sündmused? Veebruarirevolutsioon – Nikolai II kukutamine. Moodustati ajutine valitsus – Lvov, A. Kerenski. Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest, Venemaa kuulutamine vabariigiks, Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Maa jäi mõisnikele. Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid. Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine. Kontroll suurettevõtete üle.Välisvõlgade tühistamine. Enamlaste võimumonopoli kehtestamine: Tsensuur ja arestid. Tšekaa, esimesed vangilaagrid. Asutava Kogu laiali ajamine. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine. Naistele valimisõigus, töölistele 8-tunnine tööpäev
levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldi partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku SD eest vastutavate ametkondade juht. Koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad ca 4200. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud
katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat, samas viis see ka mõlema riigi lähenemisele. Teisalt on Hispaania sündmused seotud tihedalt ka teiste rahvusvaheliste küsimustega -1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemine viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägedelt. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, misrahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe- Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud
(SDE), Marianne Mikko (SDE), Katrin Saks (SDE), Tunne Kelam (IRL) EL Ministrite nõukogu kutsutakse kokku omaala ministrid (näiteks EL liikmesriikide majandusministrid, et rääkida finantsküsimustest). EL Komisjon koosneb 20 volinikust. Esimees on Manuel Barroso, aseesimees Siim Kallas. EL Õiguskohus ülesanne on jälgida, et EU liikmesriigid täidaksid EU Ministrite kommitee poolt vastuvõetud direktiive. 4. Euroopa Liidu saamislugu: 1950. aasta Prantsusmaa välisminister, Robert Schumann tuleb välja ideega asutada Euroopa Liit. 1952. aasta luuakse Euroopa söe- ja terase ühendus. Sinna kuulus kuus riiki, mis olid ühtlasi ka EL asutaja riigid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg. 1957. aasta kuus riiki (eelpool mainitud) moodustavad EU majandusühenduse, ehk ühisturu. 2004. aasta EL liikmeteks võetakse kümme uut riiki, sealhulgas ka Eesti. 5. Eesti Vabariigi põhiväärtused:
demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945 Rommel Saksa kindral, kes Aafrikas lääneriikide astu sõdis. Eisenhower Liitlaste vägede ülemkomandör Euroopas. Planeeris 44-45 aasta sõjakvallutused Prantsusmaal ja Saksamaal, 51. aastal sai temast eismene NATO ülemkomandör. Montgomery Inglise kindral. Sõdis Rommeli vastu palju. Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Üks silmapaistvamaid tegelasi. Juhtis 4
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele.
· Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid · 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed · 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. · Vahetult enne Teise Maailmasõja lõppu aeglustus Euroopa integratsioon. · 1948 - Haagi föderalistide konverents · 1948 - Asutati Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon · 1949 - Loodi Euroopa Nõukogu, mis muutus inimõiguste ja
Külm sõda. Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. ...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
1970ndad – Pingelõdvendusperiood 1. Uus idapoliitika. 1966ndal loobutakse Hallsteini doktriinist. 2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). Desarmeerimise kokkulepped NSVL ja USA vahel. Võidurelvastumine, strateegiline relv. Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev...
kriisist *Valimisõigus al. 22 aastaselt -Eestis oli välja kujunenud isikuvõimu režiim e. juhtiv demokraatia - Riigikogu kokkukutsumine ''vaikiva oleku''lõpp ja teatud sammud demokraatia suunas -Säilis eneseavaldamise võimalus, kultuuri ja teadusloomingu vabadus. - Moodustati Rahvarinne põhiseaduse toetuseks -Valitsus ei lubanud ikka erakondade tegevust, kuna põhjendas, et see seab ohtu sise- ja välisjulgeoleku Poska – kirjutas alla Tartu rahulepingule, Eesti delegatsiooni juht ja välisminister Päts – Eesti riigitegelane, üleminekuvalitsuse riigivanem, esimene Eesti Vabariigi president Laidoner – sõjavägede ülemjuhataja pärast 1924.a dets relvastatud riigipöörde katset Sirk – Eesti Vabadussõjalaste üks juhtrollidest Larka - Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934. a-l Eenpalu – riigitegelane, peaminister pärast III põhiseaduse jõustumist Anvelt – oli üks 1924.a dets relvastatud riigipöörde katse organisaatoritest
Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu - "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mille lugejad soojalt vastu võtsid. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes
MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud
Oktoobrirevolutsiooni käigus. 25.- 26 okt 1917 riigipööre Petrogradis. Riigiasutuste hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt Punakaart Enamlased lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid. Ajutise valitsuse autoriteet oli väga madalale langenud. 25. Millised muutused toimusid Venemaa valitsemises ja majanduses 1917.a lõpus-1918.a alguses. Enamliku valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu loomine (peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin - rahvakomissarid) · Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine · Kontroll suurettevõtete üle. · Rahudekreet. Rahuläbirääkimised Saksamaaga. Trotski. Rahuleping märtsis 1918 Brestis · Tsensuur, arestid, Tsekaa, esimesed vangilaagrid. "Kontrad". · Asutava Kogu laialiajamine. · Välisvõlgade tühistamine sh Inglismaa, Prantsusmaa, USA omade. 1918. a alguses · Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine
Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused Barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning mõlema riigi poolt hallatud mereala nimetati Halliks tsooniks. 27. aprillil 2010 kirjutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra- visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam- vähem võrdseks osaks. 6 Loodus Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25
kohtumõistmisse kaasata ka neutraalsete riikide (Rootsi, Sveitsi jt.) esindajad. Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunalis oli kohtu all 21 natsikujategijat (Himmler oli teinud arreteerimise ajal enesetapu). Süüaluste pingis olid: SS-i juht Kaltenbrunner, Luftwaffe juht Göring; okupeeritud alade haldusjuhid Franck, Rosenberg ja Seyss-Inquart; sunnitöölaagrite ülem Sauckel; operatiivstaabi kindralid Keitel ja Jodl, juudivastaste dekreetide autorid Frick ja Reicher ning Reichi välisminister Ribbentrop. Bormanni üle mõisteti kohut tagaselja. Peale nende olid kohtu all veel viis kollektiivset süüdistatavat Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioon SS/SD, Gestapo ja Hitleri peastaap. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. Protsessi läbiviimisega kiirustati ja see lõppes 1. oktoobril 1946. a. Selle protsessi suunaja ja
Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7. Briand'i Kelloggi pakt kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. 8. Börsi krahh väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Algas 29.okt.1929.a. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. 9. Maffia organiseeritud kuritegevus. Hakkas valmistama ja müüma alkoholi USAs kuiva seaduse ajal. 10. New Deal ehk uus kurss. Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Kui 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahulepingule, deklaleeris Nõukogude Venemaa, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta...". 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga ja alles nüüd saabus võimalus hakata juba pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Iseseisvuse aastate jooksul võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (1921. aastal), arendati välja Euroopa tasemel seisev rahvuskultuur ja ka majanduses paranes seis. Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal isese...
1969.a.(Euroopa Poliitiline Koostöö). Eelpool nimetatud organisatsioonid olid loodud nii poliitilise kui ka sõjalise koostöö eesmärgil, majandust need ei hõlmanud. Euroopa regiooni majanduslik koostöö algas 1947.a. kehtestatud Marshalli plaaniga. Kiiresti sai selgeks, et Külma Sõja tingimustes on vajalik ka mingisugune majandust koordineeriv organisatsioon. Viimasega tulid lagedale prantslased, kui 9.mail 1950.a. esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee Saksa-Prantsuse söe- ja terasetööstuse ühendamiseks. Euroopa söe- ja teraseühenduse loomiseni jõuti 1951.a. aprillis. Ratifitseeriti 1952.a. juuli. Asutajateks 6 riiki: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Holland ja Itaalia. Inglismaa jäi kõrvale, kuid lubas teha tihedat koostööd. Antud tasandil eksisteeris ESTÜ vaid 7.a. 1955.a. toimunud liikmesriikide välisministrite tippkohtumisel otsustati viia majanduslik koostöö ka teistesse valdkondadesse
tähendas Saksamaa ründamist Normandia (lääne) kaudu, lepituspoliitika lääneriikide eesmärk vältimaks sõda, tehes järelandmise diktaatoritele, kummaline sõda sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 Prantsuse, Inglismaa ning Saksamaa vahel kujunenud rinne, kus mõlemad osapooled ei näidanud ülesse erilist aktiivsust, MRP mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisministerJoachim von Ribbentrop, lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus, salajane lisaprotokoll, millega jagati ära Ida-Euroopa, NSVL sai loa Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia anastamiseks ning Poole jagati pooleks, uue lisaprotokolliga müüs Saksamaa Leedu, saades ülejäänud Poolalt NSV Liidult endale.
Monument on pühendatud eesti rahvusliku liikumise tegelase, Villem Reimani mälestusele. 1931. aastal püstitati Toomele Amandus Adamsoni loodud Reimani kuju, milline lõhuti 11. mail 1950 ideoloogilistel kaalutlustel. Uue Mati Variku loodud monumendi avamine toimus 29. juunil 2004. 27. septembril 1931 toimus Tartus Toomemäel mälestussamba pidulik avamistseremoonia. Avasõnad ütles ja pikema kõnega Villem Reimani isikust ja tööst esines komitee esimees, välisminister Jaan Tõnisson. Villem Reimani umbes kahe meetri kõrguse kuju valas pronksi OÜ Ars Monumentaal. Mälestussammas seisab 2,5 meetri kõrgusel graniitalusel oma endisel kohal Toomemäel alates 29. juunist 2004. Tartu Toomkirik Tartu Toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis. Kirikuna pole see pärast Liivi sõda funktsioneerinud. Hoone aadress on Lossi 25. Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist
saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. 8. Mõisted TV lk. 40. Lisaks ASUNDUSTALU mõisamaast moodustatud talu(?). KULTUURAUTONOOMIA- seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal. 9. Inimesed: Jaan Poska. Eestimaa kubermangukomissar,Eesti välissaatkonna juht, välisminister, Venemaaga peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht (kirjutas Eesti poolt alla rahulepingule) Konstantin Konik Eestimaa Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Vilmsiga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Konikuga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Viktor Kingissepp - Eesti Kommunistliku Partei rajaja ja juht, Enamlased moodustasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille üks juht oli Viktor Kingissepp
aastal ühiselt NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. OSCE Nõukogu asub Viinis. OSCE püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. EUROOPA LIIT on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. 1952.a asutasid 6 Euroopa riiki (kohe päras II ms) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) need 6 riiki olid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hollan Lukemburg 1973 ühinesid Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1980ndatel aastatel Kreeka, Hispaania ja Portugal. 1995 Ühinesid Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Austria Vabariik.
Lennart Meri died in 14 March 2006, because of the brain tumor. New words 1. Statesman riigimees 2. In addition lisaks millelegi 3. Deported küüditati 4. Faculty teaduskond 5. Reconstructs taastab 6. Co-operation koostöö 7. Estonian Popular Front rahvarinne 8. Counterparts kolleegid 9. Minister of Foreign Affairs välisminister 10. Ambassador saadik 11. Establish looma, kehtestama 12. Brain tumor aju kasvaja 13. Dramatist - dramaturg Questions 1. How many languages he speaks fluently? (five) 2. In what theatre he was as a dramatist? (Vanemuine) 3. What country newspaper chosen him as a European of the year(France) Used information: http://en.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http://www.president
Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu Vesiir – praktilisi riigi...
korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Kes on hetkel Eesti Vabariigi pea-, sise-, välis-, kultuuri- ja haridusminister? Eesti Vabariigi peaminister on taavi Rõivas Eesti Vabariigi siseminister on Hanno Pevkur Eesti Vabariigi välisminister on Marina Kaljurand Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister on Jürgen Ligi Eesti Vabariigi kultuuriminister on Indrek Saar 18) Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus? V: Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustunud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Koalitsiooon on erakondade ajutine liit. 19) Mida tähendab mõiste opositsioon
Euroopa integratsioon • Eurointegratsiooni algatasid Lääne- Euroopa riigid julgeoleku- ja majandushuvide tõttu • Ühise majanduruumi tekitamine aitas konkureerida maailmamajanduses domineeriva USA-ga • Aitas vastu astuda kommunistlikule blokile ja julgeolekuohule • Raskendasid eri riikide kultuurilised ja ajaloolised eripärad Esimesed sammud koostöö suunas • Euroopa ühendamise peamine algataja oli Prantsusmaa välisminister Robert Schuman. 9.mai 1950 avaldati Schumani plaan, mille eesmärgiks oli kontrollida sõjatööstuse tähtsamaid tooraineid, et vältida edaspidi sõja tekke ohtu • Rahu tagamise plaani tähtsust mõistis ka Saksa Liitvabariigi kantsler, kes otsustas liituda, seejärel ühinesid ka Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg • 1952. aastal kirjutati Pariisis alla Euroopa Söe- ja Teraseühendamise asutamislepingule.
Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutati Helsingis 1975.a, Eesti liitus 1992.a. Rõhk relvastuskontrollil, inimõigustel, autoritaarsete riikide demokratiseerimisel, valimiste jälgimisel ja keskkonnakaitsel. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier. OECD – Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon. Asutati 1961.a, Eesti liitus 2010. Tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilit tegevust. Samuti tegeleb sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega. OECD
1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3
Lennart Meri died in 14 March 2006, because of the brain tumor. New words 1. Statesman – riigimees 2. In addition – lisaks millelegi 3. Deported – küüditati 4. Faculty – teaduskond 5. Reconstructs – taastab 6. Co-operation – koostöö 7. Estonian Popular Front – rahvarinne 8. Counterparts – kolleegid 9. Minister of Foreign Affairs – välisminister 10. Ambassador – saadik 11. Establish – looma, kehtestama 12. Brain tumor – aju kasvaja 13. Dramatist - dramaturg Questions 1. How many languages he speaks fluently? (five) 2. In what theatre he was as a dramatist? (Vanemuine) 3. What country newspaper chosen him as a European of the year(France) Used information: http://en.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http://www.president
Max 40 päevas Viimast 3 kuud ei arvestata, arvutatakse sellele eelneva 9 kuu keskmine 101 päevast 40% kalendripäeva tasust o Töötu toetus (136,71) Nt vangidele (vangis olles ei ole ei töötaja ega töötu) Ajateenija Samaaegsed sissetulekud keelatakse 3. VÄLISPOLIITIKA 3.1. Diplomaatia Esimene Eesti välisminister: Jaan Poska, praegune: Sven Mikser Diplomaatia o Teiste riikide rahumeelne mõjutamine endale kasulikus suunas o Diplomaatia läbirääkimised rahulikul teel o Kahuripaadi diplomaatia üks osapool ähvardab teist (ultimaatum) 3.2. Tegijad rahvusvahelisel areenil Unipolaarne maailm o Üks tegija valitseb maailma Bipolaarne maailm o Kaks konkurenti domineerijad, ülejäänud on kummagi pooldajad
17. detsembril 1918. aastal anti sõjavägede ülemjuhataja õigused talle Tallinnas, Harju-, Järva- ja Läänemaal. (Histrodamus, 2014) Jaan Poska (24.01.1866 07.03.1920) oli 20. sajandi Eesti olulisemaid poliitikuid (Histrodamus, 2014). Oli 1913- 1917 Tallinna linnapea ning 1917. aasta märtsist aprillini töötas kubermangukomissarina ehk Vene Ajutise Valitsuse esindajana Eestis. 1918. aasta veebruaris moodustatud Eesti Ajutises Valitsuses oli Poska välisminister. Osales Tartu rahuläbirääkimistel. (Zetterberg, 2007) Johan Laidoner (12.02.1884- 13.03.1953) Eesti sõjaväelane ja poliitik. Määrati Vabadussõja ajal Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 6 Kokkuvõte Referaati tehes sain rohkem teada mis toimus Vabadussõja ajal ja kes olid sellega seotud. Vabadussõda on nii oluline sündmus eestlastele ja kindlasti peaksid kõik teadma mis sellel
(Maanõukogule), mitte aga uuele riigile. Et kuni rahukonverents Eesti saatuse lõplikult kindlaks määrab. Mais 1919 tunnustas Saksamaa välisministeerium Eesti esindajana Mihkel Martnat. Poola ja Soome tunnustasid Eestit de facto 1919. a sügisel. Rootsi teatas de facto Eesti Vabariigi tunnustamisest alles 1919. a sügisel. Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil Välisministeeriumi moodustamine novembris 1918. Esimene välisminister Jaan Poska. Tema ka Pariisi rahukonverentsile (jaan 1919 – jaan 1920), kus otsustati luua Rahvasteliit. Eesti Vabariigi esindajad (Ants Piip, Kaarel Pusta ja Eduard Virgo) kasutasid Pariisi rahukonverentsi kokkusaamiseks suurriikide esindajatega, Eestile de jure-tunnustuse saamine ebaõnnestus, de facto-tunnustus saadi. 3 Arvukad konsultatsioonid lääneriikide poliitikutega kinnitasid tõsiasja, et paljudel polnud usku
Riigikogu ega partei liige. Riigikogu võiv hääletada kõige rohkem 3 korda e. hääletusvooru. Selleks, et võita, vajab kandidaat 2/3 Riigikogu koosseisu häälte enamust. Kui ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat piisavalt toetust, kutsutakse kokku valimiskogu. Valik tuleb teha kahe Riigikogult enam hääli saanud kandidaadi vahel, kellele võib nüüd lisanduda uusi kandidaate. Nüüd peab võiduks vahalik häältehulk moodustama osalejate häälteenamuse. EV ministrid on välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson, siseminister Margus Leivo, justiitsminister Ken-Marti Vaher, majandusminister Meelis Atonen, põllumajandusminister Tiit Tammsaar, rahandusminister Tõnis Palts, keskkonnaminister Villu Reiljan, sotsiaalminister Marko Pomerants, haridusminister Toivo Maimets, kultuuriminister Urmas Paet, siseminister regionaalaladel Jaan Õunapuu, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, peaminister Juhan Parts.
Tonga Lipp Vapp Rahvaarv (2006): 101990. Vanuseline struktuur: 38% alla 15, 8% üle 60 aasta. Iga-aastane kasv (2006): 0,4%. Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%. Usk: Kristlus Keeled: Tonga ja inglise. Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000. Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat. Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%. Töötus (2003): 5,2%. Valitsus Liik: põhiseaduse pärilik monarhia. Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970). Sõltumatus: 4. juunil 1970. Filiaalid: riigipea monarh, peaminister, ühekojaline assamblee. Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine. Valimised: Võib valida kui vanust on 21. Keskvalitsuse eelarve (2008/2009): $ 132 miljonit. Majandus (kõik arvud USA dollarit) SKT (2006): $ 232 miljonit. SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%...
Eesti ministrid Peaminister: Andrus Ansip Keskonnaminister: Jaanus Tammkivi Haridus ja teadus minister: Tõnis Lukas Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Justiitsminister: Rein lang Kultuuriminister: Laine Jänes Majandusminister: Juhan Parts Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO...
esimesed 8 kuud. Churchill Briti peaminister, kes sõlmis NSV Liiduga ühise sõjategevuse kokkuleppe, et Hitlerit nõrgestada ning sisuliselt ka hävitada. Roosevelt USA president, kes andis suure panuse Hitleri-vastase liidu arenemisele 1942. aastal. zukov tema juhtimisel algas Stalingradi lahing. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar, kes sõlmis koos Ribbentropiga MRP. Ribbentrop Saksamaa välisminister, kes sõlmis koos Molotoviga MRP. Mannerheim Kinnitas Soome põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Rommel oli Põhja- Aafrikas Saksa- Itaalia ühisvägede eesotsas, kui need väed sunniti taanduma. 15. Selgita: holokaust vägivaldne juutide tagakiusamine, piinamine. geto juutidele mõeldud linnaosa. vastupanuliikumine natside, fasistide, kommunistide vastu suunatud tegevus, mis oli tingitud vallutajate vägivallatsemisest
16. novembril kuulutati välja kutseliste sõjaväelaste kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.29. novembril, päev pärast punaväe rünnakut Narvale, kuulutati kogu riigis välja sundmobilisatsioon. Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga välisriigid, 20. novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Suurbitannia sõjalaevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel,
Soome säilitas iseseisvuse Sõda näitas kuivõrd nõrk oli Punaarmee lahinguline ettevalmistus See ei võimaldanud oma ülekaalu elavjõus ja tehnikas maksma panna 22 Soome kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest Haavatutena 39 886 meest Teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 434 meest Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele oma meelepäraselt nagu ikka NSVL'i statistikas Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov valetas NSVL'i kaotusteks 23 Ülemnõukogu istun 1940 29.märts: Surnutena 48 745 186 584 haavatut Soomlaste kaotusteks valetas ta: 60 000 surnut 200 000 haavatut (kõik Soome armee võitlejad) 24 Uuem vene statistika järgi Punaarmee kaotused: Surnutena 126 875 meest Haavatutena 264 908 Haigestunutena 51 892 Külmunutena 9 614 Vangi langes 3 100 sõdurit
Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3
mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik. Senised kubermanguvõimud sunniti lahkuma. · Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, kellest sai esimene eestlane Eestimaa eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust( hiljem üks Eesti Vabariigi loojaid, esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel). Ta oli venestunud tippadvokaat, toetas esialgu Venemaa ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist. · Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt ajaloos oli Eesti ala ühendatud üheks administratiivseks üksuseks tervikuks.
