Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr. 8.1 (0)

Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna Tehnikaülikool
2016
Loetud artikkel on kirjutatud Kaisa-Kitri Niit ´i poolt raamatust „Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis“. Antud artikkel oli siis täpsemalt kirjutatud „Eesti tudengite väärtused 1990.aastal“. Sisu seisnes siis täpselt selles, et millised on erinevate inimeste väärtused. Termin „väärtus“ on omandanud mitmesuguseid üldlevinud tähendusi, isegi teadlased on seda erinevas tähenduses kasutanud. Laiemas plaanis võib pidada väärtusi kogu kultuuri südameks. Nii oli kirjas sissejuhatuses ja see on ka minu jaoks täpselt nii, iga inimese jaoks on termin „väärtus“ täiesti erinev, igaüks tõlgendab seda enda jaoks erinevalt.
Artikkel peamiselt on üles ehitatud Schwartz ´i väärtusteooria uuringu põhjal, mis tehti 1990. aastatel Eesti tudengitele. Tema arvates väärtused:

Teenivad mingit sotsiaalset olemusvormi huve;

Võivad motiveerida tegevust, andes sellele suuna ja emotsionaalse varjundi;

On tegevuse hindamise ja õigustamise standarditeks;

Omandatakse sotsialiseerumise käigus ja ka inimese kogemustest.
Nagu ma eelnevalt kirjutasin on igal inimesel oma definitsioon väärtustele ja Schwartz´i tõlgendus väärtusele on väga selgelt kirja pandud ja mõistetavaks tehtud. Isiklikult ei suudaks mina paremini enda jaoks seletada, mis on väärtused, see kuidas kirjutas Schwarz on väga hästi lahti mõtestatud ja just see mida arvan ka mina.
Autor kirjutas artiklis väärtuse dimensioonidest kultuuritasandil, põhinedes Schwartz´i uuringu põhjal, mis ta tegi aastate 1990. alguses. Schwartz toob välja kolm dimensiooni , esimeseks on neist alalhoidlikkus ja autonoomia , mis oma korda jaguneb kaheks intellektuaalseks ja emotsionaalseks autonoomiaks. Selle uuringu põhjal nendel tasanditel vaadates on Eesti, kui endine sotsiaalmaa, harmoonia ja alalhoidlikkuse dimensioonil. Kui vaadata hetke seisu tänapäeva Eestis siis kipun arvama, et see on siiani nii. Eestlased kipuvad end suhteliselt palju maha tegema oma oskustes ja teadmistes. Nüüd vaikselt hakkab see juba uue generatsiooniga paranema, kuid vaadates hetkel 40-ndates olevaid mehi ja naisi siis kuulen tihti, et ei mina ei saa sellega hakkama ja ma ei oska seda jne, ning sellel põhjusel ka ei taheta uusi väljakutseid ja uusi huvitavaid situatsioone, kartes et nad ei saa sellega hakkama. Mina kui praegu neist veidi vähem kui poole noorem leian, et see on vale käitumine, kuna olen julgem ja olen huvitatud uutest situatsioonidest ja väljakutsetest, olenemata sellest kas olen situatsiooniga varem kokku puutunud mitte. Enamus 40-ndates inimesed, kellega olen kokku puutunud (va. äri- ja majandus huvilised) aga ei ole nõus isegi mitte proovima, olenemata sellest et nad on isegi sellega varasemalt kokku puutunud. Neil puudub julgus. Kindlasti tuleb see eelnevast ajaloost, neil ei ole olnud selliseid uhkeid õppimisvõimalusi kui meil, ning neil olid sellel ajal hetkel teised väärtushinnangud kui meil hetkel.
Kokkuvõtteks võin siis öelda nii nagu ma ka eelpool olevas kirjutasin, inimeste väärtushinnangud muutuvad ajas ja erinevaid situatsioone läbi elades. Samuti on väga suured erinevused väärtushinnangutes kultuurilisuses aspektis. Väärtushinnanguid mõjutab ka väga suurelt eelnev läbielatud ajalugu kultuuriliselt nagu ka loetud artikkel seda tõestas.