Kriisid peres ja toimetulek Eesmärgid Mis on perede lahkuminekuks peamisteks põhjusteks? Mida saavad vanemad teha,et päästa oma pereelu? Kuidas mõjutab vanemate lahkuminek lapsi? Kuidas leppida lähedase inimese surmaga? Lahkumineku põhjused Üks vanematest tihtipeale ei pühenda piisavalt aega perele(töö või teiste põhjuste pärast) Juhul kui vanemad ei suhtle või ei tunne huvi üksteise vastu,võib see viia suhete jahenemisele. Lahkumineku põhjused Üks vanematest hakkab tarvitama alkoholi,narkootik ume või hakkab mängima hasartmänge ning muutub sõltlaseks. Pereelu parandamine Pereelu parandamine on võimalik ainult siis, kui mõlemad vanemad avaldavad tugevat soovi ning üritavad värskendada oma suhteid. Vanemad moodustavad uusi ning huvitavaid viise üksteise tundma õppimiseks kohtingute teel. Pereelu parandamine Vanemad külastavad pereelu nõustajat, et kuulata professionaalset soovitust. Lahutus ja laps Vanemate lah
KRIISID PERES JA NENDEGA TOIMETULEK KRIISID TOIMETULEK Lahutus Rääkimine Lähedase kaotus Üksteise toetamine Töökaotus Nõustamine LAHUTUS Lahutuse põhjuseid on mitmeid. Toon välja kaks olulisemat. · Näiteks üks põhjus on alkoholism, mis on tänapäeval laialt levinud niiöelda sõltuvushäire. · Teiseks on vägivald, sest ka see on tänapäeva ühiskonnas üks olulisemaid põhjuseid miks lahku minnakse. Kuidas toime tulla lahutusega? · Tuleks ühendust võtta perenõustajaga või psühholoogiga
Toimetulek stressiga Lühidalt siis stressist ja mida see endast kujutab: Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused. Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema. Stressiga kaasnevad mõtlemise muutused, tugevad emotsioonid nagu hirm, viha, ärevus, masendus jne, veel kaasnevad füsioloogilised reaktsioonid, näiteks higistamine, südametegevuse kiirenemine ning muutused käitumises nagu endassetõmbumine või agressiivsus. Kõik need muutused on väga negatiivsed ja seepärast on seda ka stress. Kuna maailmas on nii palju erinevaid inimesi, siis reageerivad nad ka stressiolukordadele erinevalt. Stressi kogevad maailmas kõik inimesed ja seepärast on vajalik teada kuidas sellega toime tulla. Probleemilahenduse etapid on: · Probleemi defineerimine ja määratlemine · Alternatiivsete lahenduste väljamõtlemine · Vajaliku
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
Abielu kriisiperioodid- põhjused ja toimetulek. Lahutus. Eksperdid toovad välja kuus kriisiperioodi: 1. Mesinädalatejärgne periood 2. Lapse sünd 3. Majandusraskused 4. Abikaasa truudusetus 5. Töö vahetamine 6. Pensionile jäämine Kriisideks ette valmistamine ja partneriga koos toimetulekustrateegiate leidmine muudab ekspertide sõnul abikaasad lähedasemaks. Samas saavad kriisid tihtipeale suhtele saatuslikuks. Lahutuse põhjused- ühiskondlikud: Naine on karjäärile pühendunud, mees tunneb end ohustatuna. Perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga pere koospüsimist (kool, kirik, meelelahutusäri) Seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur. Ühiskonna vähene religioossus. Indiviidikeskne ühiskond esikohal isiklik õnn. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus mudelina ees. Individuaalsed põhjused: Lühiajaline kooselu, ei jõuta üksteist tundma õppida. Partnerite erinevad ootused abielule.
Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne) Ema ja vastsündinu külastamine haiglas- mõju aga avaldub hiljem! Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased)
Endi kui abielupaari identifitseerimine. Pere ja abielu teemade määratlemine kuidas end näidatakse, esitletakse, kuidas omavahelist seotust väljendatakse, eraldiolek-koosolek määratlemine Perekondlike rollide läbirääkimine. Abielusidemete määratlemine päritolupere ja sõpradega suhtluse viisid jms, kaugus-lähedus jne. Majapidamise ja finantside haldamine Abielu/kooselu emotsionaalse kliima kujundamine, intiimsuhted, seksuaalne stsenaarium, tülidega toimetulek. Suhte faasid - Romantiline faas Tahetakse palju koos olla. Püütakse toimida teise soovide järgi või vähemalt enda ettekujutuse teise soovide kohaselt. Näidatakse end kenamana, hoolivamana, psühholoogiliselt tervemana. Seksuaalne kirg varjutab realistliku hinnanguvõime. Iha, seksuaalset kirge peerakse ekslikult selleks õigeks emotsionaalseks sidemeks. Läheb alati mingi aja pärast mööda. - Argipäeva-faas Võetakse oma ,,igapäevanägu"
lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita.
Kõik kommentaarid