50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eva Sikemäe
Õppematerjali autor
KRIISID PERES JA NENDEGA TOIMETULEK KRIISID TOIMETULEK Lahutus Rääkimine Lähedase kaotus Üksteise toetamine Töökaotus Nõustamine LAHUTUS Lahutuse põhjuseid on mitmeid. Toon välja kaks olulisemat. · Näiteks üks põhjus on alkoholism, mis on tänapäeval laialt levinud niiöelda sõltuvushäire. · Teiseks on vägivald, sest ka see on tänapäeva ühiskonnas üks olulisemaid põhjuseid miks lahku minnakse. Kuidas toime tulla lahutusega? · Tuleks ühendust võtta perenõustajaga või psühholoogiga
indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste....
Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu enda sees ei pruugi vanemad tulla selle pealegi, et anda ka lapsele selgitusi selle kohta, mis peres toimub ja toimuma hakkab. Teadmatus võib lapsele kaasa tuua enda ja ühe või teise vanema süüdistamise, hülgamishirmu või ühe vanema kaotuse hirmu, hirmu tuleviku ees ja täieliku segaduse lapse tunnetes. (Vaher, 2008, 41) On arusaadav, et lapsel ei ole kerge rääkida oma vanematega nende lahutusest. Laps tajub, et see teema ei ole emale ega isale kerge ja nad kas ei taha või ei oska talle asju selgitada. Mõlemad vanemad on lapsele ühtemoodi kallid
*Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus. Igal asjal on aga kaks poolt , üks hea ja üks halb . Sõprusele võib järgneda reetmine, usaldusele petmine ja armastuse viha. Nii on elu täis pidupäevi ja kriise. Üks raskemini läbielatav kriis peres on vanemate lahkuminek. See mõjutab kõiki:vanemaid, lapsi, sõpru,sugulasi. Vahest võib abielu võrrelda lillepeenraga-kui sa seda ei hoolda siis see kasvab umbrohtu täis ja lilled surevad ära. Nii on ka abielus , iga päev võib tekkida uusi väikeseid häirivaid probleeme , mis kasvavad aina suuremateks kui neid algusest peale lahendama ei hakata. Nagu viskaks maltsale mulda peale lootes , et kuna sa seda siis enam ei näe ei ole seda olemaski
lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita.
lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas – ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb – on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita.
lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita.
lahutuse fikseerimine. Kui teises etapis toimus sõda tunnete tasandil, siis selles perioodis on valdav nn diplomaatiliste kokkulepete sõlmimine näiteks kooselu otsustatakse ametlikult lõpetada (antakse sisse abielulahutus), otsustatakse laste ja vara jagamise üle, hakatakse taastama iseennast ja oma väärikust ning tehakse esimesed sammud uue elu suunas. 4. Elu pärast lahutust Lahutus on enamasti raske mõlemale abikaasale, eriti juhul, kui peres on lapsed ja abielu on kestnud aastaid, mille jooksul on murede kõrval kindlasti kogetud ka ühiseid rõõme, saadud teineteist väga lähedalt tundma ning pandud kooselule palju lootusi. Praeguseks on psühholoogiline abi, sh. abielu- ja perenõustamine arenenud sedavõrd, et pikaajalised negatiivsed tugevad lahutuse järelmõjud ei peaks enam olema nii sagedased ja nii paratamatud, kui abielukriisidesse sattunud inimesed ise on valmis seda abi otsima ja kasutama
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid