänse muusikaloos on Leomius, Perontius. Motett – lisaks mitmehäälsusele esineb ka mitu teksti erinevas keeles Gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: Ülemine – pr. keelne armastuslaul Keskmine – lad. keelne vaimulik laul Alumine e laenatud meloodia – aeglaseses tempos greg. laul
Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Tuuli Varik 1 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 1. Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides saatehääl 2. Parafoonia ühesugune meloodia, aga teist häält mängitakse mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3. Heterafoonia üks meloodia, erinevate variantide kooskõla Millal me siiski saame rääkida mitmehäälsest muusikast? Selleks peavad olema täidetud 2 reeglit. 1) mitmehäälne muusika on teadvustatud erilise kunstilise võttega 2) seda on võimalik kirja panna. Erinevad näited muuusika kohta pärinevad X sajandist
meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11.saj) võttis kasutusele: *noodijoonte süsteemi *silpnimetuste süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) *Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi * 13. Sajandil lõi Kölni Franco uue rütminotatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni. MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *ALGELISE MITMEHÄÄLSUSE LIIGID: *burdoon (väheliikuv saatehääl) *parafoonia (sama meloodia dubleerimine, mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt. *heterofoonia (sama meloodia variatsioonide üheaegne kõlamine) MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *organum (esimene mitmehäälne zanr; saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10 saj) *Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos pärinevad Notre Dame'i koolkonnast Prantsusmaal (12-13 saj) (Leoninus, Perotinus) *motett (13
varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulatav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli. Esimene tintinnabuli-stiilis teos on klaveripala „Aliinale“. Selle miniatuuris liigub koos põhimeloodiaga samas rütmis saatehääl h-moll põhikolmkõla helidel. Kuna liikumine kulgeb kohustusliku pika pedaali abil kõlama jäetud põhiheli h taustal, jääb kõlama ka kõik muu, nagu vaikselt kõlaruumis hõljudes. Pedaal kaob alles enne lõppu. Arvo Pärdi jaoks on väga tähtis, kuidas tema loomingut interpreteeritakse. Sageli võtab ta osa oma esituste ettevalmistamisest, aitamaks esitajail leida õiget võtit muusika mõistmiseks. Pärdi muusikale on omane siirus ja avatus
zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu tüüp organum, mille peahääl oli gregoriuse koraal. *Notre-Dame'i kirik Pariisis, temast kujunes Notre-Dame'i koolkond.
Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e. zonglöör: alamast seisusest rändmuusikud. Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal Madalmaade koolkond: tänane Belgia, Holland, Luksenburg ja Kirde-Prantsusmaa. Määras ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili. Pani aluse harmoonisüsteemi kujunemisele. Spinett e
· Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1
Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja- Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse tüüpideks olid veel burdoon, mis on saatehääl ja mida mängitakse mõne lihtsa pilliga; parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla. Gooti ajastu muusika langeb 1150 kuni 1250 aastasse. Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond. Pariisis oli kirikulaul tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali kooli ning ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopas suurim ja kuulsaim, sellest ka koolkonna nimetus
seepärast antigi tema auks rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregooriuse koraal oli: · ladina keelne · ühe häälne · Taktimõõduta · proosatekstiga, · Saateta · Palve või kiidulaul jumalale. Mitmehäälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kirku laulust on pärit 10.saj. üks teada olev mitmehäälne kirkulaul: 1. Organum-saatehääl(t)e kaasalaulmine gr. Koraalile 1.1. Paralleelorganum 1.2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj. iga hääl motettis laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks Missad Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega Missad osad jagunevad: · Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel)
Trubaduur - Bernart de Ventadorn Truväär - Adam de la Halle ja Richard Lõvisüda Minnesinger - Walther von der Vogleweide 12. Millal sai alguse mitmehäälne muusika? (vt õ lk 30) Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikutes alguse 11.-12. sajandil. 13. Kirjelda esimest mitmehäälse muusika vormi organumit Organum sündis nii, et gregooriuse laulule (mis oli ühehäälne) lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. Aja jooksul muutus saatehääl põhihäälest (gr laulust) olulisemaks ja temast sai liikuv ülemine hääl. Gregooriuse laul jäi alumiseks, väheliikuvaks hääleks. 14. Kes olid Leoninus ja Perotinus? Nad olid esimesed teadaolevad heliloojad – organumite kirjutajad. 15. Kirjelda motetti 13. sajandil kasvas organumist välja uus muusikaliik - motett. Ka siin on aluseks enamasti gregooriuse laul. Ülemised hääled on aga uute sõnadega, iga hääl erineva tekstiga ning isegi iga hääl erinevas keeles
Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Mitmehääle muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Robin Hood: varaste prints · Film on valminud USA's 1991. aastal,kuid on kirjutatud inglise stsenaristi poolt. · Kuulub põnevus-,seiklus-,draama-, armastusfilmide hulka.
