Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 (0)

1 Hindamata
Punktid
Demokraatlik suurriik 
Prantsusmaa aastatel 1920-1930
E G E R T   L A U R
I maailmasõja lõpp
Prantsusmaale kui võitjariigile liideti suure 
tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.( Elsass -Lotring)
Investeeriti palju  uuete  ehitiste rajamisele.
Majanduses toimus ülikiire areng.(Reparatsioonide 
kaasabil)
Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.( Siid , autod, 
parfüümid , keemia ja mood)
Poliitiline  ebastabiilsus
Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust.
Valitsuse eluiga alla poole aasta.
Rahvas oli demakraatias pettunud.
Majanduskriis .
Äärmuslikud liikumised
Tekkisid äärmuslikud liikumised.
1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas 
valitsuse)
Poliitiline olukord stabiliseerus.
Välispoliitika
Prantsusmaa tähtsaim suurvõim mandril.
1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV liiduga 
koostööd tegema.(kartes Saksamaad)
1934. aastal sõlmiti ida pakt.

Document Outline

  • Slide 1
  • I maailmasõja lõpp
  • Poliitiline ebastabiilsus
  • Äärmuslikud liikumised
  • Välispoliitika
Vasakule Paremale
Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 #1 Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 #2 Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 #3 Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 #4 Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egert Laur Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus
12
docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid

Ajalugu
LÄHIAJALUGU
48
docx

LÄHIAJALUGU

 Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa  Saksamaa ja Austria-Ungari-1879.a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas  Itaalia ühinemine – 1882. a. – soovis end kaitsa võimaluk rünnaku eest Prantsusmaalt Antante  Venemaa ja Prantsusmaa – 1893.a. – Wilhem II (Saksamaa) loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, olukord muutus ohtlikuks, kardetisõjalist ohtu kolmikliidult, Prantsusmaa kartis Saksamaad  Inglsimaa ja Prantsusmaa – 1904.a. südamlik kokkulepe-Inglsimaa ja Venemaa – 1907.a. – Inglismaa otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus, kartis kolmikliitu ja Prantsusmaa Venemaa vahelist lepingut

Ajalugu
Ajalooõpetuse eksam
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa.

Ajalugu
Lähiajalugu-konspekt
18
doc

Lähiajalugu, konspekt

4. 1929.a. alanud maj. kriispani nn. noored demokraatiad tõsisele proovile. ISELOOMULIKKU 1930. AASTAIL: 1. Maj. kriisiga seoses pööras enamik noori riike demokraatiale selja. 2. Vanadest demokraatiatest oli kõige dramaatilisem sisepoliitiline olukord Prantsusmaal (fasistlikud organisatsioonid). 3. Demokraatiast taganemine ja totalitarismi pealetung viisid maailma arengu suure sõja suunas. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: Majanduse areng 1920-ndatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused:  Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.  Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.  Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga.

Ajalugu
Ajalugu §11-14
11
doc

Ajalugu §11-14

Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Versaille rahu Kirjutati alla 28.06.1919 Versailles'i peeglisaalis. Põhipunktid: · Saksamaa loovutas alasid Elsass-Lotringi alad Prantsusmaale, Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida-Preisimaa polnud enam Sks koos) ja Danzig ehk Gdansk; Tsehhoslovakkiale anti Sudeedi alad;

Ajalugu
Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel
7
docx

Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel

Saksamaale ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilisesrus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1920. aastate teisel poolel Ameerikas oli kiire majanduskasv. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga, inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele. 2. Analüüsida demokraatlikku ühiskonda USA,Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel; USA USA unelm- võid raske tööga ennast miljonäriks teha. Peale 1. MS inimeste jõukus kasvas. USA: Kuiv seadus- alkoholi tarvitamise keeld tänu millele sai organiseeritud kuritegevus võimule. Hakati tootma ning levitama salaalkoholi mille pealt rikkastuti. 1929. Suur Majanduskriis, valiti uus president Roosevelt, kes lubas majanduskriisile lõpu teha. Tahtis suurendada tarbimise kasvu, kuid selle jaoks tuleb elanike sissetulekut tõsta

Ajalugu
Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192  Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3  Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale

Ajalugu
Demokraatia 1920-1930
6
doc

Demokraatia 1920-1930

aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun