ajaloo ja kultuurimälestised. Ohtudeks turismi arengul võib kujuneda liiga kiire turistide arvu kasv, kuna teenindus võib osutuda ebapiisavaks. Samuti toimub looduse ülekoormamine, mis võib olla pöördumatute tagajärgedega ning kohaliku kultuuri ja loodusliku omapära järk - järguline kadumine, mis lõpuks võib viia aga turismi hääbumiseni. 1. Majutuskohtade arv Saare maakonnas Saaremaal on väga palju erinevat tüüpi majutuskohti, nagu kodumajutused, puhkemajad, puhkekülad ja laagrid, külalistemajad, külaliskorterid, hotellid, hostelid jne. Jooniselt 1. on näha, et talvisel perioodil paljud majutuskohad teenuse pakkumisega ei tegele ning suurem osa majutusettevõtetest on keskendunud suvisele perioodile. Suviste ja talviste majutuskohtade arvu vahe on umbkaudu 2,5 korda ning see täitab küllaltki tugevad hooajalisust. Suure tõenäosusega sulgevad talviseks hooajaks uksed just kodumajutused,
Turismitalu plaanime käivitada kõrghooajal ehk juuni alguses 2012. 3 1 ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: Hanso turismitalu Omandivorm: Osaühing Alusdokumendid: Äriregistrisse kandmise kuupäev 13.10.2011 ja reg-nr 987654321 Aadress: Uniküla küla Haaslava vald Tartumaa 62121 Tegevusalad: Majutus ja turismiteenused; toitlustamine, seminaride, kultuuri- ja meelalahutusürituste korraldamine, spordivarustuse laenutus. Telefon: +372 516 6293 E-post: [email protected] Koduleht: www.hansoturismitalu.ee Juhatuse liikmed: Gerda Haugas Osanikud: Carina Helimets, Epp Kägo-Saunasoo, Gerda Haugas, Annika Koit, Pirjo Luik, kus kõik osanikud omavad 20% suurust
vaatamisväärsuste ja majutusasutuste kontaktandmed, olulisemate transpordiliinide graafikud, kohalike giidide kontaktandmed, jne. 21. Külaliste saabumiseelne kontakt majutusettevõttega? Infokogumine, võib kesta aastaid, aastakümneid. Sõbrad tuttavad räägivad, meedia. Langetatakse ostuotsus. Kui külaline kogeb probleeme või aeglast teenindust tellimiskeskuse või vastuvõtu töötajaga suhtlemisel, mõtleb ta enne hoolikalt, kui selles hotellis toa tellib. Otsitakse sobilik majutus, hind ja muu. Saadetakse pärigud. Telefoni, faksi, emaili teel. Tellimissüsteemi kaudu, reisibüroo kaudu. Päring, mis 1 tunniga vastust ei saa on kaotatud tehing! Kohalejõudmine ilmastik , viidad, teede olukord.... oluline eelinfo omamine, kui on kehv kohale jõuda. Legend, kuidas kohale jõuda väga oluline. Maja üldilme milline välimus... 22. Külaliste vastuvõtmise tegevused? Vastuvõtulett on esimene osakond, kellega külaline hotelli saabudes kohtub.peamised
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad..................
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Ja palju muudki. looduse toimimise vältimatu eeldus, sest looduses on kõik kõigiga seotud. Looduskaitseseaduse terviktekst ja sellega seotud keskkonnaministri määrused kaitsealuste liikide Eesti esimene looduskaitseseadus võeti vastu 1935. nimekirjadega on avaldatud Riigi Teataja kodulehel. aastal. Praegu kehtiv, arvult kuues looduskaitseseadus Oluline on veel teada, et Riigi Teatajast leiame ka on vastu võetud 2004. aastal, mil Eesti astus Euroopa kaitsealade ja püsielupaikade kaitse-eeskirjad. Liitu. Uus seadus arvestab muuhulgas Euroopa Liidu linnudirektiivist ja loodusdirektiivist tulenevaid Kõik inimesed mõistagi suured seaduste lugejad ei loodushoiu tavasid
Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tähendust,kuid ka ametlikes
Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane ehk oli rohkem kui üks rahvus (VÕRDLUS- Kreekas elasid kreeklased, aga Itaalias elasid lisaks roomlastele ka teised rahvad, kes ei pruukinud omavahel isegi mitte suguluses olla). Rooma linn/asula kujunes Tiberi jõe ääres umbes 10.saj eKr ja asus Latiumi maakonnas (latiinid). Rooma linn asutati aastal 753 eKr. Usuti, et selle asutajateks olid Romulus ja Remus. Legendi järgi valitsesid linna seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid. Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin). 4.saj eKr rajati linna ümber müür, kuid enne seda oli rajatud juba kapitoolium (vt mõistet) ja foorum (vt mõistet). Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi)-
vee", sest Vana-Roomas olid kasutusel teistsugused terminid: balnea väike suplus- maja ehk tänapäevases mõistes linnasaun, term suur ühiskondlikul otstarbel kasutatav pesemiskompleks. (Klinge 2008: 25; Tomasberg 2010; Brödner 1976: 249267) 11 Tabel 3. Peamiste globaalsete kuurortide ja spaade kontseptsioonide tulevikuasukohad Hea- Spaa- Öko- Unis- Minu Muun- Töö- Säästu- olulad laagrid kuuror tuste- spaad dur- spaad spaad -did maad spaad Euroopa põhjaosa x x x x lääneosa x x x x x x x kesk- ja idaosa x x x lõunaosa x x Ameerika
Madriidi vaatamisväärsused: · Mõned suuremad kirikud · Härjavõitlusareenid · Madriidi raekoda · Madriidi kunstimuuseum · Kuninglik Palee · Madriidi Peaväljak · Kuulus väljak · Suur Park · Suur Katedraal Mõned pildid Madriidist: Barcelonas oli elanike arv · 1981 aastal 1 755 000 · 2000 aastal 1 500 000 Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elanike arv halduspiires on 1 593 000 (2005), kuid koos eeslinnadega on elanike arv üle 4 miljoni. Barcelonas asub Kataloonia valitsus Generalitat de Catalunya. Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. Rannajoont on ~ 5 kilomeetrit. Barcelona sadamas asub ka C. Kolumbuse lipulaeva "Santa Maria" koopia. Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s
laguunid, Boholi saare sokolaadikünkad ning PõhjaLuzoni terrassriisipõllud. Banaue 20006000 aastat vanad riisiterrassid Luzoni KeskKordiljeerides on maailma võimsaimad (kuulub UNESCO maailmapärandisse). Turistid tulevad põhiliselt Jaapanist, USAst, Taiwanist, LõunaKoreast ja Austraaliast. Seksiturismi osatähtsus on väga suur. Parim aeg külastamiseks on taifuuniväline periood detsembrist maini. Jõulude ja lihavõtte ajal on siiski igasugune transport ning majutus ülerahvastatud ja liikumine vaevaline. Värvikaimad pidustused on jaanuarist maini, võimsad riisiterrassid on muljetavaldavamad märtsisaprillis. Saartevaheline liiklemine laevadega on mugavaim oktoobrist märtsini. SriLanka : Turismil on tähtis osa riigi majanduses, kuid rahvuskonfliktidest tingitud terroriaktid suurendavad ebakindlust ega lase areneda massiturismil. Majanduse arengut pärsib ka nõrk infrastruktuur ja suure tagasilöögi andis 2004.a. tsunami. Sri
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Palju tegeldakse käsitööga. Kiiresti arenevad majandusharud on tarkvara tootmine, - teenindus ja ravimitööstus. Haritavat maad on 57% territooriumist, 2-3 saaki saadakse aga vaid niisutatavalt territooriumilt, mille poolest on India maailmas esikohal (605 000km2). Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kauvilju, õlitaimi ning istandustes suhkruroogu, puuvilla, teepõõsast ja tubakat. Samuti on tähtsad puuviljad ja vürtsid. Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult ollakse maailmas esikohal (u. 225 miljonit), kuid lehma kohta tuleb piima vaid 250 kg aastas. Peamine tööloom on kudupühvel kuid kasutatakse ka taltsutatud elevante. Lambaid peetakse peamiselt mägialadel, kitsi ja kanu aga kõikjal. Püütakse kalu ja teisi mereloomi. SKT-st moodustab põllumajandus 18,6%, tööstus 27,6% ja teenindus 53,8%. Suurbritannia Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on saareriik Lääne-Euroopas ning tal on piir Iirimaaga
Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta
Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja 18 mand- riringkonda. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv 394 000, keskus Faro
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID Lähtuvalt noorsootöö seaduse § 9 punktist 3 väl- Komisjoni nõupidamisele 28.11.2005. a oli laeku- jastab Haridus- ja Teadusministeerium noortelaag- nud 9 noortelaagri taotlused noortelaagri tegevus- ritele tegevusload. loa väljastamiseks. Kõik taotluse esitanud noorte- laagrid omasid eelnevalt tegevusluba, neil vaid 2005. a toimus 2 noortelaagri tegevusloa taotluste lõppes tegevusloa kehtivus. Kõik taotlejad olid läbivaatamise komisjoni istungit. täitnud noorsootöö seaduse § 10 noortelaagri 07.03.2005. a anti Lastekaitse Liidu Lastelaagrite tegevusloa taotlemiseks esitatavad nõuded ning
Kiirlaenuvõlgadega seotud menetluste arv on ajas liikunud tõusvas joones. Kümne suurima kiirlaenuandja näitel on 2013. aasta novembri seisuga on nii menetlusse antud kui lahendatud menetluste arvud juba ligi kaks korda suuremad kui 2010. aastal tervikuna (vt. joonis 6). Ligikaudu 80% kiirlaenuvõlgadega seotud kohtuasjadest lahendatakse maksekäsu kiirmenetluse korras. 13 4500 4212 4000 3815 3683 3405 3500 2975 3028 3000 2500 2139 2000 1680 1500 1000
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
üliharuldaste liikide säilimiseks. Üheks selliseks looduspärliks on ka ELFi logoloom lendorav. Ta vanade haabade õõnsustesse tehtud pesi on Eestis praegu teada ligi 80. Looduse säilimisele püüame kaasa aidata ka mõistlikuma majandamise tutvustamise kaudu. On see ju tulevastele põlvedele mõtlemine. Kuidas jõuda olukorrani, kus meie praegused teod tõepoolest ei kahjusta inimeste elu meist seitse põlve eespool. Teadmistest tekib lugupidamine. Usume, et loodusteadlikud inimesed tegutsevad keskkonda säästvalt, seepärast peame loodushariduse kättesaadavust väga oluliseks. Eriti koolipõlves, sest selles eas kujunevad inimese väärtushinnangud. Looduse tundmaõppimine võimaldab inimesel sügavamalt mõista maailma ja selle toimimist. 28. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid. KIKi rahalised allikad
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati Rootsis ü
eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad. Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust, laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla Kabli, Häädemeeste, Kihelkonna, Emmaste, Käsmu, Eisma jt. rannakülades. 1980 a-te algul tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum. Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts (juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931 1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED TEGEVUSALAD Meresõidu Ajalugu Arheoloogid on avastanud Kreeta saarelt tõendeid sellest, et inimesed oskasid juba väga kaugetel aegadel merd sõita. Saare põhjarannikult leitud kivikirveste ja muude tööriistade vanuseks on hinnatud 130 000 kuni 700 000 aastat. See tähendab, et juba selles ajavahemikus pidid inimesed olema
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
