Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Maa kiirgusbilanss?
  • Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk?

Lõik failist

ATMOSFÄÄR
Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51
Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust.

  • Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid .
    õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk.
  • Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel.
    astronoomiline ja geograafiline
  • Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss ? (pos, neg, tasakaalus)
    Päikesekiirguse muutumist atmosfääris
    -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus.
    Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab
    Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
    Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk?
    Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest.
  • Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast.
    Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline maapind on.
  • Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid)

  • Selgita maa- ja merebriisi teket.
    mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole.
  • Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus.
    ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme, Polaarne (arkt,antarktiline)
  • Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele .
  • Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale
    Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks
  • Võrdle mandrilist ja merelist kliimat.
    mandriline -suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. ’mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad , poolkõrbed ja kõrbed.
    mereline - kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid
  • Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale.
  • Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi.
  • Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul.
    MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia , otsekiirgus, hajuskiirgus , kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus, seniit, polaaröö, polaarpäev, ekvaator , polaar - ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front , mussoon, passaat , kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt , osoonikiht, happesademed , sudu
  • Iseloomusta atmosfääri tähtsust-koostist ja ehitust #1 Iseloomusta atmosfääri tähtsust-koostist ja ehitust #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisaas Õppematerjali autor
    Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

    ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed;

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    ATMOSFÄÄR

    ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub

    Geograafia
    thumbnail
    9
    doc

    Atmosfäär

    ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär ­ Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär ­ atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles

    Geograafia
    thumbnail
    12
    doc

    Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

    Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre

    Füüsika
    thumbnail
    11
    docx

    Atmosfääri ulatus ja koostis

    1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust ­ õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Geograafia

    1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. Atmosfäär on Maa sfäär, mis ümbritseb Maad tänu Maa külgetõmbejõule. Atmosfääri ulatus on u 1000 km. Koosneb gaaside segust: lämmastikust, hapnikust, osoonist, süsihappegaasist, metaanist, veeaurust ning tolmu-, tahma- ja soola osakestest. 2. Selgita ilmaelementide(õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus) vahelisi seoseid. Sama temperatuuri ja kõrguse juures on kõrgema rõhu korral õhk tihe ja madalama rõhu korral hõre. 3. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk

    Geograafia
    thumbnail
    2
    docx

    Atmosfääri kordamine kontroltööks

    Atmosfääri kordamine Põhimõisted atmosfäärist: atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9

    Geograafia
    thumbnail
    3
    doc

    Atmosfäär

    KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ­ ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär ­ enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär ­ õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun