Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eluolu 1. maailmasõja ajal (0)

1 Hindamata
Punktid
Eluolu 1. maailmasõja ajal
Muudatused argipäevas
Elatustase langes järsult
Tekkis toidupuudus
Levisid epideemiad
Kadus  traditsiooniline  peremudel
Muudeti või kaotati vanu moraalinorme
Muutused sõjapidamises
Ratsavägi muutus kasutuks
Enamasti kasutati positsioonisõda
Armee  suurenes
Lahingutes hakati
rohkem varjuma
Sõjatehnika  areng
Ki relt arenes  lennundus , millest arenes 
välja komertslennundus
Merevägi, võeti kasutusele  allveelaevad
Ki relt arenes ka
soomusrelvastus
Zeppelin  ja lennukid
Tankid
Loodi, et murda läbi kaitseliinist ja 
okastraadist
Tanke hakati täiendama, mis andis eelise 
sakslaste ees.
Naiste elu sõja ajal
Naiste osakaal tõusis
Asuti tööle tehastesse ja kaevandustesse
Naised  iseseisvusid
Naised võitlesid oma
 õiguste eest
Kadunud põlvkond
Sõjast naasenud mehed ei suutnud tihti 
kohaneda normaalse eluga
Nende väärtushinnangud purustati
Meeste arvates ei hinnanud riik nende 
ohvrimeelsust ning see tõi kaasa 
pahameele
Kasutatud kirjandus:
M. Laar, L.  Vahtre , Lähiajalugu I (lk 4 – 50)
Aitäh  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Muudatused argipäevas
  • Muutused sõjapidamises
  • Sõjatehnika areng
  • Zeppelin ja lennukid
  • Tankid
  • Naiste elu sõja ajal
  • Kadunud põlvkond
  • Kasutatud kirjandus:
  • Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Eluolu 1-maailmasõja ajal #1 Eluolu 1-maailmasõja ajal #2 Eluolu 1-maailmasõja ajal #3 Eluolu 1-maailmasõja ajal #4 Eluolu 1-maailmasõja ajal #5 Eluolu 1-maailmasõja ajal #6 Eluolu 1-maailmasõja ajal #7 Eluolu 1-maailmasõja ajal #8 Eluolu 1-maailmasõja ajal #9 Eluolu 1-maailmasõja ajal #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 213487 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muutused eluolus ja ühiskonnas I ms ajal
30
pptx

Muutused eluolus ja ühiskonnas I ms ajal

suurettevõtetele  Kiirelt kasvav maksukoormus tugevdas riigi positsiooni  Sotsiaalsed pinged ja vastuolud suurenesid  Religiooni mõju vähenes  Vanad impeeriumid (Venemaa, Austria-Ungari) lagunesid  Asemele tekkisid uued riigid nt: Eesti, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari. Muutused ühiskonnas Click icon to add picture http://cdn1.vox-cdn.com/assets/4620775/postwar_europe.png (04.10.15) Igapäevaelu I maailmasõja ajal  Riigid polnud valmis nii pikaks sõjaks ja seetõttu ei olnud piisavalt varusid.  Inimesed pidid piirama kalatoodete, munade, kartuli ja suhkru tarbimist.  Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus  Ersatskaubad - maitsetud ning ebameeldivad  1917. algas nälg ning sellele lisandus epideemia.  USA sai ilusti hakkama, kuid eriti keeruline oli olukord Venemaal. Sõja all kannatati ning ühiskonnas oli mahajäämus ja nõrk organiseeritus

Ajalugu
Eluolu suure sõja ajal
8
pptx

Eluolu suure sõja ajal

halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju. IGAPÄEVA ELU ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL Ükski riik polnud valmistunud sõjaks, seega polnud kellelgi ka piisavalt varusid. · Prantsusmaa suutis end tänu naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita, Inglismaal püsis toiduainetega varustamine sõjaeelsel tasemel kuni 1917. aastani. Saksamaal ning Austrias hakkas aga majandusblokaadist tingitud puudus ilmnema juba 1916. aastal. · Inimesed pidid piirama oma tarbimist ja esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid. · Võeti appi keemiatööstus, hakati tootma eratskaupu

Ajalugu
I MS põhjalik ülevaade
4
doc

I MS põhjalik ülevaade

Seda ei tehtus ja 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja tungides kallale ka Belgiale. See sundis sõtta astuma ka Inglismaad. 2. sõja põhjused: 20. saj. Alguseks olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühelpool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Valitsused ei tundnud isegi oma sõjaplaane. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Sõda romantiseeriti. 3. sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede

Ajalugu
Esimene maailmasõda
3
doc

Esimene maailmasõda

appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli

Ajalugu
II maailmasõda
3
doc

II maailmasõda

Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale

Ajalugu
Ajalugu - I MS sündmused
11
docx

Ajalugu - I MS sündmused

1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend

Ajalugu
Vene impeerium XX sajandi algul-Eluolu suure sõja ajal
3
docx

Vene impeerium XX sajandi algul, Eluolu suure sõja ajal

Eestis oli 19. Sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajalehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna. Nii jagunes Eesti ühiskond majandusneesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Erestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. 8.Tabeli analüüs (lk 20) a)järeldused USA ja Venemaa majanduse ja eluolu kohta. Üldiselt oli USA Venemaast ees pea igas kategoorias. Rahvaarvult on küll Venemaa alati ees olnud, see eest suremus selles riigis oli kordades suurem USAs. Majanduse poole pealt oli USA Venemaast vägagi arenenum. Raudteid oli rohkem. Põllumajanduslikke saaudis oli miljonites tonnides rohkem, kui Venemaal. Ka rahvatulu oli oluliselt suurem USAs kui Venemaal. b)Miks oli arengutempo erinev? USA oli läänemaailma suur tööstusriik, kus oli vaba voli ise majandada, mis

Ajalugu
Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20 sajandi algul
24
docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi saksamaale. INGLISMAA · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, lubati rahaliselt toetada +70000 armee VENEMAA · Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt lääks Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus · 28. Juulil 1914- Austria-Unagri kuulutas Serbiale sõja. · Loe õ lk 38 ja leia murdepunktid, kus oleks saanud veel midagi muuta, sõda veel ära hoida? · Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni · Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. · Inglismaa kuulutas Saksamaale sõja 4.augustil. Läänerinne 1914 · Sõjategevus läänerindel algas 2.augustil 1914.a, mil Saksa väed hõivasid

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun