õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhumass-ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris . • Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. • Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. • Ookeanite kohal tekkinud õhumassid on niiskemad ja seega tekitavad sademeid. • Sageli eristatakse 4 tüüpi õhumasse:ekvatoriaalset, troopilist, parasvöötmelist ja polaarset õhumasse. • Front-tinglik piir erinevate omadustega õhumasside vahel. • Enamasti eraldab front erineva temperatuuri ja niiskusega õhumasse. • Frondid jagatakse peamiselt väheliikuvateks, külmadeks ja soojadeks. • Frontidel toimub alati ilma muutumine – muutuvad õhutemperatuur, pilvisus ja õhurõhk. • Tsüklon- madalrõhkkond. • Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt
aluspinna omadustest ja pilvisusest. 1. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline maapind on. 2. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) 3. Selgita maa- ja merebriisi teket. mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat.
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel ...
). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. · Merelist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid. · · Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe. Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad). Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad
- Valitsevast õhumassist. Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud: Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks, Talvel põhjustab pakast ning kevadel toob kaasa külma kuid selge ilma. Parasvöötme mereline õhk - toob kaasa talvel soojad sulailmad, suvel jahedad, pilves, vihmased ja tuulised ilmad.
Eesti kliima Eesti asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas. Asend parasvöötme põhjapoolseimas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekuvööndis tingib Eestis muutliku ja järskude temperatuurikõikumistega niiske tuulise kliima. Seda põhjustab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovus, mille põhjaosas tekkivad aktiivsed madalrõhkonnad kannavad tugevate läänetuultega siia niiskeid sooja õhumasse, mis pehmendavad kliimast.. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4-6º C. Madalaim keskmine temperatuur on kõrgustikel, kõige soojem saarte läänerannikul. Kõige soojemad kuud aastas on mai-juuli, külmim aga veebruar. Teadaolevalt kõrgeim temperatuur 35,6º C mõõdeti 11. augustil 1992 Võrus, madalaim 43,5º C 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Eestis on neli aastaaega. Nagu teisteski põhjamaades, on ööpäevase valge aja pikkus suvel ja talvel väga erinev. Piki suvepäev kestab 18 tundi ja 10-4...
1 Mis on kliima? Paljude aastate keskmised ilmad moodustavad kliima 2 Nimeta tähtsamad tegurid, millest sõltub Päikesekiirguse hulk, valdavad õhumassid, kliima? (5) valitsevad tuuled, pinnamood, asend mere suhtes 3 Mis on õhumass? Ühesuguse omadustega õhu hulgad 4 Kuidas saab õhumasse liigitada? (2) Mandriline ja mereline 5 Kuidas tekib mereline õhumass ja millise Mere kohal tekib niiske õhumass. ilma ta endaga kaasa toob suvel? Talvel? 6 Kuidas tekib mandriline õhumass ja millise ilma ta endaga kaasa toob suvel? Talvel? 7 Mis juhtub õhumassiga kui ta hakkab oma kohalt lahkuma? 8 Mis juhtub ilmaga, kui õhumass on pikka aega sama koha peal? 9 Mis juhtub merelise õhumassiga kui ta hakkab liikuma mandri kohale?
California poolsaart mõjutab külm hoovus California hoovus Tulemaad mõjutab külm hoovus Folklandi hoovus 4)Kaugus merest mereline kliima, mandriline kliima Pinnamoe mõju kliimale *pinnamood takistab õhumasside liikumist *võib tekkida kõrgvööndilisus - Põhja Ameerika idaosa on suhteliselt madal ja seepärast arktilised õhumassid ulatuvad kaugele sisemaale - Andid ei lase õhumasse üle - Apalatsid külm Labradori hoovus mõjutab - Himaalaja tiibeti kiltmaa ei lase õhumasse põhja - Austraalia Suur Veelahkmeahelik ei lase hoovust maapinnale - Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest ,
suunas. Siis on põuaperiood. 13.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale Euroopa kliima kujunemises on oluline tema asend mandri lääneosas otse vastu Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvat niiske õhu voolu.Sellest tulenevalt on sademeid palju ja talved on pehmed.Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. 14.Iseloomusta peamisi õhumasse 1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm.
