Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juristid on õnnetud (0)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Mis on aga täpse tulevikuplaani eesmärk?
  • Midagi mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti miks?
  • Kus tahan ma olla kümne aasta pärast?
Juristid on õnnetud !?
Et mõista teemat, peame otsutama, kellele me väite esitame. Esitades sellise teema õigusteaduskonda pürgijatele või noortele juuratudengitele, ei näe nad põhjust miks sellist väidet üldse esitada. Hüümärgile pole nende jaoks selles kohta. Nende jaoks kõlabki see rohkem nagu üllatav küsimus - kas tõesti, miks? Esimese aspektina selgitaks need noored, selle ametiga kaasnevate tulevikuplaanide kindlust. Neil on välja mõeldud, kuhu see töö viib ning kujutavad elavalt ette oma tulevikku.
Mis on aga täpse tulevikuplaani eesmärk? Edukas olemine. See eesmärk saadab elus meid kõiki. Kuigi edukuse üle on võimalik vaielda, on juristide jaoks see eelkõige raha ning võimalikud protsessivõidud nende töös. Pole midagi, mis teeks neid õnnetuks.
Kahjuks aga, esitades väite inimestele, kes on juba mõnda aega juristitööd näinud, ei leia nad selles midagi, mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti, miks? Nad on leppinud tõega, et nii see paraku on - juristid on õnnetud. Või tihtipeale - lõpetavad õnnetutena. Kõik need tänaseks õnnetud, puuduliku eraeluga mehed ja naised olid alguses sama kindlad kui need noored täna, et töö on rahuldustpakkuv ning neid saadab edukus. Muutunud ei ole töö, muutunud on inimeste väärtushinnangud.
Kas need juristid siis polnud edukad ? Võisid kindlasti olla. Neil võis olla tohutul hulgal protsessivõite, nad võisid teenida suuri summasid, mille ümber oma elu üles ehitada, kuid nende arvamus edukusest muutus. Nad ei ole edukad eraelus, inimlikes väärtustes, südameasjades. Nad mõistsid, et raha on küll vajalik, aga mitte piisav. Kuid mida nüüd ka tehes, ei suuda nad tihti oma elu ka peale töö lõpetamist ümber ehitada. Miks?
Põhjuseks on nende töö iseloom. Juristitöö annab palju võimalusi arendada endas läbinägelikkust, agessiivsust, analüüsivõimet ning teisi juhiomadusi. Kahjuks pärsivad need aga teisi, inimlikke omadusi, nagu ausus, innukus, püsivus, originaalsus, lähedus, armastus. Kuigi juristitöö peaks hõlmama eelkõige õigluse jalule seadmist - on ju siiski tegemist õigusteadusega ning teistele õnnelikuma tuleviku loomist, kaasab see endaga ka palju negatiivseid emotsioone nagu näiteks võidujanu, hasart ja teiste eraellu sekkumine. Kuna negatiivne emotsioon on positiivsest tugevam, jääb see paremini meelde ning kaalub lõpuks üles kõikvõimalikud plussid, mis töö anda võib. Pikema aja vältel kogunevad need emotsioonid nii suurtesse hunnikutesse, et väike inimene ei suuda neid oma kabinetti jätta vaid võtab koju kaasa, kus need aja möödudes kuhjuvad positiivsete asjade peale, jättes need varju. Pessimism jääb inimesi kummitama ning sellest lahti saada on väga keeruline, kui vaat et võimatu.
Juristid esindavad õigust. Kahjuks on õigust raske mõista inimestel, kes ei ole isegi üdini õiged. Seetõttu tekivad inimestel õigusest erinevad arusaamad. Ühe "õiguse" võit on seega paraku teise "õiguse" kaotus. Kumbki neist pole vale, kuid tekib konkurents , otsides üht ja ainust õigust. Niimoodi vaieldes ja oma õigust taga nõudes jääb tagaplaanile kogu vaidluse tuum - leida kompromiss kahe õigusttäis inimese vahel. Kaotus teeb juristi õnnetuks, närviliseks ning ebaõnnestunuks. See jääb teda jälitama igapäevaelus ning ta elab pidevas kartuses ebaõnnestuda ka oma eraelus, seda niimoodi hävitades.
Jurist töötab tihti büroos, kus just algusaastatel tuleb tal jääda tagaplaanile - tal pole võimalust avaldada arvamust, õppides teiste kogemustest, mis on kirja pandud. Ta istub tunde raamatukogudes, ise saamata kogu saadavat õpetust rakendada. Noores inimeses tekitab see tahes-tahtmata depressiooni. Tema suurest, kindlast ja pealtnäha edukast tulevikuplaanist on saanud olematu otsustusvõimega ja depressivne töö, mis ei paku rahuldust. Surve on teha õigesti ühiskonna seisukohalt ja raamatutarkusest, unustades oma väärtushinnangud ja mina-pildi.
Et olla õnnelik, tuleb endalt küsida - Kas praegune edukus on minu jaoks ka aastate pärast edukus? Kas mul on selge, kus tahan ma olla kümne aasta pärast? Vastusest "Ma tahan olla edukas" tuleb minna tagasi esimese küsimuse juurde. Olen kindel, et majandusliku küllastumuse ja eduka karjääri kõrval on iga noore juuratudengi tulevikuplaanides sees ka armastav abikaasa, kodu ja rõõmsad lapsed. Arvan, et kui saada edukaks esmalt rahuldades oma emotsionaalsed vajadused, on võimalik igal juristil olla kümne või kahekümne aasta pärast õnnelik. Õnne kõrvalt on võimalik rikkaks saada. Vastupidi aga pahatihti mitte.
Juristid on õnnetud #1 Juristid on õnnetud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silver185 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Seminar John Locke
20
doc

Seminar John Locke

2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi ­ tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k

Filosoofia
Rooma eraõiguse konspekt 2014
94
doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma juristide töö tulemusena välja suhteliselt universaalsed õiguse põhiprintsiibid. Nende pinnalt arendasid hilisemate põlvkondade Rooma õigust uurinud juristid välja eraõiguslikud süsteemid, instituudid ja põhimõtted, mis on ühel või teasel kujul praegu ühised enamikele Euroopa eraõiguse kodifikatsioonidele. Eraõiguse seepärast, et avalik õigus on liialt seotud konkreetse riigi ja riigivormiga, et universaalsus võimalik oleks. Aga just omandi- ja lepinguõiguse põhimõtted eraõiguses oli need, mis mõjutasid hilisemate õigussüsteemide kujunemist. Lääne-Rooma riigi lagunemisega (lõplikult 6.sajandil) säilis professionaalne

Õigus
Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017
16
pdf

Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017

Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas ee

Filosoofia
Filosoofia kordamisküsimuste vastused
10
docx

Filosoofia kordamisküsimuste vastused

1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunka

Filosoofia
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

ühiskond muutub järjest individualistlikumaks. Individualism on hea, kui see aitab meil ennast teostada ja sealjuures teisi näha. Paraku muutub lääne ühiskonna individualism võitluslikuks, see ilmselt kruvib ka õnnetunde kinni. Üks viis vaadelda õnnelikkust on vaadelda nende tuntud inimeste elu, kes on end elus teostanud. Tuleks lugeda enam nende elulugusid ja mõelda nendega kaasa, jälgida, mida nad oma elus tegid, et end rõõmsana tundsid. Märksa rohkem teame ju inimesi, kes on õnnetud ega suuda end elus teostada. Et olla õnnelik, pole vaja olla kuulus, võib olla lihtne õpetaja või lapsevanem, võib olla õnnelik iseenda üle.26 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal? Töökohauuringud näitavad selgelt, et need, kes teevad ebameeldivat tööd, aga on õnnelikud, 25 Tarbija24, Milles peitub õnne valem?, 26.10.2008, http://www.tarbija24.ee/261008/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/343654_1.php?milles-peitub-onne- valem, (20.03.2009) 26 Sealsamas

Uurimistöö
Loengute konspekt
32
doc

Loengute konspekt

Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 ­ sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus.

Õiguse entsüklopeedia
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused
12
rtf

Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused

Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võib ka kujuneda kodune v

Psühholoogia
Tõde ja õigus kokkuvõte
7
doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest ­ omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim ­ Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun