ülejäänud elu koos saaksime veeta!“ Tulid külalised. Niinimetatud „külalised“. Nad hakkasid järk järgult massi sulanduma, vaadates vanu väärtushinnanguid nagu vana ajalehte ja asendasid need uute, uhkematega. Hetked, mis olid eestlaste jaoks tähtsaimad, finišeerusid nüüd kulla asemel auväärsele kolmandale kohale. Kas õnnitleda uusi võitjaid ning jätta juba tuntud minevikku? Nii vahetasid kohad väärtushinnangud Eestis. Juba hommikul ärgates avan oma silmad, vajutan õrnalt kuvaril olevat nuppu, hele valgus riivab mu silmi. Ette tuleb minu jaoks tavaline, kuid suurim tänaväeva väärtus minu jaoks „Tere tulemast!“ ja ma olen jälle seal. Teises maailmas. See suur, lõputu ja minu jaoks veel avastamata teadmatus- tänapäev, väärtused, arvutid. Paljude jaoks on muutunud sõna „väärtus“ definitsioon. Kui oli see kunagi
Ka see lugu lõpeb õnnelikult, kaupmees saab oma varanduse tagasi ning saab rahulikult ning kindlasti ka ettevaatlikumalt oma teekonna lõpetada. 5.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Fresco da Celetico-päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast.novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest mingit ettekujutust saada.Heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas.Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse.Kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. 2.Ciesca-päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast.ilusa kuju ja näoga tüdruk,uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks.Väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim ja parim. Loo sõnum: Kuna Ciesca ütles, et ta vihkab näha koledaid ja ebameeldivaid inimesi tänaval, siis ta on vihjaski talle, et kui
Sissejuhatus: Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Kui varasemalt oli riigi poolt väga palju paika pandud lõpetad põhikooli ja lähed tööle, lõpetad keskkooli ja lähed tööle või lõpetad ülikooli ja sind suunatakse tööle. Anti töö-ja elukoht ning palju oligi juba sinu eest otsustatud. Välismaailmast hoiti inimesi eemal. Kui keegi külast käis näiteks Ameerikas, siis sellest näidati lausa kultuurimajas slaide ja räägiti lugusid, mis tundusid kaaslastele uskumatu muinasjutuna. Kas me aga ise ei ole
olenemata sellest kas olen situatsiooniga varem kokku puutunud mitte. Enamus 40-ndates inimesed, kellega olen kokku puutunud (va. äri- ja majandus huvilised) aga ei ole nõus isegi mitte proovima, olenemata sellest et nad on isegi sellega varasemalt kokku puutunud. Neil puudub julgus. Kindlasti tuleb see eelnevast ajaloost, neil ei ole olnud selliseid uhkeid õppimisvõimalusi kui meil, ning neil olid sellel ajal hetkel teised väärtushinnangud kui meil hetkel. Kokkuvõtteks võin siis öelda nii nagu ma ka eelpool olevas kirjutasin, inimeste väärtushinnangud muutuvad ajas ja erinevaid situatsioone läbi elades. Samuti on väga suured erinevused väärtushinnangutes kultuurilisuses aspektis. Väärtushinnanguid mõjutab ka väga suurelt eelnev läbielatud ajalugu kultuuriliselt nagu ka loetud artikkel seda tõestas.
Staatuse allikad informaalses grupis: a) välimus, b) iseloom, b) suhtlemisoskus, d) osavus ja jõud. Staatuse tõusu tagajärjed: a)enesekindlus, b)töörõõm, c)töörahulolu jne. Staatuse languse tagajärjed: a) ebakindlus, b) stress, c) rahulolematus, d)konfliktid, e)lahkumine (töölt) VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5
Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põhjal. x Normid. Grupi, kultuuri enamuse väärtushinnangud. x Reeglid. Erinevalt normidest ei põhine moraalil. Reeglid on juhtnöörid, mis määravad ära selle, kuidas eeldatavalt suheldakse
makrokeskkonna tegurid. Mikro- ja makrokeskkonna tegurid - faktorid, mis on väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad tema tulemusi. Makrokeskkond: *Rahvusvahelised tegurid *Majanduslikud tegurid *Sotsiaal-kultuurilised tegurid *Poliitilised ja õiguslikud tegurid *Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: *Konkurendid *Kliendid *Tarnijad *Regulaatorid *Strateegilised liitlased 8. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? *Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon); *Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine); *Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 9. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. 10
Enda poolt veenmise puhul võib inimene käituda viisil, mis ei lähe tema hoiakutega kokku. Eelnevates uuringutes on leitud aga, et inimesed peavad oluliseks, et nende käitumine ning hoiakud oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Selle tulemusel võib inimene enda hoiakuid vähehaaval hakata muutma8. 3.2. Väärtused ja väärtushinnangud 3.2.1. Väärtushinnangu mõiste Väärtused on kas ideed, asjad või nähtused, mille poole elus püüeldakse ning mida peetakse oluliseks. Väärtused peegelduvad inimese tegevuses, lähtudes oma käitumisviisi valides oma isiklikest väärtushinnangutest. Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9
Brasiilia haridussüsteem ja inimeste väärtused, väärtushinnangud Haridussüsteem : Haridussüsteem on jaotatud kolmeks põhiharidus; kesk- või keskeriharidus ja kõrgharidus bakalaureuse või magistriõppes. Brasiilias jagunevad koolid kaheks piirkonnakoolid ja erakoolid. Erakoole loomulikult kõik pered enda lastele lubada ei saa. Huvitav on see, et inimesed, kel on olnud võimalus õppida erakoolis, ei pea seda tasemelt sugugi paremaks kui näiteks Eestis
kokkulepete eiramine võib kaasa tuua nii kolleegide, perekonna kui teatud juhul ka ühiskonna halvakspanu. Moraal võib erinevates kultuurides, religioonides ja ühiskondades olla väga erinev. Kuna moraalinormide puhul ei ole olemas objektiivset tõde, samas kaitsevad nad teatud väärtusi, mida inimesed kalliks peavad, siis minu jaoks on eetiline suhtuda lugupidavalt teiste kultuuride moraalinormidesse ja jätta arusaamad sellest, mis on õige ja vale nende otsustada. Inimestel on erinevad väärtushinnangud. Igapäevases elus teeme me otsuseid oma mõistse ja südametunnistuse järgi lähtudes sellest, mida peame õigeks. Kui ma olen mõnes situatsioonis sunnitud käituma oma sisemise õiglustunde vastaselt, tekitab see minus halva enesetunde, kuigi see võib samas kaasa aidata mingi minu jaoks olulise väärtuse saavutamiseks. Ma arvan, et tegutseda oma õnne ja parema elu nimel on õige. See on aga koht, kus sageli ei pruugi eetilise käitumise piirid olla kõigi jaoks sarnased
Naine noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" · Äraostetav abt pakkus kalleid ehteasjakesi. · Alandlik oli valmis abti käske täitma Ferondo: · Rumal ei oska piisavalt elatist teenida · Armukade naine tunneb seda · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" 4.) Väärtushinnangud, tõekspidamised, moraal: · Petmine on lubatud, kui sellest ei saada teada. · Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna. · Inimene on valmis pettusega edasi elama, kui sellele on hea põhjendus. 5.) Jutu kokkuvõte (2-3 lausega): Ferondo võtab sisse mingit pulbrit ja maetakse surnu pähe maha. Abt, kes vahepeal tema naisega lõbutseb, toob Ferondo hauast välja ja paigutab vangikongi; ta pannakse uskuma, et ta viibib ,,Puhastustules"
Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed. Väärtushinnangud on ikkagi mõistmine, mida iga inimene saab ja peab kujundama ise. Seda ei saa, kuidagi võrrelda teadusega, saab ehk sügavamal tasandil, kuid igapäevasel tasandil ei saa. 2. Nõuded, mis Mittelstrass välja tõi ja mis kattuvad Huene omadega on: Kontrollitavus, intersubjektiivsus, korratavus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine. Seega kõik Mittelstrassi viis ,,nõuet" kattuvad Paul Hoyningen-Huene välja toodud aspektidega.
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema
seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Alati pole võimalik käituda vastavalt tahtele, see paneb küsitavuse alla kogu tahtevabaduse teooria. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Kuna igal inimesel on erinev maailmavaade on varieeruvad ka tahtmised. Paljudel inimestel on nõrk psüühika, mis võib teha nad ühiskonnale ohtlikuks. Mõtlematud teod toovad tihti ka ootamatuid tagajärgi
maailmavaatega inimesi ja et eelpool nimetatud hall mass on palju värvilisem kui tundub olevat. Kust väikesed inimesed tulevad? Parafraseerides üht vana nalja tulevad ranitsaga väikesed inimesed koolist ja ilma ranitsata lastaiast. Minu arvates ei olegi tegelikkus sellest ütlusest kaugel. Kooli ja lasteaia all võime mõelda elukooli, kus peavad olema suurinimestest õpetajad eeskujud kooliõpetajate, lapsevanemate ja sõprade näol, kes panevad paika inimese väärtushinnangud ja aitavad neil elus eesmärke püstitada. Kindlasti on tähtis ka keskkond, kus noor kasvab. Maailm ei ole õiglane ja kõigil ei ole võrdsed võimalused. Paljajalu Tansaania metsades lippavatel mehepoegadel võib olla kõrge ajupotentsiaal ja tung midagi korda saata, kuid neil puuduvad selleks võimalused ja juurdepääs. Samas võivad neist siiski kujuneda oma keskkonna arvamusliidrid ja vaimsed juhid. On lootust, et kui nad pärandavad oma elukogemuse ja
traditsioonilised, indigeensed tervisalased seisukohad? 6. Religioosne määratlemine. 6. 1. Millisesse usku perekond kuulub? 6.. 2. Kas pereliikmed erinevad oma religioossetelt uskumustelt ja kombetäitmistelt? 6. 3. Kui aktiivselt on perekond seotud mingi teatud kiriku, pühakoja või muude religioossete organisatsioonidega? 6. 4. Millised on pere usulised kombetäitmised ja harjumused? 6. 5. Millised religioonil baseeruvad seisukohad või väärtushinnangud on selle pere jaoks kesksel kohal? 7. Sotsiaalne klassiseisund (põhineb elukutsel, haridusel ja sissetulekul). Hinnata perekonna sotsiaalset klassikuuluvust kolme eelnimetatud näitaja alusel. Majanduslik staatus. Kes on selle pere ülalpidaja(te)ks? Kas perekond saab mingit täiendavat toetust või abi? Kui jah, siis mislaadi abiga on tegemist või kust see abi pärineb? Kas perekond peab oma sissetulekut piisavaks? Mida ta ise oma finantsilisest toimetulekust arvab?
traditsioonilised, indigeensed tervisalased seisukohad? 6. Religioosne määratlemine. 6. 1. Millisesse usku perekond kuulub? 6.. 2. Kas pereliikmed erinevad oma religioossetelt uskumustelt ja kombetäitmistelt? 6. 3. Kui aktiivselt on perekond seotud mingi teatud kiriku, pühakoja või muude religioossete organisatsioonidega? 6. 4. Millised on pere usulised kombetäitmised ja harjumused? 6. 5. Millised religioonil baseeruvad seisukohad või väärtushinnangud on selle pere jaoks kesksel kohal? 7. Sotsiaalne klassiseisund (põhineb elukutsel, haridusel ja sissetulekul). Hinnata perekonna sotsiaalset klassikuuluvust kolme eelnimetatud näitaja alusel. Majanduslik staatus. Kes on selle pere ülalpidaja(te)ks? Kas perekond saab mingit täiendavat toetust või abi? Kui jah, siis mislaadi abiga on tegemist või kust see abi pärineb? Kas perekond peab oma sissetulekut piisavaks? Mida ta ise oma finantsilisest toimetulekust arvab?
Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased Mis on väärtus sinu või minu jaoks, mida tähendas väärtus meie esivanematele? On see sinu hea nimi või tunne, et said olla kasulik, või hoopis Armani teksased ja porhce maja ees. Väärtus see on hinnang kellelegi või millelegi ja see sõltub igaühe enda väärtushinnangutest. Kas me vajame uusi väärtusi? Võibolla peaks ellu äratama juba unustuste hõlma vajunud vanad väärtushinnangud. Oma materiaalses maailmas oleme muutunud tarbimise orjadeks, oleme unustanud oma vabaduse tarbida ainult nii palju, kui meile vaja on. Üksteise ületrumpamine on päeva juhtmõte. Ja täna leiame, et vajame uusi väärtusi, et olemasolev mudel ei tööta. See uus väärtus ongi see unustatud vana ela ja aita ka teistel elada. Rahvusliku leppe eesmärgiks on sotsiaalselt õiglaselt jaotuv heaolu kasv. Heaolu kasvab siis, kui tehakse tööd. Töö peab olema mõttekas ja looma uusi väärtusi
rikastada oma identiteeti. Ouellet (1991) väidab, et kultuuridevahelised põhimõtted keskenduvad avatusele teiste suhtes ja aususele erinevuste vastu, vastastikusele mõistmisel, aktiivsele sallivusele, olemasolevate kultuuride tunnustamisele, võrdsete võimaluste pakkumisele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele (Kultuuridevaheline õppimine 2000). Kultuuridevahelise õppimise teevad raskeks inimeste lapsena omandatud väärtushinnangud. Meie väärtushinnangud tuginevad uskumustel ja kannavad endas tõekspidamisi, mis põhinevad reeglitel ning mida omandatakse läbi kasvatuse ja sotsialiseerumisprotsessi juba varases lapsepõlves. Sellest tulenevalt on inimesel raske tajuda, et tegu on õpitud hinnangutega, mis sõltuvad meist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ja seavad seeläbi eraldusjoone rahvus- ja subkultuuride ning sotsiaalsete rühmade
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õp...
Sündimused ja suremust mõjutavad tegurid. 130 milj inimest aastas ( 250 in min..s) Sündimust mõjutavad: 1) naiste arv 2)religioon 3)traditsioonid 4) pereplaneerimine 5)väärtushinnangud 6)võrdõiguslikkus 7) majanduslikud võimalused Südndimuse võrdlemiseks kasutatakse: 1) laste arvu naise kohta ( eestis 1,3) 2) sündmuse üldkordaja Sündimust mõjutab ühiskonna arengutase. Kirjelda rahvastiku arengu 1) traditsioonilist etappi 2) kaasaegset etappi pereplaneerimine- traditsioonid-laste arv peres- ettevalmistusperiood laste kasvatamisel. Suremust mõjutavad: 1) elatustase 2)tervishoid 3)eluviis 4) sõjad Tüüpilised surma põhjused arenenud riikides: 1) südamevereringkonna haigused 2)vähk 3)õnnetused 4)vägivald Tüüpilised surma põhjused arengumaades: 1)
Kultuurielu 20. saj teisel poolel Koostajad: KULTUUR KUI TARBEKAUP Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=4FmDWZBwn9c LÄÄS Palju ostuvõimelisi tarbijaid Massiline tarbimine Kriisideta majandusareng Tihe konkurents turul ...
õitseng . Majandusliku õitsengu ajal valdav osa inimesi töötab ja tarbib ning töötab veelgi rohkem selle nimel, et tarbida üha enam. Peagi kaob elust kõik muu väljaarvatud rahanumbrid ning uued esemed, ihad silme ees ja töö. Kaob ära perekond ja sõbrad, kõik vaid selle tagajärjel, et ei suudeta ohjeldada eneste himusi. Neile jääb märkamatuks, et nad on müünud oma hinge ihadele. Milliseks on muutunud selliste inimeste väärtushinnangud? Nendeks on saanud rohkem asju, luksust. Ning kui kõik oli kõige paremas korras puhkeb äkki majanduslangus või sõda, tuues enesega aja, kus inimesed hakkavad mõtlema sellele, kuidas eneste ja lähedaste elusi säilitada. Ent milliseks on muutunud väärtushinnangud peale seda kohutavat kaost? Oluliseks saab vaid see, et kultuur säiliks, et katus oleks peakohal, toit laual ja pere üheskoos terve. Kahe
Kõik me erineme üksteisest millegi tõttu. Meie iseloom kujuneb välja juba lapsepõlvest, kuna kõigi kasvatus ja elupaik on erinev. Väga suurt rolli mängib just piirkond, kus me üles kasvame. Lastevanematel on suur roll kujundamaks meie väärtushinnanguid. Tänapäeval jagunevad inimesed ühiskondlikult kaheks: maa ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa? Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad.
jutustused sellest, kuidas ta järjekordset abielurikkujat karistab. Ka Zeusi müütidest väljendub, et jumalaid tuleb austada ja elu ongi ebaõiglane, sest tihti jääb mõni karistustvääriv inimene karistuseta. Veel hirmutatakse nende lugudega abielurikkujaid: kõik, kes rikuvad abielu peavad arvestama sellega, et see on suur patt ja väärib korralikku karistust. Antiikkreeka müüte on tänapäeval huvitav lugeda, sest, inimestel, kes need ammu välja mõtlesid, olid samad väärtushinnangud, mis kaasaaegsetel inimestel. Ainult ühte müütide põhimoraali austa jumalaid, võib asendada tänapäevasema variandiga sellest - austada vanemaid, targemaid ja võimasmaid.
arengutaseme järgi 11. Loetle mandrid. Euraasia, Austraalia, Lõuna.-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Antarktis, 12. Loetle maailmajaod. Aafrika, Aasia, Euroopa, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika 13. Nimeta kõik kliimavöötmed maakeral. Ekvatoriaalne, Lähisekvatoriaalne, Troopiline, Lähistroopiline, Parasvööde, Lähisarktiline, Arktiline/Antarktiline. 14. Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi? sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid 15. Miks võeti juba minevikus ette merereise võõrastele maadele? eesmärgiks oli koguda teadmisi maailma eri piirkondade kohta. Nad otsisid võimalusi uute loodusvarade hõlvamiseks, ohutute kaubateede leidmiseks v kaugete maade vallutamiseks. 16. Milliseid piirkondi uurisid viikingid? Atlandi ookeani põhjapoolseid saari 17. Mis on koloonia ja miks neid rajati? Koloonia ehk asumaa on mingist riigist
nad selles midagi, mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti, miks? Nad on leppinud tõega, et nii see paraku on - juristid on õnnetud. Või tihtipeale - lõpetavad õnnetutena. Kõik need tänaseks õnnetud, puuduliku eraeluga mehed ja naised olid alguses sama kindlad kui need noored täna, et töö on rahuldustpakkuv ning neid saadab edukus. Muutunud ei ole töö, muutunud on inimeste väärtushinnangud. Kas need juristid siis polnud edukad? Võisid kindlasti olla. Neil võis olla tohutul hulgal protsessivõite, nad võisid teenida suuri summasid, mille ümber oma elu üles ehitada, kuid nende arvamus edukusest muutus. Nad ei ole edukad eraelus, inimlikes väärtustes, südameasjades. Nad mõistsid, et raha on küll vajalik, aga mitte piisav. Kuid mida nüüd ka tehes, ei suuda nad tihti oma elu ka peale töö lõpetamist ümber ehitada. Miks? Põhjuseks on nende töö iseloom
pädevuste arendamine oluliseks oskuseks lapse väärtuste ja oskuste kujunemisel. Muusikapädevuste õpetamisel lähtutakse seisukohast, et laps kasutab saadud teadmisi ja oskusi edaspidistes olukordades ja teiste ainete õppimisel (Muldma, 2008). Muusikaõpetuse eesmägiks on: lapse positiivne enesehinnang – eduelamus; lapse õnnelik olemine – kindlustunne; head suhted teistega – sallivus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Lapse vanemaks saades võivad muutuda ka tema väärtushinnangud ja ajendid. (samas, 2010.) Muusikalised tegevused väärtuskasvatuse protsessis Oma esimesed teadmised muusikast saab laps muusikat kuulates, see arendab tähelepanu, kuulamisoskust, muusika kirjeldamiseks vajaliku sõnavara, väljendusoskust, emotsioonide äratundmist. Kuulates erinevate rahvaste muusikat, kujundab see lapses rahvuslikku määratlemist ja arendab tolerantsust teiste rahvaste suhtes.
2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike 2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus Aasia, India, Indoneesia, Aafrika, Pakistan, Iraan · Sündimus väga kõrge 1) naise roll ühiskonnas madal 2) väärtushinnangud on teised pere on väga tähtis 3) majanduslikud põhjused lapsed peavad vanemaid ülal 4) usulised põhjused islam jne, keelatud abort ja kaitsevahendid · Suremus keskmine, langeb 1) parem arstiabi 2) paremad elutingimused 3) linnastumine · Iive väga kõrge · Koormusnäitaja suur 1) palju noori kulutused kasvavad 2) inimeste keskmine eluiga tõuseb Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis
Mida väärtustan? Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Väärtustan vabadust ja olla iseseisev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega
Stalinile, kes tegid enda tööd samuti hingega, kuid kelle tegudest sündis väga palju ebainimlikku ja kurja. Oma püstitatud eesmärkidest lähtuvalt olid nad edukad, aga küsimus on selles, kas sellist teguviisi üldse kordaminekuks saab nimetada, sest edu on küll suhteline mõiste, aga selleni ei jõuta siiski teistele kurja tehes. Oluline on säilitada mõõdukus ja mitte olla liialt võimuahne. Vahel aga minnakse üle piiri. Kui on teatud staatus saavutatud, võivad väärtushinnangud inimeses muutuda. Kõik, mille nimel töötati, jätab teisejärguliseks selle, mis oli varem tähtis. Edu võib mõjutada inimese mõttemaailma nii, et ühel hetkel unustab ta oma sõbrad ja käitub üleolevalt kõigi teistega. Näiteid sellistest olukordadest võib tuua modellindusest, poliitikast, muusikutest, näitlejatest ja veel mitmetest valdkondadest, mis on seotud võimu, edu ja kuulsusega. Muidugi peab
Kriisid peres. Toimetulek Kriisid Toimetulek Lahutus Rääkimine Lähedase surm/raske Üksteise toetamine haigus Nõustamine Töökaotus Lahutus Lahutuse põhjusi Liiga varases nooruses sõlmitud abielu Pole jõutud üksteist tundma õppida (erinevad väärtushinnangud) Vähene pühendumus perele Truudusetus, petmine Alkoholism, vägivald Tüdimus, armastuse kadumine Puudub piisav toetus ja nõustamise võimalus Lahutuse ja lapsed Ühe vanema kaotus ebakindlus (Väiksemad) lapsed võivad hakata end lahutuses süüdistama Täiskasvanute ülesannete laste kanda jätmine Lähedase surm Lähedase kaotus Iga inimene leinab erinevalt Eitamine, vastakad tunded, igatsus, soov olukorda muuta. Abi: Lein tuleb lasta läbi elada Olla leinaja kõrval, tema jaoks olemas Austada tema tundeid ja soove T...
Merevägi, võeti kasutusele allveelaevad Kiirelt arenes ka soomusrelvastus Zeppelin ja lennukid Tankid Loodi, et murda läbi kaitseliinist ja okastraadist Tanke hakati täiendama, mis andis eelise sakslaste ees. Naiste elu sõja ajal Naiste osakaal tõusis Asuti tööle tehastesse ja kaevandustesse Naised iseseisvusid Naised võitlesid oma õiguste eest Kadunud põlvkond Sõjast naasenud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga Nende väärtushinnangud purustati Meeste arvates ei hinnanud riik nende ohvrimeelsust ning see tõi kaasa pahameele Kasutatud kirjandus: M. Laar, L. Vahtre, Lähiajalugu I (lk 4 – 50) Aitäh kuulamast!
Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangu...
oma kodumaa kultuuri, majandust, poliitikat ning ,,toota" järgmine põlvkond, kes liiguks sama teed. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust/tungi teha midagi oma riigi ja rahva heaks, sest nooruslik energia vajab rakendust ja ära kasutamist, kuna säärane entusiasm ei kesta kaua. Kas ka mind igapäevaselt ümbritsevad noored tunnevad teatavat ,,kohustust" kodumaa ees ning millised on üldse tänapäeva noorte väärtushinnangud ja ambitsioonid ning millist rolli mängib nende kujunemisel ümbritsev ühiskond koos tavade, rollide ja väärtustega? Võttes aluseks Andu Rämmeri 11. novembril 2009 aine sissejuhatus sotsiaalteadustesse raames peetud loengu teemal ,,Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid" võib mõistet ,,väärtus" defineerida järgnevalt: ,,Väärtuseks loetakse suhteliselt püsivaid tunnetega seonduvaid
1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor Lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist mõjutavad kõik inimesed kellega laps vahetult kokku puutub ja temaga seotud on. Lapse lähimas keskkonnas olevad inimesed moodustavad lapse sotsiaalse võrgustiku, milles eriti tähtsad inimesed on lasteaia töötajad. Lasteaia võtmeisikuks on seega õpetaja, kellel on suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised lapsel kujunevad, sest õpetaja isiklik eeskuju on nii lastele kui ka lapsevanematele suure tähtsusega. Sama oluline on õpetaja suutlikkus oma tööd kvaliteetselt ja lapsest lähtuvalt teha. (Almann, 2000.) Kees (1991) kirjutab: “Iga inimolend on teatavasti kordumatu ja ainulaadne” ning leiab, et isikupära kujunemine sõltub paljudest teguritest: sünnipärastest eeldustest ehk pärilikkusest, keskkonnast, kasvatusest,
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid noorte väärtushinnanguid ning suhtumist haridusse ja kultuuri. Arutle ka selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Noorte väärtushinnagud tänapäeval Tänapäeva avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse. Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud
Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2014-2039 Kätte on jõudnud aasta 2040 ning on aeg vaadata tagasi jäätmekäitluse arengule alates 2014 aastast. Eestisse on alles jäänud üks tavajäätmeprügila, mis asub Kesk-Eestis. Eesti inimeste väärtushinnangud prügi sorteerimise ja tagastamise suhtes on muutnud paremuse poole. Kui veel 2014 aastal linnainimesed ei sorteerinud oma prügi, vaid panid kõik ühte prügikasti, siis 2020´ks aastaks olid pooled linna elanikud juba kaasa haaratud prügisorteerimisse ning uute taas,- ja korduvkasutusse võtmise ideedega. Tänaseks on tekkinud palju ettevõtteid prügi taas,-ja korduvkasutuseks. Maainimeste prügi sorteerimine on samuti suurenenud. Inimestele on hakatud alates
TAGASISIDE ANKEET ,,RAHULOLU-UURING KOOLI ÕPPETÖÖ KORRALDUSE KOHTA " Kas koolis õpetatu vastas Teie ootustele? Ei vastanud Pigem ei vastanud Vastas Pigem ületas ootusi Ületas ootusi Kas Teil on esinenud väärtuskonflikte (osapooltel erinevad väärtushinnangud ja ühe poole käitumine häirib teist, ehkki ei tee otsestkahju). Kui jah, siis kas seda on juhtunud sageli. Kommenteeri. ............................................................................................................................................. .............................................................................................................................................
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja S...
Eeldus: kui noortele ÕIGESTI öelda, et uimastid on kahjulikud, siis noored lõpetavad uimastite tarvitamise. Programmi mõju: teadmised suurenevad, kuid käitumine ei muutu. Kokkuvõte efektiivsusuuringutest: 1. keskenduda lühiajalistele kahjudele 2. rääkida ka positiivsest mõjust 3. mitte hirmutada Teavitust on vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega Tundekasvatus Alus: noored proovivad uimasteid, isiklike probleemide tõttu - madal enesehinnang, segased väärtushinnangud. Eeldus: kui noorte enesehinnang suureneb ja ühiskondlikud ning isiklikud väärtushinnangud ja hoiakud muutuvad, siis noored lõpetavad uimastite tarvitamise. Programmi mõju: käitumine ei muutu (seos enesehinnangu ja uimastitarbimise vahel on väga väike) Kokkuvõte efektiivsusuuringutest: vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega Keeldumisoskuste õpetamine Alus: noored ei oska või ei julga seista vastu eakaaslaste ning meedia
Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kasinates sõjatingimustes samuti oma elu kaotanud. Lisaks
armatusest. Inimesel ei ole üksi hea olla, tähelepanuta jäämine on ohumärgiks see omakorda tekitab vajadust ja motivatsiooni leida oma koht ja mitte lihtsalt koht, vaid just selline, kuhu pöörduvad ka teiste silmad. Meie positsioon määrab selle, kui palju tähelepanu ja armastust me saame. See omakorda võib ennustada seda kuivõrd suudame me olenevalt nende olemasolust või puudusest ennast hinnata, endid armastada. Enesehinnang mängib aga suurt rolli selles millised väärtushinnangud kujunevad, milliseid eesmärke me seame ning milliseks käitumiseks end motiveerime.
Maailma parim asi Maailm on tohutult mitmekesine ning me kõik oleme leidnud enda ümbert erinevaid lemmikasju, -objekte ja -esemeid.Paljud objektid on kujunenud inimeste elu lahutamatuks osaks. Nendeks võivad olla toiduained, riideesemed, kaisuloomad, tunne või mingi tegevus.Mis need kõige paremad asjad siis täpsemalt on? Väikestele lastele on kõige meeldivamad esemed tavaliselt mõni mänguasi, mäng või maiustus, aga täiskasvanutel armastus, õnn, raha, töö, maja ja nii edasi. Mulle meeldivad väga erinevad asjad. Üks kindel favoriit nende seas on kindlasti reisimine. Õnneks on mul vedanud ning ma olen saanud päris palju maailmas reisida.Seda kõike tänu oma perele ja samuti seoses võistlustel käimisega. Reisil on huvitav näha erinevate riikide arhitektuuri, kultuuri, kuulata võõrast keelt, praktiseerida oma keeleoskusi,leida uusi maitseelamusi võõrast toidukunstist ja loomulikult ka puhata. Perega on palju...
valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule? Suhete kaudu – ema ja isa omavahelised suhted (ka suhted lapse endaga, keda on vaja tunnustada ning kellega tegeleda). Igapäevaelu kaudu – väärtushinnangud, traditsioonid, õigused, õdede- vendadega koos kasvamine. 4. Mis juhtub kui üks lapsevanematest lubab ja teine keelab? Laps õpib manipuleerima, tal tekib segadus, sest peab ise saama mis on õige ja mis vale Ühe vanema prestiiž saab kannatada Laps hakkab tulevikus oma lapsi sama moodi kasvatama 5. Kirjelda laste positsioone ja suhteid kolmelapselises peres. Tekib konkurents - esik on harjunud tähelepanuga ning pere
Ilu-jõud-väärikus Inimene on loodud peaaegu täiuslikuks olevuseks. Tema sisse on põimitud nii palju erinevaid omadusi. See, kas me oskame hinnata kõike seda, mis meile kingiitud on, sõltub vaid meist endist. Ilu, jõud ning väärikus- need kuuluvad omaduste hulka, mis on isiksuse arenemisel kõige olulisemad. Kust saavad alguse meie väärtushinnangud ning arusaamad elus toimuvast? Just nimelt kodu on see, kust väike inimene avastab enda jaoks esimesed tõekspidamised. Ema ja isa eeskuju ning nende õpetused on väga olulised. Väärikas inimene saab kasvada kodus, kus hinnatakse enese eest hoolitsemist ja häid käitumistavasid.See, kuidas tullakse toime nende väärtusete tähtsustamisega, tingib tulevikus ka väärikuse tähtsuse elus. Kõike me unistame, et oleksime ilusad, tugevad ja väärikad, kuid väliselt
vastu ning loobuvad lapsest. Paraku on vanematel tugi sellistele lastele väga oluline. Teise põhjusena toon ma välja majanduslikud raskused ja elukoha puudumine. Lapse kasvatamine nõuab palju raha ja aega. Ku vanematel ei ole võimalust oma last toita ja katta, pole neil põhjust ka last saada. Samuti on vanemaid, kellel on laps, kuid nad ise on päevad ja ööd läbi tööl. Peab aga mõistma, et kodust saab laps väärtushinnangud edasiseks eluks ja laps ei kasva iseseisvalt, vaid üheskoos vanematega. Mul on hea meel, et abortide arv on vähenenud, kuid inimesed peavad endale teadvustama, et vahel on abort kõige õigem samm ja sellega tuleb leppida.
............................................................ 4 1.2. Ajalugu.......................................................................................4 1.3. Poliitika.......................................................................................5 1.4. Pühad ja tähtpäevad.........................................................................5 2. KULTUURIHOIAKUD...............................................................................6 2.1. Väärtushinnangud...........................................................................6 3. ÄRIPRAKTIKA........................................................................................7 3.1. Ärikohtumised................................................................................7 3.2. Läbirääkismised........................................................................... . 7 3.3. Ärisõprade võõrustamine..............................................................
Näiteks agressiivsete laste tekkimise põhjus ongi: · piiride purunemine kui laps on piiridesse pandud; · peresisesed konfliktid laps püüab oma käitumisega viia tähelepanu pereprobleemidelt kõrvale; · konkurents peres agressiivsus võib olla pööratud kellegi vastu (näiteks noorem õde või vend peres). (Nõmme, 2009, 62.) Lapsed võtavad kooli kaasa kodus omandatud väärtushinnangud ja hoiakud, samuti vilumuse etendada kindlaid sotsiaalseid rolle, mida nad on harjunud oma vanemate ning õdede- vendadega suheldes (Walton & Powers 2001, 6-7). On lapsi, kelle kordarikkuv käitumisviis tulenebki tugevast emotsionaalsest patoloogiast: pere lagunemisega seotud traumast, emotsionaalsest hooletussejäetusest ja ärevusest peres toimuva pärast (kaasa arvatud kuritarvitamine). Vähimagi kahtluse puhul selliste eeltingimuste mõjust koolikäitumisele
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