suunas. Siis on põuaperiood. 13.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale Euroopa kliima kujunemises on oluline tema asend mandri lääneosas otse vastu Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvat niiske õhu voolu.Sellest tulenevalt on sademeid palju ja talved on pehmed.Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. 14.Iseloomusta peamisi õhumasse 1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm.
f)Äike Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Äikesed jaotatakse tekke järgi kaheks- õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemperatuuri erinevus kahel pool fronti , mida suurem on tõusev õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. 3.Võrdle A)Peamisi õhumasse maakeral(omadused,tekkekoht,ilm) Arktiline õhk: külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaavalja muutub järjest kuivemaks.Eestis esineb sagedamini talvel,põhjustab pakast ja kevadel, jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb sageli, talvel sajuilmad, suvel, tuulised ja vihmased ilmad.
Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga
ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri. Siinsed õhutemperatuurid on talvel 1-2 kraadi võrra kõrgemad, kui Ida-Eestis. Kevadel, aga seevastu meri alandab temperatuuri. Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt. Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel. Valdavalt puhuvad siinsetel aladel lõuna- ja läänekaarte tuuled, mis toovad alale merelisi õhumasse, seepärast on ka päikesepaistelisi ilmu vähe. Kuna rannikupiirkond on sageli mitmesuguste tsüklonite frondialaks, on siin rohkesti mitmesuguseid atmosfäärinähtusi. Küllalt sageli esineb udu, eriti kevadel ja sügisel ning tormituuli (Miilmets, 1981). Valdavateks muldateks (joonis 2) on valitud alal sooldunud turvastunud mullad (ArG1), Sooldunud mullad (Arv) ja ranniku turvastunud mullad (Gr1) (Maa-ameti geoportaal). Vee läbipaistvus on lahes väike keskmiselt 2,3 meetrit
Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Merebriisi ehk merelt puhuvat tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaal merebriis nõrgeneb, kuid võib ulatuda siiski rohkem kui 20 km kauguseni rannikust. Merebriis on tugevaim pärastlõunal, mil maa ja mere temperatuurierinevus on kõige suurem. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperatuurierinevused on öösel väiksemad kui päeval. 9. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. TABEL“Maailma kliimavöötmed“ ja TV lk 47 ül 1 10. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. TV lk 42 Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus
Kliima ja seda mõjutavad tegurid: Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India mussoonid, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel. Kliima üldiseloomustus-Temperatuur: Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla 18 kraadi; madalamal on talved pehmemad
millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: polaarne, lähispolaarne, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne 1. Polaarsed õhumassid- Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on
Grööni ja Siberi maksimumi toob pakaselised talveilmad. Assori maksimum toob suvel palavad ja päikesepaistelised ilmad. Atlandi ookeanilt tulevad läänetuulega maismaale niiske õhu voolud (e sademeid palju [talved pehmed]). 43. Mis on ÕHUMASS? õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. kui õhumass liigub, muutuvad ka omadused. 44. Loetle erinevaid õhumasse. 1) ARKTILINE ÕHK: külm ja kuiv kujuneb PõhjaJäämere väljadel. 2) PARASVÖÖTME MERELINE ÕHK: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. 3) PARASVÖÖTME KONTINENTAALNE ÕHK: kuiv, suvel üsna soe, talvel vägak külm kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. 4) TROOPILINE MERELINE ÕHK: soe ja niiske kujuneb välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis.
Pakaselised talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Õhumassid, frondid, tsüklonid 20) Õhumass - õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. 21) Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: · Arktiline õhk (AÕM) - külm ka kuiv (Põhja-Jäämere jääväljade kohal). · Parasvõõtme mereline õhk (PÕMm) - niiske, talvel soe, suvel jahe (Parasvöötmes ookeani kohal). · Parasvõõtme kontinentaalne õhk (PÕMk) - kuiv, talvel külm, suvel soe (Parasvöötme mandri kohal). · Troopiline mereline õhk (TÕMm) - niiske ja palav (ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis).
omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: Polaarne, lähispolaarne ,lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, parasvöötmeline. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad.
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
Õhumass on suur õhukogum sarnaste omadustega ( õhutemperatuur , niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika läheduses, on kuumad. Polaaraladel kujunevad külmad õhumassid. Parasvööde õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked. o Eristatakse nelja tüüpi õhumasse: o Ekvatoriaalne õhumass o Troopiline õhumass o Parasvöötme õhumass o Polaarne ( arktiline õhumass ja antarktiline õhumass ). MIS ON CORIOLISE JÕUD? Goriolise jõud tekib maakera pöörlemisel ümber oma telje ja selle jõu mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kalduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
sajab vähem kui sisemaal ning kõige rohkem kõrgustikel (700 mm). Rannikul on väiksem sademete hulk, kuna seal on pilvisus väiksem. Kagu Eesti on Eestis nii sademete rohkeim kui ka sademete vaeseim paik. Sealset sademete territoriaalset jaotumist enim mõjutavaks teguriks on kohalik reljeef. Kõrgustikel ja nende tuulepealsetel nõlvadel sajab maha suurem hulk sademeid kui tuulealustel nõlvadel ja madalikel. Kuna valdav enamus sademeid toovaid õhumasse saabub Eestisse edelasektorist, s.o lääne ja lõuna ilmakaarte vahelt, siis kõrgustike vastavad nõlvad on ka kõige niiskemad. Samas aga kõrgustike idapoolsemad servaalad on suhteliselt väiksemate sademetega. Kõige kuivemateks aladeks Kagu Eestis on madalamad alad ja eelkõige Peipsi järve rannikumadalik. Kõige sademeterohkeimaks piirkonnaks Kagu Eestis on Haanja kõrgustik, Sakala kõrgustik ja Valga nõgu. Kõige väiksemad sademete aastasummad on esinenud Peipsi madalikul. 9
tagalas hakkab õhurõhk tõusma Õhumass- on suur õhukogum sarnaste omadustega (õhutemperatuur, niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika läheduses, on kuumad. Polaaraladel kujunevad külmad õhumassid. Parasvööde õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked. Eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass). Iga tüübi õhumass võib olla mandriline või mereline ja see mõjutab õhumassi omadusi. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles
mõõdukamaks. Lõuna-Ontarios, Michiganis ja Lääne New Yorgis on talved leebem kui teistes sarnastes kontinentaalsetes regioonides, mis asuvad madalamatel laiuskraadidel. Sügisel soojade ja külmade õhumasside kiire liikumine ja juhuslikud kokkupõrged tekitavad tugevaid tuuli Suure Järvistu regioonis. Õhutemperatuur järk-järgult kahaneb, ja väiksem hulk päikesekiirgust koos pilvisusega on põhjuseks tormidele ja sademetele. Talvel Suure Järvistu regioonis on kaks mõjuvõimsaid õhumasse. Esimene - Arktiline õhk loodest - on vägä külm ja kuiv kui see astub veekonnale, aga soojeneb ja kogub niiskust liikudes üle soojemaid järvi. Kui see jõuab maismaale, niiskus kondenseerub ja järvede tuulealusel küljel, nimetatud lumevöötmeks, sajab lumi. Teine tegur on Vaikse ookeani õhumassid, mis kaotavad niiskust läbides läänemägesid. Talve jooksul temperatuur langeb ja jää katab Erie järve ja harvem muid järvi.
