Välispoliitika 1920.-1930. aastatel Eesti tunnustamine. Olles huvitatud Saksamaa kiirest purustamisest, suhtus Antant Eesti taotlustesse heatahtlikult ning 1918.a. mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto. Pariisi rahukonverentsi- 1919.a. jaanuarist kuni 1920.a jaanuarini kestis. Eestis toetati vaid niivõrd, kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi. Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. 2.veebruaril 1920.a kirjutati alla tartu rahuleping. Soome Vabariigilt 1920.a alguses saadud tunnustamine de jure. Murrang Lääneriikide senises poliitikas saabus 1921.a. jaanuari teisel poolel, mil Balti riike tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt. Eesti ohustatus. Välispoliitika ülesannete lahendamine ja julgeoleku kindlustamine. ...
Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule (1605 Püssirohuvandenõu -> algas katoliiklaste mahasurumine)
1. Muutused ühiskonnas 2. Sõja mõju 3. Pettumine Versailles' süsteemis 4. Majanduslikud raskused 5. Terav riigisisene võimuvõitlus 6. Valimiskünnise puudumine 5. Kas lause on õige või vale? Vale väide paranda. Mussolini oli paljude Euroopa diktaatoritele, teiste seas ka Hitlerile, eeskujuks. Õige. Itaalias ei toimunud nii suurearvulisi vahistamisi ja koonduslaagritesse saatmisi kui Saksamaal või Nõukogude Liidus. Õige. Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. Vale. Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas. Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad. 6. Selgita mõisted: Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Gestapo - riiklik salapolitsei Saksamaal
Mussolini. · Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1922. a määrati Mussolini peaministriks. Ta likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse.1925 a kehtestas Itaalias üheparteisüsteemi, sellega sai ta seadusega piiramatu võimu. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Kuna, aga Itaalial oli agressiivne välispoliitika, siis Etioopia, Albaania sõdadele sai kõik riigi rahad kulutatud. Natsionaalsotsialistide võimuletuleks Saksamaal Vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP )mida juhtis Adolf Hitler. · 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata , kuid see suruti maha ning Hitler mõisteti vangi koos kaasosalistega. Seal kirjutas raamatu ,,Mein Kampf" ( Minu võitlus ) , milles Aarja rass kuulutati
Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja USA president Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise kommunistide võimuhaaramise vastu. Avaliku külma sõja alguseks võib pidada Berliini blokaadi, kus NL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes sel viisil linna põlvili suruda ja endaga liita. Külma sõja olulisteks võtmesõnadeks olid võidurelvastumine, majanduslik- ideoloogiline võitlus ning välispoliitika. Kumbki osapool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi
· sümbolism, marsid 1925- ainuvõim, diktaktuur, Duce Mussolini tiitel, juht Mussolini ajal Itaalia_ · teiste erakondade keelustamine, ainuvõim · korporatsioonid · riiklik kontroll hariduse, kultuuri üle · kohustuslikud noorteorganisatsioonid · propaganda, juhikultus · terror vähene · salapolitsei ORVO · agresiivne välispoliitika demokraatlikeks jäid Prantsusmaa, Norra, Rootsi, Soome, Iirimaa, Taani põhjused: · valimisõigused noored, töölised, naised · parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv · populaarsed liidrid Pilsudski Poolas diktaktuuri pooldavad- vasakpoolsed-kommunistid-töölisklassi diktaktuur kodanluse hävitamine
* Saksa Liitvabariigis Kristlik-Demokraatliku Liidu võim, sotsiaalne turumajandus, võrdne heaolu, majandusreeglid, elatustaseme tõus, tööpuuduse vähenemine. * 1960ndate 2. pool: majanduskriis. * 1969 - 1982: Saksa Liitvabariigis võimul sotsiaaldemokraadid, riik sekkus majandusse, tugev sotsiaalpoliitika. * 1982: võimule tulid taas kristlikud demokraadid, eesotsas Helmut Kohliga. Algas uus majandustõus. VÄLISPOLIITIKA: UNISTUS TAASÜHINEMISEST * 1950-1960.aastate välispoliitika peamine rõhk oli koostöö USA ja teiste lääneriikidega. * Lääne-Saksamaa astus NATO-sse ja muutus tähtsaimaks liikmeks Euroopas. * Keerulised suhted Ida-Euroopaga, peamiselt Ida-Saksamaaga. * Lääne-Saksa välispoliitika lähtus nn Hallsteini doktriinist - Saksa riigi ja rahva esindaja Saksa Liitvabariik. * 1960.aastate lõpul hakkas sotsiaaldemokraadid ajama nn uut idapoliitikat: sõlmiti mitmeid lepinguid saavutamaks rahu. * Willy Brandt - liidukantsler.
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus
8. isolatsionismipoliitika Inglismaa 1. Väljus küll sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas (USA-le), osa maailmamajanduses kahanes (söe-ja tekstiilitööstus; söe asemel nafta, moe muutumine) 2. Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega 3. Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti 4. 1923. aasta valimiste tulemusel mood leiboristid liberaalide toel esimest korda parempoolse valitsuse (pretsedent oli loodud) 5. Välispoliitika impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüded (esimene iirimaa, jäi dominiooniks, 1937 täielikult iseseisvaks.) 6. 1931 Briti parlament võttis vastu Westminsteri statuut, muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa 1. Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2
poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. SISEPOLIITIKA.Vabariiklased eemaldusid Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat
Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-Berliini ei lülitatud Saksamaa Liitvabariigi koosseisu ning 1948. a. loodi Berliini ida- ja lääne tsoonis oma eraldi olev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) loomist. Selles sündmuses koges Nõukogude Liit esmakordselt pärast II maailmasõda ebaedu oma välispoliitikas (tema soove ei rahuldatud Lääneriikide poolt). 4. Millistele põhimõttetele rajas USA oma välispoliitika Külma sõja algaastatel? USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." 5. Selgita mõisteid ja anna neile hinnang nende ajalises kontekstis. I Truumani doktriin. USA presidendi Harry Trumani 1947 esitatud välispoliitiline
majanduselu sioone kontrollis riik vabrikud Sisevaenlase otsing Juudid kuulutati vaenlasteks Inimõiguste rikkumine Salapolitsei Riiklik salapolitsei Kontroll inimeste eraelu Pidid teenima riiki, Keelati teise rassi abielud üle inimene pole oluline laste saamise kontroll Sõjakas välispoliitika Itaalia alustas soda Versailles' rahulepingu Etioopias tühistamine, Hispaania kodusõda Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse
kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (Ivan VI) vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast Välispoliitika Edukas välispoliitika Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest.(ka Poola kuningatroon) Katariina II ja Eesti 1764. aastal korraldas ta Eestisse kuuajalise visiidi, millest enamiku veetis ta
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
julgeoleku mõõtme ilmnemist enamates valdkondades. Julgeolekukeskkonna hinnangust järeldub, et maailm on muutunud ennustamatumaks ning julgeolekuohud mitmekesisemaks, kuid Eesti julgeolek on NATO ja EL liikmena kindlustunud. Julgeolekupoliitika tegevussuunad JPA 2010 kolmandas peatükis sõnastatakse julgeolekupoliitika tegevussuunad, mis sätestavad valdkonniti tegevuste eesmärgi ning üldsuunised. Tegevussuundade peatükk jaguneb neljaks alapeatükiks: välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika ning ühiskonna toimepidevus ja sidusus. Välispoliitika Eesti rakendab välispoliitikat oma rahvusvahelise seisundi ja julgeoleku kindlustamiseks. Peamised välispoliitika tegevussuunad on sarnased seni julgeolekupoliitika alustes sätestatuga: tegevus NATO-s, Euroopa Liidus, kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamine, kriisiohje ja relvastuskontroll, aga ka inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamine.
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Palju skandaale Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad
Serbiat. Kriisikolded mujal maailmas · 1990-1991 1. Lahesõda: IraakKuveitUSA · India-Pakistani suhted · Somaalia probleemid · Kesk-Aafrika: ohvriterohke sõda hutude ja tutside vahel Rwandas · Lähis-Ida: Iisrael- Palestiina · Põhja-Iirimaa USA · Pärast NSV Liidu lagunemist jäi ainsaks superriigiks USA. · Välispoliitika üheks esmaseks ülesandeks kuulutati riigi majandushuvide kaitsmine üle kogu maailma. · Terrorism ja skandaalid (WTC 1993, Oklahoma 1995). ÜRO · NSV Liidu lagunemisega kadus üks ÜRO tegevust mõjutanud superriik. · Uues olukorras suutis USA kasutada ÜROd ära, õigustamaks oma sõjaväe saatmist piirkondadesse, kus ameeriklastel olid erilised huvid (Panama, Pärsia lahe piirkond, Somaalia, Haiti jne.)
institutsioonilise reformi väljatöötamine. Viimase tulemusena sündiski Dooge'i raport. Olles hõivatud laienemistemaatikaga, lükkas Euroopa Ülemkogu Dooge'i raporti arutamise edasi Milano tippkohtumisele. Milanos eelistas Thatcher astuda mitteformaalseid samme selleks, et kiirendada otsustetegemise protsessi Euroopa Ühenduste Nõukogus. Bettino Craxi suutis suruda läbi idee, mille kohaselt valitsustevaheline konverents peab läbirääkimisi välispoliitika ja julgeoleku koordineerimise alal ning Rooma lepingute ümbervaatamise osas nendes küsimustes, mis puudutavad otsustetegemise mehhanismi täiustamist ja Euroopa Ühenduse kompetentsi laienemist. Suurbritannia, Taani ja Kreeka olid selle vastu, kuid Itaalia pani asja uuesti hääletusele lepingu 236 järgi,mille kohaselt võib valitsustevahelise konverentsi kokku kutsuda, kui enamik liikmesriikidest nii otsustavad.
mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. (Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit) 5. Fašistlik Itaalia: miks õnnestus fašistidel 1922.a. Itaalias võimule saada? Benito Mussolini roll Itaalias 1920.-30. aastail? Mida kujutas endast fašistlik diktatuur, miks oli Mussolini välispoliitika sõjakas? Fašistidel õnnestus Itaalias võimule saada tänu sellele, et Itaalia siseriiklik olukord oli üsna keeruline. Roomas asunud keskvalitsus oli nõrk. Itaalia linnades suurenes tööpuudus. See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma dašistideks. Benito Mussolini oli
ndate aastate Eestis? Eelkõige erakondade vahel. Viiest erakonnast koosnev Koonderakond ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi. Samuti ka Reformi erakond, Mart Siimann, kes moodustas uue valitsuskoalitsiooni. Siim Kallas moodustas valitsuse, kuhu kuulusid Reformierakond ja Keskerakond. Ka Juhan Parts, Andrus Ansip ja Arnold Rüütel. 5) Kirjelda protsessi, kuidas on toimunud Eesti liitumine Euroopa ja Maailma organisatsioonidega Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. Lisaks ühinemisele NATO-ga oli 1991
Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud: • Tsaari isevalitsus- rahval polnud poliitilisi õigusi • Agressiivne välispoliitika viis kokkupõrgeteni Vene-Jaapani sõda: • Venemaa agressiivse välispoliitika pärast • Jaapan alustas 1904 • Venemaa sai lüüa 1905 1905. aasta revolutsioon: • rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees • majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud • keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Palju skandaale Toetasid ettevõtlust Vabaduste puudumine Plaanimajandus President F.D Roosevelt ametiühingud Mittesekkumine Hoolitsemine abivajajate Demokraatlik partei poliitikasse eest
· 19. sajandil oli Iirimaa seotud Inglismaaga, ning Iirlaste õigusi kitsendati Inglaste poolt. · Tsartistlik liikumine oli tööstusliikumine. · Töölised hakkasid endile nõudma paremaid töö tingimusi. · Loodi ``Rahva harta´´ · Nõuti, et 21. aastased mehed saaksid ka valimisel osaleda. · Pärast tööstusliikumist kehtestati 10-tunnised tööpäevad. · 1837-1901. aastatal oli Inglismaal valitsejaks Victoria I. · Inglismaa välispoliitika jälgis tasakaalu põhimõtet ja oli tülis Iirimaaga.
Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
Churchill. Õige! · Mussolini eesmärgiks oli muuta Vahemeri Itaalia sisemereks nagu see oli Vana-Rooma ajal. Õige! · Võrreldes Saksamaaga oli diktatuur Itaalias palju karmim. Vale! · Mussolini oli paljudele Euroopa diktaatoritele, teiste seas ka Hitlerile, eeskujuks. Õige! · Itaalias ei toimunud nii suurearvulisi vahistamisi ja koonduslaagritesse saatmisi kui Saksamaal või Nõukogude Liidus. Õige! · Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. Vale! Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas. Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad. MIS VIISID DIKTATUURIDE KEHTESTAMISENI? 1. Muutused ühiskonnas 2. Sõja mõju 3. Pettumine Versailles' süsteemis 4. Majanduslikud raskused 5. Terav riigisisene võimuvõitlus 6. Valimiskünnise puudumine 7. Ülevaade Natsionaalsotsialistlikust Saksamaast: 1932
Italianas”, kuhu oli sõnastatud fašismi alused; kõrgeimaks väärtuseks oli armastus riigi vastu ehk üksikisiku huvid olid allutatud riigi huvidele; poliitiline elu oli riigis allutatud fašistlikule erakonnale ja selle juhile(Mussolinile); eesmärgiks oli poliitilise süsteemi muutmine ja täidesaatva võimu suurendamine; majandus oli allutatud riigi kontrollile; ajakirjandus ja haridus allutati riigi kontrolli alla. Agressiivne välispoliitika, mille eesmärgiks oli Vana-Rooma impeeriumi taastamine Natsid:Ideoloogia põhines Hitleri raamatul „Mein Kampf”(„Minu võitlus”); kõrgeimaks väärtuseks oli aaria rassi kultus; ovriteks pidid olema rassivaenlased ja nö alaväärtuslikud inimesed pidi hävitama; majandustegevsu allus riigikontrollile, kuid võib öelda, et valitses segamajandus. Agressiivne välispoliitika(tööpuudus likvideeriti, kuid
Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. 10. Majanduspoliitika Hitler suutis majandus elavdada, Tõi saksamaa välja suurest kriisist. Ehitati mitmerealisi kiireteid ja likvideeris tööpuudust. Samuti olid tal suued sõjalised tellimused ning hädaabitööd ehk siis parandas vanu hoooneid ja ehitas uusi (kaasajastas saksamaad) sellega sai ta rahvalt aina usaldust juurde. 11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust. Mitmed lepingud mis tulid kasuks saksamaalne nt Müncheni sobing, mittekallaletngileping prantsusmaaga, Rapallo leping Venemaaga jne. 12
Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 EGERT LAUR I maailmasõja lõpp Prantsusmaale kui võitjariigile liideti suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.(Elsass-Lotring) Investeeriti palju uuete ehitiste rajamisele. Majanduses toimus ülikiire areng.(Reparatsioonide kaasabil) Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.(Siid, autod, parfüümid, keemia ja mood) Poliitiline ebastabiilsus Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. Valitsuse eluiga alla poole aasta. Rahvas oli demakraatias pettunud. Majanduskriis. Äärmuslikud liikumised Tekkisid äärmuslikud liikumised. 1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas valitsuse) Poliitiline olukord stabiliseerus. Välispoliitika Prantsusmaa tähtsaim suurvõim mandril. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV liiduga koostööd tegema.(kartes Saksamaad) 1934. aastal sõlmiti ida pakt.
Saleem, Geethe-Grislyn Ütt 10.a Christina Augusta 18.12.1626 19.03.1689 Gustav II Adolfi tütar Oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ei soovinud abielluda. Valitsemis aeg · Oli Rootsi kuninganna 16321654. · Tõusis troonile 8 aastaselt. · Algul tegeles riigiasjadega innukalt, kuid hiljem tüdis neist ning jättis kõik kantsleri või soosikute hoolde. · Kristina-aegne välispoliitika osutus õnnelikuks. · Seevastu Rootsi majanduslik seisund halvenes, alguse oli saanud juba isast. Loobumine troonist · Kristina läks salaja katoliku usku. · Loobus 1654. aastal troonist ning määras troonipärijaks oma tädipoja - Karl X Gustav. · Siirdus elama Rooma.
Perestroika eesmärgid : Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Ummikseisust väljaviimine. Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis).
Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles’ rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt majanduse kaudu. Euroopa majandussuhete süsteem oli läinud Ameerika kontrolli alla, kuna Saksamaa reparatsioonide küsimus oli antud nende korraldada. Teiseks olid Ühendriigid huvitatud Aasia turust ja kogu tähelepanu kaldus nüüd sinna.
vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. *1907 Inglismaa ja Venemaa leping, mida valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped. Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (nt Venemaa loobus taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 12. Millal ja kuidas iseseisvius USA? Millised olid tema välispoliitika peasuunad? Sõda Hispaaniaga, nn kahuripaatide diplomaatia. Wilson? Tema välispoliitika põhijooned? Roosevelti poliitika. - 1783. aastal sõlmiti Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. Varem olid Ameerika Ühendriigid ajanud isolatsionistlikku poliitikat, kuid20.saj algul sekkuti järjest enam Lõuna-Ameerikas toimuvasse, et teha seal lõppeurooplaste mõjule ja tõusta seal suurvõimuks
Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga. Rumeenia võimud surusid kommunistliku mässukatse maha. Rahvusvaheline foon. Eesti välispoliitika oli orienteeritud Suurbritanniale. Briti laevastik tõttas Eestile appi 1918. aastal, kui Punaarmee tungis jõudsalt Tallinna suunas. Eelnenust johtuvalt peeti inglasi oma parimaiks liitlaseks. Teised suurriigid: Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, ka Saksamaa, ei ilmutanud huvi Eesti- taolise väikeriigi vastu. Ainus lootus oli Suurbritannia. Paraku Briti välispoliitika aja jooksul muutus. 1924. aasta 2. veebruaril tunnustas inglise tööerakondlik valitsus eesotsas J. R
erakondade omavaheline võitlus tekitas sakslastes suurt pettumust. Lisandus veel kommunismi oht. 1933. aastal võimule tulnud Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, kelle juhiks oli Adolf Hitler, kehtestas riigis eriti julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikust poliitikaks oli rassism (aaria rassi eelistamine) ja alamad rahvad kuulusid hävitamisele surmalaagrites. Majanduses toimusid suured edusammud ja saksa rahva olukord paranes. Välispoliitika eesmärgiks Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt, riigi välispoliitika muutus sõjakamaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid tugeva demokraatliku korraga riigid juba enne I Maailmasõda. Demokraatlik suund jätkus ka peale sõda. Kuigi majanduskriis andis tunda ka nendes riikides, mõjutas see riigi elu vähem. Suurbritannias oli põhiseaduslik monarhia. Seadusi võttis vastu parlament, nende täitmist korraldas valitsus. Parteidest juhtisid põhiliselt konservatiivid
kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne), püütakse mõjutada inimese mõtlemist- jõuga, propaganda, paraadid, kõik teised rühmitused, organisatsioonid, erakonnad keelustatud- minnakse üle ühe partei süsteemile, agressiivne välispoliitika teiste riikide suhtes, igal totalitaarsel reziimil sise ja välisvaenlane, haridus riigi
mitte alahinnata 1990ndad: taastatud iseseisvuse algusaeg Nagu öeldud: Järjekordne „läänelt õppimine“. Vaimuelu vabanemine ja/või orientatsiooni muutumine, samas sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine Õigusliku järjepidevuse tunnustamis tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega St ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi vaatamine Sise- ja välispoliitika lõimusid omavajel Eesti venekeelsete elanike küsimuses Majandusreformid 1990ndatel Majanduslikud muutused võiks võtta kokku kui enesekindlalt neoliberalistliku pöörde (ka võrreldes Läti ja Leeduga), tagamaks noore Mart Laari v-ö maailmavaateline otsustavus
Moskva peamiseks sooviks ongi piirata USA raketitõrjesüsteemi ja küberrelvitust, kuna nende militaarvarustus on kõvasti vähemuses. Venemaa kurdab ka, et NATO valitsev osa Euroopa julgeoleku küsimustes kahjustab nende riiklikku julgeolekut, sest neil ei ole õieti mingit mõju alliansi otsustele. Aga USA ametiisikud on keeldunud võtmast tõsiselt Venemaa ettepanekuid sõlmida uus Euroopa julgeolekuleping. Viimasel ajal räägitakse, et Venemaa on välispoliitika allutanud majandushuvidele, just nagu USA. See peaks kaasa tooma ka konfliktivõimaluste vähenemise ja partnerite ringi kasvu rahvusvahelisel areenil. Teatavasti teenivad Venemaa energeetikakorporatsioonid lõviosa tulust tooraine müügiga läände. Just seepärast on Venemaa suhted Euroopa Liidu ja USAga suurest hulgast majanduslikest, humanitaarsetest ja sõjalis-poliitilistest probleemidest hoolimata viimasel ajal arenenud eesmärgiga luua energeetikavallas uusi ärikontakte. Kas
Riigipöörde esimese päeva hommikul oli Balti Sõjaväeringkonna ülem kindral Fjodor Kuzmin RESK-i nimel teatanud, et võimu kolmes Balti liiduvabariigis teostab tema. Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Kommiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 aastal vastu ,, Otsuse Eesti riiklust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. ÜHINEMINE EUROOPAGA Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Eesti geopoliitilise asendi tõttu sai omariilkuse kindlamaks garantiiks ühinemine Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning Euroopa Liiduga. Ühinemisprotsess arenes sisepoliitilise stabiilsuse ja eduka majanduspoliitika tõttu Eestile soodsalt. 1994.aastak võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks ja 1998. aastal algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Need kulgesid edukalt ja alates 1
● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. ● Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks. ● Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses ELi partneritega ning täielikud diplomaatilised suhted on sõlmitud peaaegu kõikide maailma riikidega. Kreeka toidukultuur ● Tüüpilist Kreeka söögikohta nimetatakse tavern´iks. ● Valge kokamüts on arvatavasti pärit Kreekast. ● Kreeka oli esimene kultuur, kes lõi hautise ehk liha ja aedviljad koos valmistatuna ● Enamus Kreeka toite on aromaatsed ja värvikirevad ning suhteliselt lihtsad valmistada
9. Kes need olid? Vali sulgudest õige nimi. (7p.) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul- · Inglise-Hispaania ühendlaevastiku juht Trafalgari lahingus- · Vene vägede ülemjuhataja Napoleoni Venemaa-sõjakäigu ajal- · Prantsusmaa välisminister Viini kongressi ajal- · Austria välisminister, Viini kongressi peamisi organiseerijaid- · Inglismaa välispoliitika kauaaegne juht, 1855-1865 ka peaminister- (Palmerston, Talleyrand, Nelson, Robespierre, Metternich, Kutuzov, Napoleon)
Sisepoliitika : · Haledusreform vürstiriikide asendamine osariikidega. · Paljurahvuseline riik · Atendaadid riigipeadele 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaministe, Indira poeg Raijv Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika · Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast alates 1947 kuni tänapäevani (Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest). · Piirivaidlused ka Hiina Rahvavabariigiga. · Riigi põhisuunaks sai mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtete kaitsmine.
3.Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus? Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopi õiguslik vahekord oli jäänud täpsemalt määratlemata. 4.Andke hinnang maapäevade rollile Vana-Liivimaa poliitilises elus? Minu hinnang maapäevadele on positiivne, sest seal said kokku 4 seisuslikku gruppi, kes said omavahel erinevaid probleeme ja küsimusi arutada. 5.Selgitage näidete abil, kuivõrd edukas oli Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude välispoliitika. See oli edukas, sest nt Leeduga suudeti luua heanaaberlikud suhted.
2. Saksamaa Liit Vabariigi valitsemine · Parlamentaarne vabariik. Kantsler on valitsuse juht, tal on täidesaatev võim · Seadusandlik võim kuulub parlamendile, mis koosneb kahes kojast (riigi nõukogu ja Riigipäev) · I kantsleriks Konard Adenauer 3. Majandus · Sotsiaalne turumajandus ettevõtlus vaba konkurents · Taastati elamispind, muutus kiiresti heaolu ühiskonda · Töötu abirahad, puuetega inimeste toetused, võimetud said abi 4. Välispoliitika · Jagunes kolmeks perioodiks : 1) 50 60. aastad : Hallesteini doktriin, mis tähendas et nemad on ainsad sakslased. 2) 70. aastad : Sõlmitakse diplomaatilisi lepinguid Saka Demokraatidega 3) 80. aastad : Valitsesid Kristlikud Demokraadid, Saksamaa ühendamine
Aafrikamaad Kristel Visnapuu 9. C Pelgulinna Gümnaasium Riigid Üks edukamaid riike oli LAV Iseseisvad riigid enne Libeeria, Etioopia, dominioonistaatuses LAV 1922.aastal välakuulutatud Egiptuse kuningriik Välispoliitika 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950 aastate lõpus ja1960 aastate alguses Enamike riikide iseseisvumine toimus rahumeelselt Kõige rängemlat kulges iseseisvumine Alzeerias Sisepoliitika Enamikes võimu alt vabanenud riikides valitesesid diktatuurid Apartheidipoliitika Loodi Aafrika Rahvuskongress 1980. a saavutas võidu Rodeesias mustanahaliste partei Frederik de Kleriki valitsus 1989. aastast
maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude Aastatest, suurfarmid 1970. aastatest, tööstuse loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje laienemine, migratsioon, side Läänega, kuldsed paranemine, linnastumine, massiline kuukümnendad, demokraatlikud liikumised elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, (Helsingi grupid) edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis L. Breznev 1964-1982 K. Vaino 1978-1988 Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, Venestuse algus, kakskeelsus, stagnatsioon, naftadollarid, majanduslikud noorsoorahutused, ,,neljakümne kiri", suurprojektid, varimajandus, gerontokraatia, dissidentlus, majanduslik ummik, sotsiaalsete
Majanduslik areng. Sõjakahjude hüvitamine Saksamaale pidurdas Prantsusmaa majanduslikku arengut.Teised riigid olid Prantsuse põllumajandusest edukamad.Ja enam ei vajatud ka endistes kogustes Prantsuse veine,sest rahvas eelistas odavat ja kanget.Ka tööstusel oli Prantsusmaa langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas.Prantsusmaal oli ka suur hulk rantjeesid,kes ei tegelenud tootmise ega äriga vaid elatusid oma varanduselt saadud protsentidest. Välis ja koloniaalpoliitika. Prantsusmaa välispoliitika eesmärk oli Saksamaa sõjaline purustamine ja loovutatud alade tagasi saamine.Hakati pöörama suurt tähelepanu armee tugevdamisele.Prantsusmaa liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa,millega oligi Kolmikliidu vastu suunatud liit loodud. Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik. Inglismaa Kuningavõim. Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai
Itaalia vajas kindlakäelist juhti.ja pareid. 11.Mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias. Itaaliat juhtis ainuvalitseja Mussolini. Itaalias oli lubatud vaid üks partei fasistlik partei. Võitluseks vaenlastega loodi salapolitsei , rajati koonduslaagreid . Majanduses rakendati abinõusid tööpuuduse vähendamiskes .Ettevõtteid kontrollis riik. Iga inimese igapäevaelu juhtis riik . Kõik inimesed pidid teenima riiki . . Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust . Välispoliitika eesmärkisk oli Itaalia muutmine võimsaks riigiks ja Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Itaalia fasism oli mõõdukas . Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi. 12. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61): kes olid Adolf Hitler ja natsid Hitler oli Saksamaa Natsionaalsotsialistliku Partei juht. Tuli võimule 1921a. SNP loodi võitlemaks kommunismi kui punase katku vastu. Natsid kandsid pruune särke nii kutsuti neid pruuniks katkuks
Majanduskriisi mõjud Eestile: Hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Tekkis suletud ring- ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega. 3. Välispoliitika 1920. aastate välispoliitika- Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega- 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt, 1921 astus Eesti Rahvasteliitu, 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping, Tartu rahuleping 2.02.1920. 1930. aastate välispoliitika- rõhuasetus poliitilisel, kultuurilisel ning mitteriiklike organi- satsioonide koostööl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