· Neuma- noodimärk, mis tähistad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. · Guido Arezzot (11saj) võttid kasutusele: Noodijoonte süsteemi Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) · Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täseid helikõrgusi · 13saj lõi Köli Franco uue rütminotatsioonisüsteem, mis on käibel tänaseni Mitmehäälsuse kujnemine Algelise mitmehäälsuse liigid: · burdoon-väheliikuv saatehääl · parafoonia-sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemat/madalamat · heterofoonia- sama meloodia variant aga üks hääl läheb kuskil teiseks vms.. mitmehäälsuse kujunemine: · organum esimene mitmehäälne zanr, saatehäälte kaasalaulmine: greogooriuse koraalile (10saj) · esimesed nimepidi tuntumad heliloojad lääne musikaloos pärinevad Notre Darne´i koolkonnast Prantsusmaal (12-13saj) -Leoninus
Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga. Koolikonna silmapaistvamad heliloojad: Leoninus (12.saj) kirjutas kahehäälseid organume, millel
Gregoriuse koraal on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajateks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp, või koor. Missa viidi lõpule 14. sajandiks. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile. Tüübid: burdoon (kõige klassikalisem), parafoonia- saatehääl oli kvardi või kvindi kaugusel aga oli kas aeglasem või kiirem. Keskaegne ilmalik laul Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kangelaslaulud (muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11
Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal. Pillid: orel (vanimaid, õukonnamuusika), psalteerium, rataslüüra, flööt, trompet, tromboon. Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume. Motett mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia.
Guido Arezzos võttis kasutusele: - noodijoonte süsteemi - silpnimetuste süsteemi (nt: re, mi, fa, sol, la) (Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid) 13.saj. lõi Kölni Franco uue rütmi notatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni • Teadliku mitmehäälsuse teke. Organum, motett Algelise mitmehäälsuse liigid: Burdoon – mitmehäälsus, kus meloodiahäälele lisatakse monotoonne või vähe liikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Heterofoonia – mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest Organum – esimene mitmehäälne žanr Motett – 13.saj levinud omapärane žanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga mitu teksti erinevas keeles • Keskaegne ilmalik laul Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika
ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud. · Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. · John Dunstable (u 1380-1453), inglane, kes tegutses mandril; faux bourdon `vale saatehääl', heakõlaline stiil. Uued zanrid: · Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. · Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. · Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. Madalmaade koolkond: · Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal; 2 saj. vältel juhtiv. · Ratsionaalne kompositsioonitehinka, heakõlalisus, laulev meloodia. Ideaaliks kõigi häälte ühtesulamine
Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus TROOP liturgiliste tekstide vaba laiendamine 1 silbil lauldakse mitu nooti melismaatiline I mitmehäälne kirikulaulu tüüp-organum 10-12 sajand, põhi hääl-gregoriuse laul. Organume on kahte liiki, paralleelne orgaanum(madalalt dubleeritud ja hääled
· Organistrum ehk rataslüüra nahaga kaetud vändaga pööratava rattaga keelpill. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse helikõrgusi. · Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon · Fiidel lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill · Harf · Lauto ümarapõhjaline araabia päritolu keelpill Mitmehäälne muusika 1. Burdoon liikumatu/lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl. Mängitakse mõne lihtsa pilliga. Mõned pillid (torupill, rataslüüra, vanad poogenpillid) on ehitatud mängima ainult burdoonil. 2. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt (häälte vahe on kvint või kvart). 3. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Koos grupis improviseerides on tulemuseks ühehäälsus. · Organum esimene mitmehäälne kirikulaul
· P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofooina- 1 meloodia erinevate variantideg kooskõla Mitmemehäälne orgaanum- esimene selline kirikulaul 10. Saj Peahääleks-Gregoriuse laul Kahte liiki: · Paralleel org.-hääled liiguvad paralleelselt · Vaba org.-hääled liiguvad vabalt Muusika langeb gooti ajastusse 1150-1250 a Selle aja silmapaistvam koolkond Pariisis Norte-Dame'i koolkond
Torupill - ainus sõja muusikainstrument Mitmehäälne muusika - Eeldas noodikirja kasutamist - Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks - Ühehäälsuse kõrvale ilmus mitmehäälsus Mitmehäälsus kujunes 11.-12. Sajandil Organum: - Mitmehäälsuse ainus vorm pikka aega kiriklikes allikates (paralleelne organum ja vabaorganum) - Saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis - Gregoriuse laulule lisati saatehääled - 12. sajandil muutus saatehääl põhihäälest olulisemaks - kaunistatud organum - Regulaarne tantsuline rütm - Õitseng Pariisis oli 12-13.saj - Notre Dame'i koolkond - kujunes eriti kunstipärane organum Meistrid: Esimesed keda hakati nim heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: 1) Leoninus - lõi 2 häälse organumi 2) Perotinus- lõi 3-4 häälse organumi 13. Saj motett: - Küige tähtsam mitmehäälsuse vorm - Tavaliselt 3. häälne
o linnriigid ja majanduslik tõus o õukondlik elegantse ilmalik seltskonnamuusika o Ajastu suurkuju oli pime muusik Francesco Landino o Ilmalik vokaalpolüfoonia Madalmaade muusikaajalooline taust 15. sajandil o Burgundia hertsogiriik o Langes varad Prantsusmaale o Toetas kultuuritegelasi o Tekkis renessanssi ideaal Faux Bourdon o Inglise ja prantsuse muusika mõjutas renessanssimuusikat o Inglise mitmehäälsus Lauldi terts-ja sekstintervallides (dissonantsid) o Faux bourdon saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides vale bass o John Dunstable kasutas neid julgelt määras kindlaks dissonantside kasutamise korra Uued zanrid 15. sajandil o Cantus-firmus-missa ilmalik viis mitte gregoriaan, tenor bassiks o Paroodiamissa missa aluseks ei ole ainult ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos ,,paroodia" jäljendamine o Motett lihtsam rütm, ladinakeelne polüfooniline laul miss propiumi tekstile
saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga Mitmehälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kiriku laulust on pärit 10.saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul on : Organum Saatehääl(t)e kaasalalulmine gr. Koraalile. 1. Paralleelorganum 2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj, kus iga hääl laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad, nimetatakse polüfooniaks. Missad Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad:
kiirem osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga on barokiajastu tähtsaim muusikavorm. Saab alguse kirikumuusikast Fuuga on mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Fuuga algab ekspositsiooniga, kus tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvindi võrra madalamalt (comes saatehääl). Järgneb töötlus, kus teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teose kõrgpunktiks on kulminatsioon. Lõpuosa repriis, kus teema esitatatkse algkujul. Tähtsaimad heliloojad: Bach, Händel. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Laulu saadab intstrumentaalmuusika. Kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiiv ja aaria
kolmekorruseline lava ✾ Ars longa, vita brevis est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne muusika keskajal Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organiumiks. Organiumi peahääleks on gregooriuse koraal. Organume oli kahte liiki: paralleelorgaanum, kus hääled liiguvad parallelselt, ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt a) burdoon- liikumatu või lühikestes kordvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt c) heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla ❁ muusikas gooti ajastu langeb sama ajavahemikku gooti stiilis Notre- Dame katetraali ehitamise järguga / 13. saj ❁ gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame koolkond. see oli esimene lääne muusikaajaloos
Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 1250 Notre-Damei koolkond kirikulaul oli sellel ajal tihedalt seotud Notre Damei katedraali kooli ja ülikooliga. Koolkonna silmapaistvamad heliloojad:
-17. sajandil levinud ricercar (itaalia keeles ricercare - otsima). Viimane on üles ehitatud mitmele teemale, kurjuures iga teema jaoks on ricercar´is omaette lõik. Teemade arvu vähenemine viiski lõpptulemusena põhimõtteliselt ühe teemaga fuuga väljakujunemisele 17. sajandil. [1] · Fuuga algab ekspositsiooniga, kus tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvandi võrra madalamalt (comes - saatehääl). Teema esitatakse kõikides häältes. Tavaliselt on fuuga teemaks lühike ja väljendusrikas lõpetatud meloodia. · Järgnevas lõigus - töötluses - toimub teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teema võib nüüd kõlada pikemates või lühemates vältustes, helilooja võib töötluses jagada teema väikesteks lõikudeks - motiivideks - ja töödelda neid eraldi. Üldreeglina ei ole töötluse helistik peahelistik, vaid mingi
sajandist. Suuliselt rahva seas levides omab ühehäälne muusika enamasti improvisatsioonilisust ning on väga harva päriselt ühehäälne, sellega kaasnevad lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla (võib näiteks tekkida seltskonnalaulus, kui meloodia on erinevalt meelde jäänud). Burdoon – meloodiale on lisatud ühel helil või lühikese pidevalt korduva motiiviga saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg. koraali meloodiale lisati kvardi või kvindi kaugusel olev paralleelne hääl (sama viisiga) Hiljem jäi greg
Mitmehäälsuse kujunemine - Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab noodikirja kasutamist - 1. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus Lääne-Euroopa muusikakultuuris 2 murrangut: muutus suulisest kirjalikuks ja ühehäälsusele lisandus mitmehäälsus - Mitmehäälsus - 11.-12. sajand - Organum - Gregooriuse laulule lisati saatehääled, muusika muutus kahehäälseks (paralleelne organum, vaba organum) - 12. sajandil muutus saatehääl põhihäälest olulisemaks - kaunistatud organum - Notre Dame'i koolkond - kujunes eriti kunstipärane organum - Sealt on teada esimesed nimelised organumide meistrid - Leoninus & Perotinus, kes kujundasid kindla rütmisüsteemi - 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett, kus on tavaliselt 3 häält - 13. sajandi lõpul sai motetist pigem haritlaste seltskonna laul, sest kiriku jaoks oli see liiga
Mitmehäälne muusika 15. Mitmehäälse muusika kujunemine. Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikus alguse 11.-12. sajandil. Sel ajal algas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oli algul iseloomulik linnakultuurile, hiljem sai see tuntuks linnakatedraalides. 16. Organum. Mitmehäälsuse vorm organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl ülemiseks hääleks. 17. Notre-Dame'i koolkond. Esimesed heliloojad. 12. sajandi algul tegutses palju sõltumatuid vaimulikke koole. 1163.a. alustati Pariisi Notre Dame`i Katedraali ehitamist ning tuntuimaks vaimulikuks kooliks sai Notre Dame`i katedraali kool, kuhu kogunes suur hulk produktiivseid heliloojaid, kes määrasid muusikastiili suures osas Euroopast. Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi,
Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile on säilinud ka 19 tema viisi. Kuulsaim Arrasi linna laulik oli Adam de la Halle, kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Poogenpillid-fiidel, rebekk. Näppepillid- harf, lauto, psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid-flööt, salmei. Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks.-varaseim polüfoonia tüüp. Pariisi Norte-Dame koolkond 1150-1250 12.saj. lõpul Pariisi ülikooli teke
Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. Notre-Dame`i koolkond Gooti ajastu muusika. Pariisi Notre-Dame`i koolkond.
seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest kirikus oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks; ilmalikus muusikas tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, salmei. Mitmehäälne muusika keskajal burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus. Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel
burdoonkeeled 3 keelt 2 m pikkused 2 mängja põlvedel 1 keerutab ratast ja 2 vajutab nuppe, mis muudavad helikõrgusi Puhkpillid: flööt trompet salmei torupill MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL heterofoonia juhuslik mitmehäälsus intervall kooskõla Muusika muutus ühehäälsest mitmehäälseks. Esimesed näited pärinevad liturgilisest muusikast. organum mitmehääln kirikumuusikavorm, kus gregoriuse koraalile lisandub saatehääl, ainus teadaolev mitmehääle tüüp paralleelorganum põhimeloodia oli gregoriuse koraal, dubleeritakse intervalli kvardi või kvindi võrra madalamalt vabaorganum võib kasutada ükskõik millist intervalli, subleeritakse kõrgemalt melismaatiline organum ühele peanoodile on lisatud palju noote Kölni Franco pani aluse solminatsioonisüsteemile (notatsioonisüsteem) iga heli omas konkreetset vältust ja väärtustas ka pause
Mitmehääne noodist laulmine sai Lääne- Euroopa kirikus alguse 11.- 12. sajandil. Sel ajal algas Lääne- Euroopas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oligi algul iseloomulik eelkõige linnakultuurile ja hiliskeskajal sai see tuntuks peamiselt vaid linnakatedraalides. Pikka aega oli kirjalikes allikais ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum: gregoriuse koraali ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl aegamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks, mi soli põhimeloodiast tihti palju liikuvamgi. Gregoriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi kaunistushääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga. Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis, kus see oli seotus Notre- Dame`i katerdaaliga. Gregoriuse koraal alumises hääles ja tantsuliselt
dissonantside kasutamise kord. (lk. 94-95) 15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja sekstintervallides, mida tol perioodil mandril ei kohta ning mida üldiselt dissonantsideks peeti. Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides . See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 kontrapunkti isa) oli
19. Mis on estampii? (lk. 58-59) Pillidega on seotud ka tantsumuusika. Üks varasemaid vorme on 13.-14. saj. estampii, mis kujutab endast erinevate lõppudega korduvate viisikäänakute ja -lõikude ahelat. Mitmehäälne muusika (lk. 63-70) 20. Lihtsa mitmehäälsuse kolm tüüpi ja nende lühiiseloomustus (lk. 63) Arvatakse, et ühehäälne muusika kõlas väga harva ühehäälselt ja et sellega on sageli kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid. Burdoon liikumatu ja pidev saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia sama meloodia üheaegne kõlamine erinevates variantides. 21. Organum sajand, liigid (lk. 64-65) Mitmehäälsusest saab rääkida alles siis, kui mitme hääle kooskõla on teadlik kunstiline võte ja kui muusika on üles kirjutatud. Kirik oli mitmehäälsuse ja mitmejaolise taktimõõdu kauaaegne vastane. 9.saj.-st on teada käsikiri Musica
Dunstable dissonantside kasutamise kord. 15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja sekstintervallides, mida tol perioodil mandril ei kohta ning mida üldiselt dissonantsideks peeti. Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides. See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453
See ainult keskajal tuntud pill oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gnrdy), mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas ( meenutab leierkasti põhimõtet ). Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemisel keelel helikõrgusi, teised keeled kõlavad burdoonhelidena , nagu kõlasid keskajal samuti väga levinud torupilli burdoonviled. ( burdoon- ühte nooti "jorisev" saatehääl näit. torupillil) Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte, väga levinud oli aga ka vana maailma üks iseloomulikumaid pille, kahekordse roohuulikuga salmei (sellest arenes hiljem oboe). 9 Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad, aga neid on kasutatud ka kirikumuusikas. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas
Pillid ja pillimuusika Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist. Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto, keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist. Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid: 1. Burdoon-saatehääl, meloodiast madalamal, enamasti mõne pilliga mängitakse. 2. Parafoonia-meloodia dubleerimine kvart või kvint kõrgemalt või madalamalt. 3. Heterofoonia-ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. 4. Kuidas toimus mitmehäälsus? Vox principalis-peahääl Vox organalis-teine hääl Esimesed näited mitmehäälsusest on päris 10. sajandist-sellest ajast teame mitmehäälsuse tüüpi organum. Pariisi Notra-Dame koolkond 1150-1250 organum saavutab oma õitsengu
laululiikidesse. · Valdavalt ühehäälse laulu kõrval esineb ka mitmehäälsust. Sangastes, Karulas, Kanepis ja mujalgi oli tuntud madala burdoonse saatehäälega esitus, kus alumine hääl püsib põhihelil (ja selle naaberhelil.)· Omapärane mitmehäälsus on setu lauludes, kus eeslaulja viisi kordab või jätkab koor. Koorist eraldub selgemini ühe laulja kõrge saatehääl killõ (tähendab `kile'). Alumised hääled võivad omakorda jaguneda, neist madalaima kohta öeldakse torrõ (`tore') . 5.4. Laulmine Rahvalaulud olid inimeste eluga tihedalt seotud, laul saatis inimest hällist hauani. Erinevaid laulutekste lauldi ühes piirkonnas sageli ühe ja sama viisiga, mida nimetatakse rühmaviisiks. Piirkonnas võis olla mitu rühmaviisi, näiteks uuem ja vanem, tavandilaulude ja lüüriliste laulude viis. Regilaule lauldi ilma saateta
annaabi.ee 
