Juristid on õnnetud (0)

Juristid on õnnetud !?
Et mõista teemat, peame otsutama, kellele me väite esitame. Esitades sellise teema õigusteaduskonda pürgijatele või noortele juuratudengitele, ei näe nad põhjust miks sellist väidet üldse esitada. Hüümärgile pole nende jaoks selles kohta. Nende jaoks kõlabki see rohkem nagu üllatav küsimus - kas tõesti, miks? Esimese aspektina selgitaks need noored, selle ametiga kaasnevate tulevikuplaanide kindlust. Neil on välja mõeldud, kuhu see töö viib ning kujutavad elavalt ette oma tulevikku.
Mis on aga täpse tulevikuplaani eesmärk? Edukas olemine. See eesmärk saadab elus meid kõiki. Kuigi edukuse üle on võimalik vaielda, on juristide jaoks see eelkõige raha ning võimalikud protsessivõidud nende töös. Pole midagi, mis teeks neid õnnetuks.
Kahjuks aga, esitades väite inimestele, kes on juba mõnda aega juristitööd näinud, ei leia nad selles midagi, mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti, miks? Nad on leppinud tõega, et nii see paraku on - juristid on õnnetud. Või tihtipeale - lõpetavad õnnetutena. Kõik need tänaseks õnnetud, puuduliku eraeluga mehed ja naised olid alguses sama kindlad kui need noored täna, et töö on rahuldustpakkuv ning neid saadab edukus. Muutunud ei ole töö, muutunud on inimeste väärtushinnangud.
Kas need juristid siis polnud edukad ? Võisid kindlasti olla. Neil võis olla tohutul hulgal protsessivõite, nad võisid teenida suuri summasid, mille ümber oma elu üles ehitada, kuid nende arvamus edukusest muutus. Nad ei ole edukad eraelus, inimlikes väärtustes, südameasjades. Nad mõistsid, et raha on küll vajalik, aga mitte piisav. Kuid mida nüüd ka tehes, ei suuda nad tihti oma elu ka peale töö lõpetamist ümber ehitada. Miks?
Põhjuseks on nende töö iseloom. Juristitöö annab palju võimalusi arendada endas läbinägelikkust, agessiivsust, analüüsivõimet ning teisi juhiomadusi. Kahjuks pärsivad need aga teisi, inimlikke omadusi, nagu ausus, innukus, püsivus, originaalsus, lähedus, armastus. Kuigi juristitöö peaks hõlmama eelkõige õigluse jalule seadmist - on ju siiski tegemist õigusteadusega ning teistele õnnelikuma tuleviku loomist, kaasab see endaga ka palju negatiivseid emotsioone nagu näiteks võidujanu, hasart ja teiste eraellu sekkumine. Kuna negatiivne emotsioon on positiivsest tugevam, jääb see paremini meelde ning kaalub lõpuks üles kõikvõimalikud plussid, mis töö anda võib. Pikema aja vältel kogunevad need emotsioonid nii suurtesse hunnikutesse, et väike inimene ei suuda neid oma kabinetti jätta vaid võtab koju kaasa, kus need aja möödudes kuhjuvad positiivsete asjade peale, jättes need varju. Pessimism jääb inimesi kummitama ning sellest lahti saada on väga keeruline, kui vaat et võimatu.
Juristid esindavad õigust. Kahjuks on õigust raske mõista inimestel, kes ei ole isegi üdini õiged. Seetõttu tekivad inimestel õigusest erinevad arusaamad. Ühe "õiguse" võit on seega paraku teise "õiguse" kaotus. Kumbki neist pole vale, kuid tekib konkurents , otsides üht ja ainust õigust. Niimoodi vaieldes ja oma õigust taga nõudes jääb tagaplaanile kogu vaidluse tuum - leida kompromiss kahe õigusttäis inimese vahel. Kaotus teeb juristi õnnetuks, närviliseks ning ebaõnnestunuks. See jääb teda jälitama igapäevaelus ning ta elab pidevas kartuses ebaõnnestuda ka oma eraelus, seda niimoodi hävitades.
Jurist töötab tihti büroos, kus just algusaastatel tuleb tal jääda tagaplaanile - tal pole võimalust avaldada arvamust, õppides teiste kogemustest, mis on kirja pandud. Ta istub tunde raamatukogudes, ise saamata kogu saadavat õpetust rakendada. Noores inimeses tekitab see tahes-tahtmata depressiooni. Tema suurest, kindlast ja pealtnäha edukast tulevikuplaanist on saanud olematu otsustusvõimega ja depressivne töö, mis ei paku rahuldust. Surve on teha õigesti ühiskonna seisukohalt ja raamatutarkusest, unustades oma väärtushinnangud ja mina-pildi.
Et olla õnnelik, tuleb endalt küsida - Kas praegune edukus on minu jaoks ka aastate pärast edukus? Kas mul on selge, kus tahan ma olla kümne aasta pärast? Vastusest "Ma tahan olla edukas" tuleb minna tagasi esimese küsimuse juurde. Olen kindel, et majandusliku küllastumuse ja eduka karjääri kõrval on iga noore juuratudengi tulevikuplaanides sees ka armastav abikaasa, kodu ja rõõmsad lapsed. Arvan, et kui saada edukaks esmalt rahuldades oma emotsionaalsed vajadused, on võimalik igal juristil olla kümne või kahekümne aasta pärast õnnelik. Õnne kõrvalt on võimalik rikkaks saada. Vastupidi aga pahatihti mitte.