Essee "Tänapäeva inimese väärtushinnangud" (0)

Tänapäeva inimese väärtushinnangud
Väärtused, mis need on? On need midagi, mida peame igaühe juures vajalikuks, mis annab igale asjale, inimesele, olemusele iseloomu, mida väärtustatakse? Mida me üldse tänapäeval tegelikult väärtustame?
Mina, kui Eesti kodanik, kes olen elanud terve oma elu siin, oma kodumaal, pean suurimaks väärtuseks meie keelt- eesti keelt. Väärtus on minu jaoks midagi, millega teistest erinen ja just see keel, nendest sõnadest kokku pandud laused , selle kõla, kui ütlen emale „Tere hommikust!“. See on suurim väärtus Eestis.
Minu ema, vanaema ja nende tutvusrindkond väärtustasid oma lapsepõlves vaba aega, et ei peaks hilisõhtuni õues tööd rügama, et saaks kasvõi paar tundi väsitava päeva möödudes oma vanematega koos jutte vesta, kuulata vanaisa mälestusi nooruspõlvest. Nad rääkisid tunnetest ja oli näha emotsioone, nad väärtustasid aega, mis saab ka selle kulutamata otsa. Kuhu on see kõik kadunud?
„Hei, olen internetiajastu ning kolin nüüd pikemaks ajaks sinu juurde, et ühiselt ülejäänud elu koos saaksime veeta!“ Tulid külalised . Niinimetatud „külalised“. Nad hakkasid järk järgult massi sulanduma, vaadates vanu väärtushinnanguid nagu vana ajalehte ja asendasid need uute, uhkematega. Hetked, mis olid eestlaste jaoks tähtsaimad, finišeerusid nüüd kulla asemel auväärsele kolmandale kohale. Kas õnnitleda uusi võitjaid ning jätta juba tuntud minevikku? Nii vahetasid kohad väärtushinnangud Eestis.
Juba hommikul ärgates avan oma silmad, vajutan õrnalt kuvaril olevat nuppu, hele valgus riivab mu silmi. Ette tuleb minu jaoks tavaline, kuid suurim tänaväeva väärtus minu jaoks „Tere tulemast !“ ja ma olen jälle seal. Teises maailmas. See suur, lõputu ja minu jaoks veel avastamata teadmatus - tänapäev, väärtused, arvutid.
Paljude jaoks on muutunud sõna „väärtus“ definitsioon. Kui oli see kunagi perekond, oma vaba aja veetmine turul naabrinaisega juttu puhudes, siis nüüd on selleks üks ja seesama- internetimaailm . Kõik, mida hind ihkab, saab just sellest maailmast, ja seda väärtustatakse. Noored poisid väärtustavad enim arvutimängudes kogutud punkte, tütarlapsed seda, mitu noormeest nendega hetkel „chatib“ ja peavad seda endale väga oluliseks.
Vale! See ei ole tõsi. Tegelikult väärtustatakse enim Eesti loodust, soid ja ramasid, rohelist metsa ning ühtekuuluvustunnet. Enamik meist teab, mida tähendab laulupeol püsti tõusta, haarata kaaslase käsi ning laulda üheskoos Tõnis Mägi laulu „Koit“. See on tõeline väärtus Eestis.
Väärtused, nagu ka inimesed, on kõik erinevad. Mina ja Tema, me ei mõtle ühtemoodi , seega ka ei väärtusta samu asju. Nagu inimesed, meie ühiskond, muutuvad ka väärtused. Kuuekümnendates vanahärra peab endale oluliseks midagi, millest pole pisikesel viieaastasel aimugi.
Mitte keegi ei suudaks kokku lugeda väärtusi, veelvähem tuua neid ühe kindla isiku või eseme kohta. Me kõik erineme, meie kõigi väärtused erinevad. Tänapäev ja minevik erinevad. Kõik siin maailmas erineb.