10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heigo Siilbek
Õppematerjali autor
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Palju skandaale Toetasid ettevõtlust Vabaduste puudumine Plaanimajandus President F.D Roosevelt ametiühingud Mittesekkumine Hoolitsemine abivajajate Demokraatlik partei poliitikasse eest Uued tehnikaviisid Keeldus põhikirjast Kuritegevuse kasv Vabariiklased Ei suutnud end ise Saksamaa abistamine Hea ühiskonna olemasolu Valitseb presidentaalne reguleerida võim Suurlinnade kasv Ameeriklased n?
USA 19201930. aastail USA sisepoliitiline elu: vabariiklased ja demokraadid USA riigikord vabariiklik kord, seadusi võttis vastu Kongress, president 4 aastaks Vabariiklased vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega Majanduslik liberalism riik sekkub majandusse minimaalselt Vaba turu võidukäik 1920. aastail võidutses USAs vabaturg Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad, lennundus, aspiriin, dzäss Empite State Building Ehitatud 193031 Esimene lend üle Atlandi Charles Lindebergh ja tema Spirit of St. Louise Al Capone on nüüdsest boss 1920. a keeluseadus alkoholi valmistamise, müümise, sisse ja väljaveo keeld Tekkisid sündikaadid maffia organiseeritud kuritegevus (altkäemaksud, alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised, narkokaubandus) Onupojapoliitika Al Capone Chicago
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut se
5) Kuidas kujunes Prantsusmaast tööstusriik ? Varasema põllumajandusmaa , kus põhialaks oli põllundus hakkas kiiresti arenema tööstusriik. Eriti arenes siidi-,sameti-,parfümeeria-,kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka : masinate , autode ja keemiakaupade tootmine. Tänu kalarikastele ranikumeredele oli Prantsusmaal palju kalureid. Hästi tunti Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi ka turski ja heeringaid. 6) Kirjelda Suurbritannia sisepoliitiline elu. Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probl
Demokraatia kahe maailmasõja vahel Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja konservatism. Liberaalid oli
KarlRandel Areng 9.klass Simuna Kool USA USA sisepoliitiline elu . Usa poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga, nimelt mõlemas toimis kahepartei süsteem.Kuid Ameerika Ühendriikides valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. USA sisepoliitiline elu. Juhitavateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presidendiks demokraat. Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Vaba Turu võidukäik . 1920. Aastail võidutseski USA's vabaturg. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. Vaba Turur võidukäik . Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses: 1927. aastal ületas Charles Lindbergh lennukiga Atlandi ookeani, sõjajärgsel aastakümnel sai alguse ka reisilennu
Suurbritannia · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses põhiseaduslik monarhia. · Riigi pea kuningas/ kuninganna. · Seadusi võttis vastu parlament. · Enamusajast valitsesid konservatiivid. · Kaotas maailma juhtiva positsiooni riikide seas. · Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa · 1920. arenes majandus paremini kui Suurbritannial. · Suure võla tegid tasa, uued asumaad ja reparatsioonimaksud. · Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tööstusharud:
Demokraatia 1920-1930 §3, 3A, 4 1. Demokraatia populaarsuse ja leviku põhjused pärast I maailmasõda. *tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hääle liberaalide poolt? Ses
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid