5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
163 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nazz89
Õppematerjali autor
· kaugus ookeanidest ja meredest; · soojade, külmade hoovuste mõju · pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); · valitsevad tuuled Kliima on Maa või mõne selle piirkonna temperatuuri, sademete jm. statistiline iseloomustus. Kliimasüsteemi moodustavad aga kõik need tegurid, mis Maa kliimat kujundavad: Päike energiaallikana, atmosfäär, maailmameri, maismaa, õhus olevad gaasid jne 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekti süvenemise tekkepõhjuseks: On nn. kasvuhoonegaasid: · susihappegaas e. CO" · metaan CH4 · lämmastikoksiidid NOx · Freoonid · Veeaur H2O · Trihapnik e. osoon O3 kasvuhooneefekt süvenemise mõju:
Termosfääris onõhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. TV lk 38 ül 7 õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus, tuule kiirus, sadmete hulk Seosed: kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri
muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel) Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri
mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained(liiv, tolm, savi) nim. sialliitseks murenemiseks. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org
Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Selgita füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Millistes (klimaatilistes) tingimustes (loodusvööndites) on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus
Atmosfääri gaasilise koostise muutumine. Laamade liikumine. Meteoriidid. Astronoomiliste tegurite muutumine aja jooksul. Päikese aktiivsuse muutumine. 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi Probleemid kohastumisega, liikide leviala muutused, väljasuremine, tudra ja taigametsade pindala vähenemine, kõrbete laienemine, mandrijää sulamine. 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile Viimastel aastakümnetel on aasta keskmine õhutemperatuur märgatavalt tõusnud. Kliima soojenemine on toimunud ainult talve ja kevade arvelt. 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! POLAARJOONED – kujutletav ümbritsevast õhumassist joon maakera pinnal, millest kõrgema õhurõhuga pöörise ala. alates pooluse suunas esinevad MUSSOON – püsiv ja suure polaaröö ja polaarpäev. ulatusega tuul, mille suund
VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. *
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid