Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dekameron novellide analüüs (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Dekameron
Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs
Tegelaste iseloomustus:
Abt – noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk .
  • Omakasupüüdlik – soovis vastutasu heateo eest.
  • Endast heal arvamisel – arvab , et ta meeldib naisele.
  • Petlik ja salasepitseja – mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules).
  • Leidlik – mõtles välja protseduuri „Puhastustuli“.

Naine – noor ja väga ilus naisterahvas.
  • Heatahtlik – otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest
  • Petlik – oli nõus meest petma
  • Kergeusklik – usub „Puhastustuld“
  • Äraostetav – abt pakkus kalleid ehteasjakesi.
  • Alandlik – oli valmis abti käske täitma

Ferondo:
  • Rumal – ei oska piisavalt elatist teenida
  • Armukade – naine tunneb seda
  • Kergeusklik – usub „Puhastustuld“

4.) Väärtushinnangud, tõekspidamised, moraal :
  • Petmine on lubatud, kui sellest ei saada teada.
  • Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna.
  • Inimene on valmis pettusega edasi elama, kui sellele on hea põhjendus.

5.) Jutu kokkuvõte (2-3 lausega):
Ferondo võtab sisse mingit pulbrit ja maetakse surnu pähe maha. Abt, kes vahepeal tema naisega lõbutseb, toob Ferondo hauast välja ja paigutab vangikongi; ta pannakse uskuma, et ta viibib „Puhastustules“. Pärast ärkamist hakkab ta abti ja oma naise last oma lihase pojana kasvatama.
6.)
  • Ülesehitus:

  • jutustajapoolne sissejuhatus
  • tegelaskuju lühike iseloomustus
  • peategelase omakasupüüdliku idee kirjeldamine
  • idee teostamine
  • kas õnnestub?
  • lõpplahendus
    • Pingestumiskoht – kui mees üles ärkas, kas ta võttis omaks, et ta on käinud „Puhastustules“ ja võtnud omaks muutused.
    • Kulminatsioon – ülesärganud meest hoitakse vangikongis ja teda piinatakse. Naine jääb samal ajal lapse ootele.
    • Puänt – naine elas pettusega edasi ning mees jäigi uskuma, et ta käis „Puhastustules“.

    Dekameron
    Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs
    Tegelaste iseloomustus:
    Giletta Narbonne – elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas
    • Omakasupüüdlik – soovis vastutasuks meheks aadlit, kuna ravis kuninga terveks.
    • Tark – kuna ravis juba noorena kuninga terveks, mida parimad arstid ei suutnud.
    • Petlik – aadlik arvas , et tegi lapsed tüdrukuga, kes talle meeldis, kuid arst asus ise tüdruku asemele.

    Kuningas:
    • Peab lubatustest kinni – kui arst ta terveks ravis, pani ta paari ta mehega, kes talle kõige enam meeldis.
    • Annab teistele võimalusi – lubas noorel naisel ravida haigust, mida parimad arstid ei suutnud.

    Beltramo di Rossiglionet:
    • Endast heal arvamusel – ei tahtnud abielluda naisega, kes pole kõrgest soost.
    • Petlik, salakaval – kuna abiellus ühega ja tahtis magada teisega – kuid nii ei juhtunud.

    4.) Väärtushinnangud, tõekspidamised, moraal:
    • Kui inimene on tark ja kaval, võib ta saada kõik, mida hing ihaldab.
    • Raha eest ollakse valmis petma.
    • Kui teed heateo, täitub vastutasuks ka sinu soov.

    5.) Jutu kokkuvõte (2-3 lausega):
    Giletta ravib prantsuse kuninga uurisest terveks ja nõuab selle eest endale meheks aadli, kes vastu tahtmist temaga abiellubki ja siis pahameelselt ära Firenzesse sõidab. Siin armub ta nooresse tütarlapsesse; magab selle neiu asemel, ilma et ise teaks , Gilettaga, kes kaks poega ilmale toob. Naine saab seetõttu jälle armsaks ja jääb ta juurde elama.
    6.)
    • Ülesehitus:

  • Jutustajapoolne sissejuhatus
  • Tegelaskujude lühike iseloomustus
  • Heateo vastutasu saamine
  • Konkurendi äraostmine
  • Idee teostamine
  • Kas õnnestub?
  • Õnnelik lõpplahendus
    • Pingestumiskoht – kas õnnestub kuninga terveks ravimine? Kui ei õnnestu, põletatakse arst elusalt ära. Kui aga õnnestub, saab ta endale soovitud mehe.
    • Kulminatsioon – kas peategelasel õnnestub mees naistevahetusel ära petta ?.
    • Puänt – mees ei saanudki naistevahetusest aru ja pidi leppima selle tulemusega, et ta lapsed Gilettaga sai. Nad elasid õnnelikult elulõpuni.

  • Dekameron novellide analüüs #1 Dekameron novellide analüüs #2 Dekameron novellide analüüs #3 Dekameron novellide analüüs #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 164 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mella12 Õppematerjali autor
    Kolmanda päeva kaheksanda ja üheksanda novelli analüüsid.

    Sarnased õppematerjalid

    Dekameron-3-Päev-kaheksas novell
    1
    sxw

    Dekameron. 3. Päev, kaheksas novell.

    DEKAMERON 3.PÄEV KAHEKSAS NOVELL Kolmanda päeva kaheksandat novelli jutustab Lauretta. Tõenäoliselt jutustatakse lugu 14. sajandil Itaalias Firenze lähedal, maal. Novelli tegelasteks on Abt, Naine ja Ferondo. Abt on noor meesterahvas, kes on pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk.Ta on omakasupüüdlik, sest soovis vastutasu heateo eest ; endast heal arvamisel kuna arvas, et ta meeldib naisele; petlik ja salasepitseja ­ mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on ning leidlik, sest mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine on noor ja väga ilus naisterahvas. Ta on heatahtlik kuna otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest ning ka petlik, sest on nõus oma meest petma. Samuti on ta väga kergeusklik kuna usub ,,Puhastustuld". Naine on ka äraostetav ­ abt pakkus kalleid ehte

    Kirjandus
    Dekameron
    5
    rtf

    Dekameron

    vaataks talle just selline otsa. Aga Ciesa ei saanud sellest aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas. Loo puänt, üllatav pööre: Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb ootamatu lõpplahendus ning Ciesca ikkagi muutub ja saab asjadest aru, kuid ei. Ciesca jäi elulõpuni ülbeks ja upsakaks. Kõikide novellide kokkuvõte ning minu arvamus: Enam-vähem kõik need novellid räägivad pattudest ja kuidas nendesse suhtutakse.Autor on kirjeldanud selle aja elu kui elu, mis on täis patte ja pettusi, mis mitte alati ei saa karistatud.Ka mungad ja nunnad ei ole alati süütud jumalateenrid, vaid ka nendel on patte.Kuigi arvatakse, et nemad on kõige süütumad ja alandlikumad, jumalasulased on just nemad need kõige suuremad patustajad.See pani mind mõtlema, et kui valelik, liiderlik ja petlik maailm olla

    Eesti keel
    Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss
    23
    odt

    Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

    1669 lavastatakse ,,Tartuffe" täielikult 1670 kuninglikud pidustused, ,,Suurejoonelised armastajad" - Louis XIV tantsib ka, ,,Kodanlasest aadlimees" 1672 on Moliere 50, ,,Õpetatud naised", lepib oma perega, sünnib veel üks poeg, kes aga sureb 1673 ,,Ebahaige", Moliere ise mängib selles ka, IV korral mängimisel verejooks, sureb sama päeva õhtul 2. Ülevaade Moosese I raamatust Pilet 17 ­ Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust; Vabalt valitud raamatu analüüs 1. Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust Voltaire 1694 ­ 1778 Rääkis suuri sõnu, aga ise nii ei elanud =Nagu C. R. Jakobson Kirjanik, luuletaja, ajaloolane, filosoof =Tegelik nimi Arouet Sai elitaarse hariduse =Koos hertsogite ja printsidega -Oli nendega kogu elu seotud =Õppis õigusteadust =Ei olnud järjekindel Meeldisid aristokraatlikud ajaveetmised Suhtles vabamõtlejatega

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam 10-klass
    16
    doc

    Kirjanduse eksam 10. klass

    Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

    Kirjandus
    Kirjanduse arvestus-10-klass
    13
    doc

    Kirjanduse arvestus (10. klass)

    kirjanduskeele loojaks, ta kirjutas esimese itaaliakeelse romaani ,,Filocolo". Itaalia keele kõrval kirjutab ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatakse teda kui novelli (vaimukas lühijutt) loojat, samuti kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses. ,,Fiammetta" on kirjutatud mina-vormis, kus autor kujutab ennast naisena. Kirjutab naise hingelistest kannatustest, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse ,,Dekameroni", mida ta kirjutas 1349-1353. Dekameron on raamjutustus (üks sündmus ümbritseb ja seob muud juttu). 1348 oli Firenzes katk, mille eest otsustasid põgeneda 7 neidu ja 3 noormeest. Nad rändasid ringi mööda Firenze lähedasi losse ja muu meelelahutuse vahepeal jutustasid üks teisele jutte. Kokku 10 päeval, iga üks ühe jutu päevas. Novellide tegevus toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, mida ühe päeva jooksul jutustatakse. Temaatika nendes lugudes oli võetud keskaegsest linnakirjandusest (munkade liiderlikkus)

    Kirjandus
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    21
    doc

    Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

    1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

    Kirjandus
    Nimetu
    31
    doc

    Nimetu

    Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

    Kirjandus
    Kirjandus
    9
    docx

    Kirjandus

    · põhiprobleemid o kas iluga võib maailma segi pöörata? o kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? o kas ilu on võimalik müüa o kuidas elada pahelises maailmas? o kas raha eest saab kõike osta? o miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? o kuidas valida hea ja halva vahel? o idioot, kui inimene kellel on mõistus otsas ja ei näe lahendusi? võrdlev analüüs · sarnane o tugevad tunded, emotsioonid o enesehinnang ja hingepiinad ­ raskolnikov oli koguaeg hingepiinades ja sama moodi oli kõrge enesehinnanguga; idioodis oli vürst hingepiinades, pisut teisiti ­ puhtuse kehastus, aga oli emotsionaalne; nastasja ­ hea haridusega, aga langenud naiseks peab ennast, süüdistab kõiges halvas oma elus ennast

    Kirjandus




    Kommentaarid (1)

    sandraps profiilipilt
    sandraps: Väga hea :) Teeks paranduse, et töös on mõlemal leheküljel kirjas, et kaheksanda novelli analüüs :)

    22:51 04-04-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun