Arvo Pärt (0)

Arvo Pärt
Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides , kuid peagi suundus koos perega elama Rakverre. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis  Ille Martini  klaveriklassis, edasi õppis Heino Elleri juures kompositsiooni. Ta töötas mõnda aega Eesti raadios helirežissöörina ja vabakutselise heliloojana. 1980. aastal emigreerus ja elab nüüd Saksamaal.
Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja . Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Kuid tema heliloomingu võib jagada kahte suurde eriilmelisse perioodi.
Pärdi esimesed teosed kannavad eesti muusika tolleaegsete otsingute vaimu, kusjuures ehk radikaalsemaltki kui tema ajastukaaslaste.
Tuntuim sellest perioodist on orkestriteos „Perpetuum mobile“, kus pidevalt lisanduvate orkestrihäälte erinevaist rütmidest moodustub haarav , otsekui lähenev-paisuv kõlamass, mis kulminatsiooni järel taas hõrenedes olematusse hajub.
1960.aastate keskel hakkas Pärt kasutama uut nn kollaažitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas ostseste tstaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna.
1968.aastaks tundis Pärt, et seni kasutatud muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia ( 1971 ), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom.
Edasiste otsingute tulemustena jõudis Arvo Pärt uue originaalse loomestiilini. Tintinnabuli stiil (ld.k. kellukesed) nagu Pärt seda ise nimetab on täiesti erinev helilooja varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika , mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras , iga heli kuulatav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli.
Esimene tintinnabuli-stiilis teos on klaveripala „ Aliinale “. Selle miniatuuris liigub koos põhimeloodiaga samas rütmis saatehääl h-moll põhikolmkõla helidel. Kuna liikumine kulgeb kohustusliku pika pedaali abil kõlama jäetud põhiheli h taustal, jääb kõlama ka kõik muu, nagu vaikselt kõlaruumis hõljudes. Pedaal kaob alles enne lõppu.
Arvo Pärdi jaoks on väga tähtis, kuidas tema loomingut interpreteeritakse. Sageli võtab ta osa oma esituste ettevalmistamisest, aitamaks esitajail leida õiget võtit muusika mõistmiseks.
Pärdi muusikale on omane siirus ja avatus.Väga oluliseks peab helilooja vaikust – kui ideaali , otsekui puhtaks leheks keskendumist.