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
ja 65% elamukorterid (Saaremaa Apteegi maja), 1. ärikorrus 4-4.5 m kõrge. * Kirjelda madal-tiheda (L- kujulised majad) hoonestuslahenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi eeliseid. Majanduslikud eelised- kokkuhoid seinte/lagede ehituse osas, sest topeltkasutus mitme korteri poolt. Ka majandamine on odavam, soojakadu on väiksem (2 külge 4 asemel, kust võiks soojus lekkida), madal hoone ei tõmba külmi õhumasse ja pole tuuletõmbust (talvel soojem nende ümbruses). Kui küttekulud madalamad, siis põletatakse ka vähem energiat. Sotsiaalsed eelised- suurem omanikutunne, naabrisuhted head ja lähedased, naabrivalve, aktiivsemad ja motiveeritumad elanikud. Ökoloogilisi eeliseid- kuna see ruum on arhitektuurilise lahenduse tõttu jaotatud vähema arvu inimeste vahel, tekib rohkem haljasalasid, siis on tõenäosus ka suurem et liigirikkus on suurem
Ranniku alal keskmiselt 500 - 1000mm aastas. (Suur Maailma Atlas) Mägedes vahel kuni 1500mm aastas. (Ratcliffe, 2006) Ka põhja poolne osa Lapimaast on merelisest kliimaga, ent sealne kliima on juba jahedam ja sademete vaesem, sest vastupidiselt ülejäänud Lapimaale, mis kuulub parasvöötme kliimavöötmesse, jääb põhja poole osa juba lähisarktilisse kliimavöötmesse. Põhja poolset ala eraldab sisemaast Hibiinide mäeahelik, mis püüab kinni õhumasse, mis tulevad Barentsi merelt. (Suur Maailma Atlas) Kontinentaalsel Lapimaal langeb sademeid suhteliselt ühtlaselt aastaringselt, vahel ületab talve periood ülejäänud aasta keskmist sedemete hulka. Aastakeskmine 300-500mm. Kuivemates kohtades kõigest 250mm. (Ratcliffe, 2006) Nii nagu sademed on ka temperatuur mõjutatud merelise ja mandrilise kliima erinevustest. Sellest tulenevalt on lääne kaldal Soroy-is (Norra) veebruari keskmine temperatuur -2.5 oC ja sisemaal Kautokeinos -14oC
Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja- Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused. Tsüklonis liigub õhk vastupäeva, antitsüklonis päripäeva Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.
Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus, kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud väikestel lagendikel, kus õhk ei liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel.
maksimumi mõjust. Atlandi ookeanilt kanduvad läänetuultega maismaale niiske õhu voolud- sademeid palju, talved pehmed. Jaanuari isotermid näitavad, et lääne pool on soojem ja ida pool läheb järjest külmemaks ÕHUMASSID, FRONDID, TSÜKLONID · Õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused, kui õhumass liigub, muutuvad ka omadused. On erinevaid õhumasse: 1. Arktiline õhk - külm ja kuiv, kujuneb Põhja-Jäämere väljadel 2. Parasvöötme mereline õhk - niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe, kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. 3. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. 4. Troopiline mereline õhk soe, niiske, kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis
järsult. Front, kui kitsas üleminekutsoon õhumasside vahel ei püsi kaua, vaid tekib ja kaob kiiresti. Protsesse, mis viivad frondi tekkimisele, nimetatakse frontogeneesiks ja protsessse, mille tagajärjel front hävib, nimetatakse frontolüüsiks. *Peafrontide pikkuseks võib olla mõnisada kuni mõni tuhat kilomeetrit ja nendel arenevad tsüklonid või tsüklonite seeriad. Peafrondid lahutavad erineva geograafilise päritoluga õhumasse, mille omadused erinevad tunduvalt. *Sekundaarsed frondid kuuluvad tavaliselt ühe tsükloni piirkonda ja lahutavad sama tüüpi õhumassi erinevaid osi. Sageli nende iga ei küündi üle ühe ööpäeva. AKTIIVSUSE JÄRGI: *Soe front liigub külmema õhumassi poole. Soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu
suuri maa-alasid. Mistraal on külm põhjatuul, mis puhub talvisel ajal Vahemere rannikul ja Lõuna Prantsusmaal. Oma nime on ta saanud ladinakeelsest sõnast magistralis, mis tähendab "peamine". Lõuna Prantsusmaa tuultest ongi ta kõige peamine talle pole seal võrdset. Siroko on itaallaste poolt moonutatud araabiakeelne sõna "sark" ida. See on Vahemere keskosas esinev kõrbetuul, mis toob endaga kaasa kuumi õhumasse temperatuuriga 40 - 45º C varjus päeval ja 30 - 35º C öösel. Tihti omandab siroko orkaani tugevuse. Tuneesias kutsutakse sirokot tsiliks, Marokos serguniks, Madeira saarel lesteks jne. Lainetus. Enamus lainetest merede ja ookeanide pinnal tekivad tuulte mõjul. Veepinna kohal liikuvate õhumasside alumine kiht puutub kokku veepinnaga, kus õhuosakesed põrkavad vastu veeosakesi ning panevad need üles-alla võnkuma. Mida tugevam on tuul, seda mõjusam on tema toime
maakeral Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Soe front- joon, mis eraldab õhumasse, kui soe õhk liigub külmemale peale Külm front- joon, mis eraldab õhumasse, kui külmem õhk liigub soojemale alla Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Passaat- Aastaringselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled Kasvuhoonegaas- Atmosfääris olev gaas, mis neelab soojuskiirgust Kasvuhooneefekt- Peamiselt räägitakse Maa mõistes- Maa temperatuuri ja niiskuse suurenemine
püsi kaua, vaid tekib ja kaob kiiresti. Protsesse, mis viivad frondi tekkimisele, nimetatakse frontogeneesiks ja protsessse, mille tagajärjel front hävib, nimetatakse frontolüüsiks. KLASSIFIKATSIOON: SÕLTUVALT PIKKUSEST JA OSATÄHTSUSEST TSIRKULATSIOONIPROTSESSIS: *Peafrontide pikkuseks võib olla mõnisada kuni mõni tuhat kilomeetrit ja nendel arenevad tsüklonid või tsüklonite seeriad. Peafrondid lahutavad erineva geograafilise päritoluga õhumasse, mille omadused erinevad tunduvalt. *Sekundaarsed frondid kuuluvad tavaliselt ühe tsükloni piirkonda ja lahutavad sama tüüpi õhumassi erinevaid osi. Sageli nende iga ei küündi üle ühe ööpäeva. AKTIIVSUSE JÄRGI: *Soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Valdav enamik soojadest frontidest on anafrondid, st soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga
). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe. Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad). Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad.
Analoogiliselt polaarfrondi jugavoolule kujuneb teine subtroopiline jugavool. . Õhk liigub mõlemas jugavoolus idapoole . Kuid selle puhul on teavas pilvitu. Jugavoolu lähedale sattumine tekitab selge õhu turbulentsi. Joonisel on Põhjapoolkera jugavoolud . Mõlemad on suunatud joonise sisse ehk vaatajast eemale ehk ida suunas. Ajutiselt võib õhumasside piiril tekkida lokaalseid jugavoole . Polaarne jugavool liigub suvel lõunasse sest kõrge temperatuuri paisutab polaaralade õhumasse. Subtroopilised muutused pole nii ohtlikud sest seal pole muutused nii suured. Polaarala ja troopilise ala troposfääri tasandavad ennast kahes kohas ja selleks ongi kaks juga voolu . Troopilises läheb veidi allapoole troposfäär ja polaaraladel veelgi. Valguskiirte refraktsioon on valguskiirte murumine atmosfääris ja on põhjustatud murdumisnäitaja muutumises ehk õhutiheduse muutumises . Tihedamas õhu murdub valgus aeglasemalt
atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Horisontaalsed mõõtmed: 2000-3000 km, vertikaalselt ulatub sageli kogu troposfääri. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. Eraldusteks on frondid. Omadused: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri, vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (pilved, udud). Õhumasside liigitus: Geograafiline kus formeerusid, sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumass (soe ja niiske) Troopiline õhumass (soe ja kuiv/niiske) Parasvöötme õhumass (soe/külm ja niiske/kuiv) Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) (külm ja kuiv). Termodünaamiline soe, külm. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid.Mandrilised ehk kontinentaalsed õhumassid; Mereline ehk maritiimne õhumassid.
Alpid 3 0,3 Mõisted hoovus läänetuuled kõrgrõhuala samatemperatuurijoon madalrõhuala tsüklon antitsüklon front Küsimused 1. Selgita, kuidas mõjutavad ja kujundavad Euroopa kliimat kaugus ekvaatorist, kaugus ookeanidest ja meredest, valdavad õhumassid, pinnamoed ja kõrgus üle merepinna. 2. Meenuta, millised temperatuuri- ja niiskuseolud iseloomustavad arktilisi õhumasse ja troopilisi õhumasse. Kasuta sõnu: külm ja kuiv, jahe ja niiske, palav ja kuiv. 3. Selgita, mis on klimatoloogiline front (interneti otsisõna front). 4. Leia internetiaadressil ilm.pri.ee/ilmakaardid toodud Euroopa ilmakaardid, vali üks päev ja iseloomusta oma vaatluse päeval seal toodud tsükloneid, antitsükloneid, frontide liikumist. Milline oli ilm Euroopas sel päeval? Tee tulemuste põhjal lühike ettekanne. --- 46 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas
Füüsikaliselt võivad reas olla kas kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. ilmastikutüüpe ja variante koos nende geograafilistel laiustel on kiirgusbilanss pidevad või diskreetsed suurused. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: esinemissagedustega ning välja tuua suurem, maapind ja selle kaudu ka õhk Kliimaridade kasutamisel kehtib nende meteoroloogiliste elementide keskmised ja
· Rannikul esineb terminiline inerts, s.t. soojemine on kevadel ja jahtumine sügisel aeglasem · Rannikul venivad kevad ja sügis pikemaks · Sisemaal on sademete maksimum tavaliselt suvel, rannikul ja mere kohal aga sügisel või isegi talvel Reljeefi mõju kliimale · Skandinaavia mäestiku kaudne mõju osa sademetest sajab Skandinaavia mäestiku lääneosas, mis on meile sobivam, niiskus ei jõua meieni. Piisavalt kõrge, et suunata õhumasse · Eesti kõrgustikel keskmine õhutemperatuur madalam · Lumikatte kestus ja paksus on kõrgustikel suurem · Pilvisus ja sademete hulk kõgustikel on suurem, sademete ümberjaotumine · Mikrokliima erinevused kõrgustikel suuremad Klimaatilised aastaajad · Astronoomilised aastaajad ja klimaatilised aastaajad ei kattu tavaliselt mõtleme astronoomilisi aastaaegu · Kindlad etapid looduse sesoonse muutuse aastaringis, mida iseloomustavad
16 1.3.2. Õhusaaste mõju taimestikule Õhu kvaliteedi halvenemine kahjustab kogu elustikku (Maasikmets 2004: 33). Eeskätt aga pööratakse tähelepanu puudele, mida peetakse keskkonna tundlikumaiks indikaatoriteks. Puud on kõige sobivamad keskkonna alaste muutustes hindamiseks. Neil on parim kontakt atmosfääriga ja tänu sellele filtreerivad nad ümbruses liikuvaid õhumasse teistest taimedest paremini. Inimtekkelise õhusaaste olemasolul või kliima muutuse puhul reageerivad nad koheselt sellele läbi juurdekasvu muutuse. Sellest tulenevalt saame läbi puude hinnata keskkonna seisundit ja selle sobivust teistele elusolenditele (Stravinskiene, Erlickyte- Marčiukaitiene 2009: 140). Peamiselt on tänapäeval pööratud tähelepanu metsade kahjustumise peamisele põhjusele – reostusele happeliste saasteainetega (vääveloksiidid ja
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud väikestel lagendikel, kus õhk ei liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel.
langemiseks on soodsad. Sageli esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Tugevalt mõjutab külmade tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja seega raskem ning valgub reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud väikestel lagendikel, kus õhk ei liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
