Kllimavöötmete konspekt (0)

Kliimavöötmete Konspekt

Kummalgi poolkera . On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline.
Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde.
Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused.
Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused , ookeanide ja mägede mõju.
Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa.
Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine . Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku.
Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled . Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv.
Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed ( Sahara , Araabia ja Mehhiko kõrb jne.).
Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud.
Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega . Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima.

• Merelist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.
  
• 
  
• Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast ( Siber ) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe.
  

Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F ( metsad ).
Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad , teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad.
Polaarkliima on aasta läbi külm. Nii nagu palavvöös puudub talv, puudub siin suvi. On ainult igavesti kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm. Sellistel aladel inimene elada ei saa, kliima on liiga külm. Loomadest ja taimedest suudavad seal kohaneda vähesed. Lõunapoolkera polaaralad on täiesti elutud, seepärast on seal väga puhas õhk. Antarktist nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma madalaim temperatuur – 89,2°C. Kesk-Antarktikas on näiteks nii külm, et lumi isegi ei auru.
Nii külmas kliimas maha sadanud lumi, nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb jääks.
Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi.