· Lapsed on pere rikkuse märk · Lapsed aitavad majapidamistöödes, hoolitsevad vanemate eest · Normid ja tavad soosivad paljulapselist peret Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõupingutusi ja materiaalset heaolu · Palju sõltub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele SÜNDIMUS SUREMUS Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiukorraldus · Arstiabi kehv kättesaadavus · Ebaterve eluviis SURMA PÕHJUSED Arengumaades: Arenenud riikides: · Sõjad · Südameveresoonkonna · Vee puudus haigused · Nälg · Vähk · Õnnetused SUREMUS
AIDS 2. Looduskatastroofid 3. Näljahädad 4. Veepuudus 5. Sõjad Demograafiline siire e üleminek muutused rahvastiku sündimuses/ suremuses, mille tagajärjeks on rahva arvu ja koosseisu muutus. Demograafilise ülemineku teooria: 1. Taditsiooniline rahvastiku tüüp 2. Dem ülemineku esimene etapp: toimus Euroopas 18. algul, rahvaarvu kiire kasv, sest arstiabi, toidu kättesaadavus muutusid lihtsamaks. (demograafiline plahvatus) 3. Dem ülemineku teine etapp: sündimus hakkas langema, samuti loomulik iive. Sest hakati mõtlema majanduslikele võimalustele, pereplaneerimine jne. 4. Kaasaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal, suremus madal, rahvaarvu aeglane kasv, vanurite osatähtsus suurem. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Migratsiooni põhjused: 1. vabatahtlik parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond 2
maades arengumaades Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, looduskatastroofid) AIDS Kuriteod (vägivald, terroriaktid) Sõjad, ka loodusõnnetused Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suur, seetõttu suremus madalam, kuid suremus selle arvelt suurem laste suremus on kõrge
Rahvastikupoliitika Eesti rahvastikupoliitika üldeesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku jätkusuutlikareng. Pikka aega oli maailma rahvaarv muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika.
GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi. Kui elati küttimisest ja korilusest oli rahvaarv muutumatuna (suremus sama sündimusega). Sõjad, näljahädad ja epideemiad- surmade arv suurem sündimusest ja rahvaarv vähenes. Peale raskete aegade möödumist taastus rahvaarv kiirelt, sest sündimus suurenes kuni järgmise haiguspuhanguni. Rahvaarv kasvab: 5. Sest sündimus suurem suremusest (meditsiini areng, vee- ja toiduabi arengumaades). 6. Eluiga kasvanud(suureneb vanemate inimeste osakaal) 6. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus, religioon, pereplaneering, traditsioonid, naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas. Arenenud riikides sünnib vähe lapsi, sest ollakse kaaslase suhtes valivamad.
*Lääne Euroopa: Arenenud majandus *Ameerika: Rannikualad *Aafrika: Ooasides Hõredamini asustatud piirkonnad: *Põhja Kanada *Gröönimaa *Kesk Aafrika *Austraalia *Kesk ja Põhja Venemaa 4.IIVE Loomulik iive sündide ja surmade vahe aastas: *Absoluutne tegelikku arvulist muutust aastas *Suhteline (SÜ SUR): rahvaarv * 1000 = X promill Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimus Suremus *viljakas eas naiste arv ----Arengumaades--- *naiste vanus laste sünnitamisel *vaesus *religioon *halb tervishoiukorraldus *pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine *ebaterve eluviis *kooselu traditsioonid *halb arstiabi kättesaadavus
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasaegsele tüübile. Rahvastiku arengu etapid ja nende olulised tunnused. Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga on madal. Rahvaarv võib kahaneda. Demograafilise ülemineku esimene etapp: elutingimuste paranemine, inimeste eluiga pikenes, sündimus jäi kõrgeks. Kõrge sündimus ja madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas. Demograafiline plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: sündimus ja loomulik iive langeb. Rahvaarvu kasv aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste
Kõik kommentaarid