ning lepiti kokku majandussuhete arenamises. Saksamaa saab NVSL aladel oma sõdureid treenida. Reini tagatispakt- Locarno konverents(1925). (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia) Samuti Saksamaa, keda esimest korda võeti kui võrdõiguslikku partnerit, mitte kaotajana. Seal sõlmiti tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’ paika pandud läänepiiri. Briand’i ja Kelloggsi pakt(1928)- Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. Selle järgi kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Sellele kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48. Sõda see siiski ära ei suutnud hoida. Ülemaailmne majanduskriis- 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ja nende väärtus langes hetkega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga enamuse oma varandusest. Nad ei suutnud enam
1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) Keskkonnaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) Maaeluministeerium; 8) Rahandusministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 12) Välisministeerium. • Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski • Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna • Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi • Välisminister Marina Kaljurand • Keskkonnaminister Marko Pomerants • Maaeluminister Urmas Kruuse • Rahandusminister Sven Sester • Kaitseminister Hannes Hanso • Kultuuriminister Indrek Saar • Justiitsminister Urmas Reinsalu • Majandus- ja taristuminister Kristen Michal • Ettevõtlusminister Liisa Oviir • Siseminister Hanno Pevkur • Riigihalduse minister Arto Aas Vabariigi Valitsuse moodustamine • Eelmise Vabariigi Valitsuse tagasiastumine (PS § 92 lg 1)
Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3
mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik. Senised kubermanguvõimud sunniti lahkuma. · Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, kellest sai esimene eestlane Eestimaa eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust( hiljem üks Eesti Vabariigi loojaid, esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel). Ta oli venestunud tippadvokaat, toetas esialgu Venemaa ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist. · Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt ajaloos oli Eesti ala ühendatud üheks administratiivseks üksuseks tervikuks.
Vabariigi valitsus 1) Kuidas moodustatakse EV valitsus? V: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 2) Kes juhib valitsuse tegevust? V: Peaminister 3) Kellest koosneb valitsus? V: Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid....
Päts, Jüri Vilms, Konstantik Konik. 23. veebruar iseseisvusmanifesti esmakordne avalik ettelugemine Pärnus Endla teatri rõdult Hugo Kuusneri poolt. Paraku sellele ei järgnenud poliitilisi otsuseid. 24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine päästekomitee poolt Tallinnas. Päästekomitee jõudis vastu võtta 5 päeva käsku, millega 1) Eesti kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks 2) ajutise valitsuse moodustamine: esimees K. Päts, kohtunik Jüri Vilms, välisminister J. Poska. 25. Veebruar saksa väed, kes ei tunnustanud Eesti Vabariiki okupeerisid Tallinna ja märtsi alguseks kogu Eesti. Teada üle 8 kuu kestnud saksa okupatsiooni võimude poliitikat Eesti suhtes. 11. november 1918 jätkas taas tööd ajutine valitsus ja maapäev. 2 nädala pärast kasutas ära Saksa vägede lahkumist Nõukogude Venemaa, tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu. Alustas üldpealetungi läände, eesmärgiga: 1) taastada vene impeeriumi 1
· hertsog Wellington 18-19saj, Inglise armee juht, kes saabus Pürenee poolsaarele nähes, et Napoleoni hiilgava impeeriumi alusmüüri on tekkinud mõra · Mihhail Barclay de Tolly 18-19saj, Vene Suur armee juht, vältis pealahingut ja taandus tõrjelahinguid andes, millega Napoleoni varustusliinid pikenesid, armee vähenes langenute ja mahajäetud garnisonide võrra, Vene armee tugevnes · krahv Metternich 18-19saj, Austria välisminister, Viini kongressi üks juhtivaid figuureja pani aluse Viini kongressile; pandi paika nii Euroopa riikide kui ka nende koloniaalvalduse piirid, esmakordselt püüti rahvusvahelisi suhteid korrastada kõiki valitsejaid kokku toova tippkohtumise ja kõiki osapooli hõlmava kokkuleppe kaudu · Aleksander I 18-19saj, Vene keiser; Tilsiti rahu, millega Venemaa tõmmati Prantsusmaa sõiduvette, Venemaa pidi ühinema nn kontinentaalblokaadiga; moodustas nn Püha Liit,
Kuperjanovi partisanide soomusrongide divisjoni ülem pataljoni ülem Tartu rahu • Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eesti osapoolt juhtis Eesti Ajutise Valitsuse välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. • Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Tartu rahu tingimused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
