10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sandra k.
Õppematerjali autor
Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult
16) Q16 kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8 Jäätmed, prügi ja praht Jäätmekäitluse areng Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, · Naturaalmajandus esemete või materjalide segu, mis · Asulate teke kogutakse, veetakse prügilasse (järelsortimine, põletamine, ladestamine). · Kuhu panna tekkivad jäätmed? Praht on see, mis on maha pillutud, - jäätmete ladestamine koristamata, ..
Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Eurostati andmetel on jäätmete teke inimese kohta Eestis üks Euroopa suuremaid. Meid edestasid 2012. aastal vaid Bulgaaria ja Soome (vt Joonis 1.1). Eesti jäätmeteke on peaaegu 4 korda suurem kui on euroopa keskmine näitaja. Joonis 1.1 Jäätmete tekke võrdlus Euroopas 2012. Eurostat "Jäätmestatistika" Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist. Kui jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski
muutub ühtlasemaks, seda enam muutub säästev areng. Suured korporatsioonid kasutavad tohutul hulgal maailma varusid, varud vähenevad, säästev areng langeb. Mida rohkem muutusi maailmas toimub, seda rohkem säästev areng muutub. Maailmat tuleks hoida ning suured korporatsioonid peaks pidama piire, sest säästev areng on midagi sellist, mis mõjutab nii meid kui me meie tulevasi põlvkondi. Kui säästev areng kaob, siis on väga paha lugu. 5. Kas globaliseerumine on säästvale arengule vastupidine protsess? Üleilmastumise kohta on palju erinevaid määratlusi, kuid neil kõigil on üks ühine tunnusjoon: ühtlustumine ja eristuvate osade vähenemine. Säästva arengu puhul on eriti oluline märksõna just mitmekesisus ja selle väärtustamine. Jah võib nii öelda küll. Globaliseerumine ühtlustab kõike ja väärtusi ei eristata enam, säästva arengu puhul on tähtis mitmekesisus ning selle väärtustamine.
põhieesmärgiks on ühiskonna ja kogukonna majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata. *Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi. *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima keskkonnapraktika rakendamisele: maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks. *Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: -toote valmistamise, kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskile; -reostuse vältimisele või tegevuse/toote asendamisele vähem reostavaga: kaasmõjudele. *Võimalikest keskkonnaseisundi parandamise meetmetest tuleb eelistada neid, mida
märk PE või PP või tekst ,,võib põletada"). Selliseid jäätmeid tuleb põletada väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril. Teiste plastide põletamisel tekivad mürgised gaasid. 2.2 Biolagunevad kilekotid Biolagunevate jäätmete kogumiskonteinerisse viidavaid orgaanilisi jäätmeid ei tohi elanikud tavalisse kilekotti panna. Jäätmed peavad olema kas pakkimata, paberkotis või biolagunevast kilest kotis. Esimesed biolagunevad kilekotid tulid müügile 1980ndatel aastatel. Tänapäeval on biolagunevate kilekottide arendamine toimunud suuresti kahes suunas. Toodetakse tärklisest valmistatud biolagunevaid kilekotte (peamiselt maisi-, kookose- ja riisitärklisest) ja kõdunemist soodustavate lisanditega naftapõhiseid kilekotte Eestis tulid esimesed biolagunevad kilekotid laiemale ringkonnale müüki 2008. aastal, seega on need eestlaste jaoks võrdlemisi uus nähtus, mida iga kodanik veel aktiivselt ei kasuta.
mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad Sosnovski karuputk Balti riikide uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes teede ääres elupaikades. 13.10.2014 9 13.10.2014 10 Märksõnad Eesti Õigusaktid keskkonnapoliitika jaoks Säästva arengu seadus (SAS) http://www.eko.org.ee/?page_id=182 RT I 1995, 31, 384, jõustumine 01.04.1995 ENERGEETIKA (põlevkivi) https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461
........................................................ 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21 1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24 1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27 1.3.1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid