Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades. Kus tekib üks munarakk. Küpsemine kestab 3kuud. Eelas rakud kujunevad välja loote eas, küpsevad alates murdeeas, kuni 50 aastaseni. Ovulatsioon on munaraku eraldumine. 6. Mis on, kus toimub viljastamine? toimub munajuhas2)viljastamisel ühineb munarakuga üks sperm3)viljastamisel saab järglane mõlema vanema tunnused4)viljastamise momendil määratakse sugu 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? Järglane saab mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi;mehelt 22+y naiselt:22+x kormomosoomi 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome ja sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut (kus, kui kaua, millises järjekorras toimub elundite areng). 1kuu:moodustuvad luud, veresooned, lihased ja jäsemete algmed. 5-10mm ja 01.0.2 grammi
Täienda tahvlil olevat skeemi. Lisa puuduvad kromosoomide arvud ja sugukromosoomid.Kirjuta juurde ka sugurakkude simetused ja sündiva lapse sugu. B. Kas inimese soo kindlakstegemiseks on vaja uurida tingimata tema sugurakkude kromosoome või saab teha ka teisi keharakke uurides. Ei? Põhjenda. 4. Tiit ja Tiiu on kaksikud. Mõlemad on siniste silmadega, heledapäised, musikaalsed lapsed. Vali õige. 1)Nad on ühemuna/erimuna kaksikud 2)Viljastamisel osales nende puhul üks/kaks munarakku 3) Viljastamisel osales nende puhul üks sperm/mitu spermi. 4)Nad on pärilikkuselt erinevad/sarnased 5. GMO +(kasulikkus) ja -(kahjulikus. Kummalegi 3tk Kasulikkus: vähem keskkonna saastatust, toit on tervislikum ja puhtam, taimed on haiguskindlamad ja kahjuritele vastupidavad Kahjulikkus: võib põhjustada ökoloogilise tasakaalu muutumist, taimed võivad olla ka kahjulikud ja suurendada allergia riski, GMO levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi. 6. Lapsel on Downi tõbi
5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munasarjades, küik munarakud on kaasa sündinud, küpsetavad alates murdeeast kuni 50a, kuus: 1 munarakk, küpsetavad 3 kuud, toitainete rikkad 6. Mis on, kus toimub viljastamine? Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, vabanenud munarakkliigub munajuhasse ja sealt edasi emaka poole, viljastamine toimub munajuha laienenud osas 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut Esimene kuu: on moodustanud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed, 5- 10m pikk kaalub imevähe, asub vedelikuga täidetud põies Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada,
Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma. Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse. Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliikuleid tootma. Embrüode siirdamine emakasse: Embrüo siirdamise käigus viiakse punktsioonil saadud ja follikulaarvedelikust laboris puhastatud munarakkude viljastamisel meespartneri spermatosoididega arenema hakanud eluvõimelised embrüod tagasi naise emakasse. In vitro viljastamine: IVF käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest, viljastatakse need laboris meespartneri spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse implanteerumiseks ja raseduse tekkeks Embrüote külmutamine ja säilitamine: Kui patsiendil jääb peale embrüosiirdamist üle hea kvaliteediga embrüoid, siis need me külmutame ja säilitame
suureneb.Tekib rakukobar. 4. Viljatuse põhjused võivad olla tingitud nii mehest, kui ka naisest.Mehepoolsed põhjused on tavaliselt spermide vähesuses või isassugurakkude arengu- ja liikumishäired.Naise viljatuse põhjuseks on häired munarakkude valmimisel, samuti seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad). 5. Loomikul viljastumisel liigub sperm pärastnaise suguteedesse sattumist läbi emaka munajuhasse. Kuntstlikul viljastamisel spermid süstla abil naise suguteedesse.Kehavälisel viljastamisel viljastatakse munarakud väljaspool organismi kuntstlikes tingimustes.Umbes paari ööpäeva möödudes viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi. Inimese algne areng idulase ja llote kujunemine Küsimused: 1. Kuidas idulane toitub? 2. Võrrelge idulast ja loodet. 3. Võrrelge enneaegselt ja õigeaegselt sündinud lapsi. 4
mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. HETEROOS- tähendab hübriidi üleolekut oma vanematest ühe või mitme tunnuse poolest. ANTIBIOOTIKUMID- peamiselt hallitusseente ja oa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. EMBRÜOSIIRDAMINE- ebrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks.(ka inimestel) SURROGAATEMA- emasimetaja(ka naine), kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embüost arenenud järglase. SUPEROVULATSIOON- hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsustud polüovalutsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. KLOON- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond.
• Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. 6) Õisikud, õisikute tüübid Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu – õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Tüübid: Laias laastus võib varrel paiknevaid õisikuid tagada kahte suurde rühma: lihtõisikud ja liitõisikud
Viljastamine on keelatud, kui see peaks kahjustama lapse elu. Viljastamist võib teostada ainult eriarst, kes otsustab ka selle vajalikkuse ja lubatavuse üle, lähtudes seadusest. Samas ei saa arsti kohustada viljastamise toiminguteks. Enne viljastamise toimumist peab naine olema kursis kõige meditsiinilisega, mis selle juurde käib (nõustamine arsti poolt), aga ka seadusega. Kunstlikku viljastamist ei tohi vahendada ega reklaamida. Naise kunstlikul viljastamisel võib kasutada ainult ühe mehe seemnerakke. Ühelt doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue lapse eostamiseks. Protsess dokumenteeritakse. Isikuandmed viljastamisega seotud isikute kohta on konfidentsiaalsed. 3. peatükk KUNSTLIKUS VILJASTAMISES OSALEVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Naine ja mees peavad olema nõus, andes sisse kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, abielunaiste puhul ka nende abikaasa. Lahutamine annulleerib mehe nõusoleku, samuti mehe surm
6.Sügoot-viljastatud munarakk 7.Kobarloode-rakkude kogum, kui need on veel totipotentsed 8.Surrogaatema-asendusema 9.in vitro-"klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. 10.in vivo-"elusas"; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus. 11.embrüosiirdamine-embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud v kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. 12.tuumkloonimine-selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 13. 14.erütrotsüüt-ehk punalible ehk punaverelible on hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk. 15.leukotsüüt-valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis 16
Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga ja sellest võtavad osa munarakk ehk o(v)otsüüt, isassugurakk ehk spermatosoid - liikumisvõimelised viburiga rakud), mis toimub reeglina munajuha ampullaarosas. Viljastab ainult üks spermatosoid, teised stimuleerivad seda protsessi. Viljastamisel on vajalik võimalikult suur spermatosoidide hulk, kuna osa spermatosoide panevad munaraku aeglaselt pöörlema u. 4 pööret minutis. Spermatogenees - toimub testiste (munandite) väänilistes seemnetorukestes. Algab seoses sugulise küpsusega ja kestab kõrge vanuseni. Spermatogenees kestab kõrge vanuseni. Sügoot - on üherakuline ja milles paiknevad munaraku tuum e. emassuguraku pronucleus ja isassuguraku pronucleus. Kui palju on inimesel kromosoome ja kuidas nad jaotuvad
väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. 10. embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks 11. embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüü- 12. embrüosiirdamine - embrüo tehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva ret-sipientlooma emakasse, kus see areneb sünni- eaüseks; 13. embrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsi-pientloomadele. 14. epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja –välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb
Antiseerumit saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, nt hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. Anti seerumeid kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. 17. Embrüotehnoloogia biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. 18. Gonadotroopne hormoon rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 19. Gonadotropiin vt gonadotroopsed hormoonid. 20. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 21
Telofaas: kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi toimumine on vahetult seotud DNA kahekordistumisega: kui see on toimunud, järgneb enamasti ka mitoos. Suur osa rakkudest jääb aga interfaasi. Interfaasis enamik rakke diferentseerub. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e dipoloidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Interfaas: mioosiga sama algus, kuid 1 erinevus: liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. See on nim kromosoomide ristsiirdeks. Sellega kaasneb geenivahetus. Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.
" Naine on juba ühendust võtnud Ukraina ja Venemaa asendusemasid vahendava agentuuriga neis riikides on see teenus lubatud. ,,Ukrainast pakuti miinimumhinda 250 000 krooni, Venemaalt aga 400 000," NÕUDEID ASENDUSEMALE · Asendusemadus on lubatud ainult meditsiinilistel näidustustel. · Eelistatud on täielik asendusemadus (s.t asendusemal ei ole geneetilist sidet tulevase lapsega). · Kehavälisel viljastamisel tuleks minimeerida mitmikraseduse tekke tõenäosust. · Asendusemaduse kasutamiseks antakse luba perekonna taotluse ja lisatud meditsiiniliste väljavõtete alusel. · Enne rasestumise kavandamist eelneb põhjalik nõustamine, last soovivat paari ja asendusema tuleb nõustada eraldi. Last sooviva paari ja asendusema nõusolek vormistatakse kirjalikult. Lepitakse kokku, mida tehakse ülejäänud embrüotega.
Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab viljad väliselt seemnetega sarnaseks. *partenokarpia -- seemneteta vilja...
Mutatiivne Kombinatiivne Mutatiivne muutlikkus- Muutus geenide või kromosoomide ehituses, kromosoonide arvu muutused.Mõjutatav välisteguritest või isetekkelised, nimetatakse mutatsiooniks.Põhjustavad mutageenid. Bioloogilised mutageenid- viirused, bakterid, toksiinid, taimsed alkoidid Keemilised mutageenid- alused, happed, olmekeemia, ravimid Füüsikalised mutageenid- kiirgused Kombinatiivne muutlikkus- Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastamisel. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Kõige suuremat mõju organismile avaldab genoommutatsioon (kromosoomide arv muutub) Pärilikud haigused ja mittepärilikud haigused Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid. Kromosoomhaigusi põhjustavad kromsoomide struktuuri või arvu muutumine.( Downi sündroom, Kassikisa sündroom, Martin Bell'i sündroom. Geenmutatsioonid ( hemofiilia, skisofreenia, albinism)
1. Mittehistoonsed kromosoomivalgud: Tugevalt happelised Neutraalse pH juures negatiivse laenguga Miks on DNA pakkimine vajalik? 1. DNA peab mahtuma rakutuuma (Genoomi kogupikkus u 2m!) 2. DNA peab tütarrakkude vahel jagunema võrdselt 3. Et genoom oleks lihtsamalt ja efektiivsemalt manipuleeritav Mitokondriaalne DNA Mitokondrid tekkinud endosümbioosi teel Tuumaväline DNA, mis on emapoolse päritavusega Pärandub emaliinipidi, kuna viljastamisel jäävad spermatosoidi mitokondrid (ka nende DNA) munarakust väljapoole Mitokondriaalne DNA (Funktsioon) Sisaldab spetsiifilisi geene oksüdatiivseks metabolismiks (ATP süntees) Mitokondriaalne DNA (iseloomustus) Väike kaheahelaline rõngasmolekul Inimese mtDNA: 16 659 bp 37 geeni: 2 kodeerivad rRNA-d 22 kodeerivad tRNA-d 13 kodeerivad oksüdatiivses fosforüleerimises osalevaid ensüüme
Embrüo retsipient emasimetaja, kellele siirdatakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalsed tüvirakudembrüoplasti rakud, mis võivad diferetnseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline protsess, mille puhul ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. Energeetiline pidevus organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Energiabilanss kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epigeneetika teadus, mis uurib DNA modifitseerimist, kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes.
membraantranspordi ja närviimpulsi ülekande 9.Embrüosiirdamine, superovulatsioon, mehhanisme. surrogaatema 5.Biotehnoloogilised tootlused, biotõrje, Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline feromoonid, Louis Pasteur protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva organismidega või nende toodetud toksiinidega. retsipientlooma emakasse, kus see areneb Omapäraseks biotõrje meetodiks on sünniealiseks; teostatakse ka inimesel. kahjurputukate meelitamine surmalõksu superovulatsioon hormonaalmõjutusega feromoonpüünisesse
siis soovitame ICSI(intratsütoplasmaatiline spermatosoidi injektsioon) programmi, kus üksik seemnerakk viiakse otse munaraku sisse. Isegi siis, kui seemnevedelikus seemnerakke ei leidu, on neid võimalik võtta otse munandidist ja saada järglasi. Alternatiivvariandiks on doonori sperma kasutamine. Eelduseks on naise poolt normaalne munasarjade funktsioon ja mehe poolt viljastamisvõimeliste seemnerakkude olemasolu. Munarakkude viljastamisel kasutatakse abikaasa või soovi korral doonori seemnerakke. Kunstlikuks viljastamiseks valitakse patsiendid täpsete lastetuse uuringute alusel nendest, kellel pole teiste abinõudega olnud võimalik rasestuda. Lastetuse ravi õnnestumiseks on vajalik abielupaari rahulik ja stabiilne eluviis. IVF-ravi (in vitro ehk kehaväline viljastamise ) ja selle järgne aeg on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav (http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html). 1.2. Ravi
Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid Meioosi profaas Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid Sarnased protsessid mitoosiga:
identsed tütarrakud ning mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. 22. Mitoosi alguses rakus 12 kromosoomi. Mitu kromosoomi on mitoosi lõppedes tütarrakkudes ? Kummaski 6. 23. Miks on sugurakkudes kromosoome poole vähem võrreldes keharakkudega ? Sugurakkudes on sisse pressitud dna ja pärilikkus. 24. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastamist. Kehaväliselt viljastamisel peab olema sugurakke palju, kuna paljud rakud võivad hävida. Kehasisese viljastamise puhul ei pea sugurakke olema palju, kuna nendele oht on väiksem. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 25. Kus toimub inimesele viljastumine ja mis toimub edasi viljastatud munarakuga ? Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumisel määratakse sugu ja tekib diploidsus. Tekib sügoot, toimub mitoos-
2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks
Ka isal on perekonnas olnud läbi aegade täita oluline roll. Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju .. ... .. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele er...
mingi kasvuorgaaniga(mugul, sibul): taimed 12. Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, kiire paljunemisviis, 13. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Toimub eostega, spetsiaalsete paljunemiste kehakeste või rakkudga. Esineb sõnajalad, samblad, seened ja vetikad 14. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Vanemaid: Vegatiivne, eosiline- 1, Suguline- 2, pärilikkuse kombiatsioone viljastamisel: V, E pole, S esineb, Geenide kombineerumist: V-pole, E, S- esineb, Mutatsioone: V- vähe, E-rohkem, S- kõige rohkem, muutlikkus: V- väga väike, E- suurem, S- kõige suurem 15. Nimeta pärilikke haigusi. Pähjustatud vigadest geenidest: hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus, Põhjustatud kromosoomide arvust: Downi tõbi 16. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Suguvõsa uuringud, kromosoomide uurimine, DNA analüüs 17. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?
kollakaspruunid. 14. Millises juure osas kasvavad juurekarvad? Milleks neid vaja on? Imamis- ehk eritumisvöötmes, nende abil toimub vee ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt. 15. Mis on mükoriisa? Millistel taimedel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseentel 16. Mis on endosperm? Kuidas tekib? Kus asub? Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17. Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline? Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu. 18. Kus asuvad kõrglehed?Ülesanne, kaks näidet. Varre ülemises/tipmises osas, väikesed värvilised enamasti soomusjad lehed, mis on loodud tolmeldajaid õite juurde meelitama. Harilik härghein, liiliad jne.. 19. Mille abil toimub apomiktne paljunemine?
Meetodid: 1)valik, 2)kaughübridiseerimine 3)polüploidiseerimine 4)indutseeritud mutagenees, 5)GM-taimed, 6)meristeemmeetod Tõuaretuse eesmärgid: dekoratiivsus, kiirus, suurus, haiguskindluse tõstmine, vähem hoolt,eluiga, liha kvaliteet. Meetodid: 1)valik, 2)ristamine (sugulus, mittesugulus) 3)hübriidiline meetod, 4)superovulatsioon ja embrüosiirdamine 5)kloonimine Embrüosiirdamine- embrüotehniline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. Surrogaatema- emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Superovulatsioon- hormonaalmõjutustega kunslikult esile kutsutud polüoulatsioon imetajatel. Kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Embr. Siirdamise plussid: 1)geneetilist väärtuslikult emasloomalt on võimalik saada palju järglasi
kelle vanem on kohtus tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks. Kehaväline viljastamine Kehavälist ehk kunstlikku viljastamist kasutati algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laiendatud ka mehepoolse või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. Hinnanguliselt on viljatuid, kuid lapsi soovivaid paare Eestis umbes 15 kuni 20 tuhat. Euroopa riikides moodustavad kehavälisel viljastamisel sündinud lapsed keskmiselt 2-3 % kõigist vastsündinutest, Eestis on see näitaja praegu 0,5-1%. Kunstliku viljastamise meetodite abil on võimalik inimese munarakku viljastada, kui on kasutada üle 20 000 liikuva seemneraku. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku
Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül. Kui munarakk ei jõua õigesti munajuhadest välja, saab selle kinni püüda ja kunstlikult viljastada. Kui on vähe elujõulisi seemnerakke, siis on võimalik ka seemneraku tuum otse munarakku viia. Kohe viljastudes ei teki ühe tuumaga viljastunud sügooti alguses on kaks tuuma, mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine. Kui on viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, ta jaguneb ja tekib moorula. Ühemunaraku kaksikud on kloonid. Kui moorula lammutada rakkudeks, hakkab see arenema uuesti. Seda kasuatatkse tõuaretuses. Nii saab ühest moorulast tekitada väga palju uusi embrüoid. Iga
pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Embrüonaalkloonimine- varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalsed tüvirakud- embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine- embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. Embrüotehnoloogia- biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises ja siirdamises retsipientloomadele. Eribioloogia-bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. Feromoon- lõhnained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, kuid on ülimalt liigispetsiifilised.
________________________________________________________________________ VARUDE SUURENDAMISEKS KASVATAMINE Erinevad kalaliigid vajavad erinevat vett RMK-l on Põlula kalakasvatuskeskus, mis kasvatab erinevaid kalaliike populatsioonide taastamiseks meres ja jõgedes. Paljundamisobjektiks praegu atlandi lõhe ning seda toetab riik ~0,5 milj. €-ga. Lõhel 7-8000 tera liitri marja kohta Kunstlikul viljastamisel loputatakse viljastatud marja veega, et vähendada kleepuvust. Kleepuvus on looduses tähtis, et vältida äravoolu, kuid kasvatuses on see pigem segavaks faktoriks. Marja desinfitseeritakse joodi sisaldava preparaadiga, et eemaldada marja pinnal olevaid kahjulikke baktereid. Surnud marjaterad korjatakse pintsettideg välja ning mari pannakse hauduma haudemajja pimedasse voolava vee alla.
hüpotees. · Hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkuseaine (st vanemvormide pärilikkusetegurid segunevad). Põhjustab uute vahepealsete tunnuste tekke: liit- e. segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. · Elusloodusele on omane spetsiifiline elujõud, vitaalne jõud (vitalism). Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. · Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 19. sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid, mis käsitlevad inimese (erinevate rasside, rassitüüpide) koljuehitust
järglaste tekitamine. · Kloon isendi, raku või DNA molekuli (-fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. · Monokloonne antikeha kitsa antigeenispetsiifikaga antikega, mida produtseerib kindel hübridoomikloon. · Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks ; toestatakse ka inimesel. · Viljastamine in vitro imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse.
Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased XO (O tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel
Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased XO (O tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel
poole vähem. Kuna mehel on kahesuguseid sugukromosoome,valmib mehel kahesuguseid sperme e isassugurakke. Pooltes spermides on Xkromosoom ja pooltes Y. Erinevalt speridest sisaldavad kõik naise sugurakud e munarakud ühesuguseid sugukromosoome.Igas naise munarakus on sugukromosoomides vaid X kromosoome. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Viljastumise momendil moodustub uue organismi alge ja seejärel algab selle areng. Viljastamisel määratakse tulevase lapse sugu. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Kui munaraku viljasab Y kromosoomiga sperm, siis tuleb poiss, X tüdruk. Kõigepealt arenevad välja esmased sugutunnused- sugunäärmed ja suguelundid. Sünnihetkeks on need juba olemas. Nende järgi saab määrata lapse soo ja ka juba enne sündi. Hilisema arengu vältel võimendub organismis sooole omaste suguhormoonide süntees
hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda teisi organisme, valdavalt baktereid. Lümfotsüüt vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad lümfisõlmedes ja elundeis, 2/27) Mina eelistaksin mikroinjektsiooni meetodit, sest sellise meetodiga viljastamisel on viljastumis tõenäosus suurem, kuna sperm süstitakse otse munarakku. Samuti on suurem tõenäosus, et tekkinud rakukogumik on elujõulisem kuna seda kasvatatkse kuni teatud staadiumini ning seejärel siiratakse emakasse. 5/27) Inimesel tehakse kehavälis viljastamist ja embrüosiirdamist, kui naisel on mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Samas võib ka seda teha siis, kui mehel on sperme vähe või nende liikumine on puudulik.
söötmele *Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid *Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse Miks kasutatakse? *Et kiiresti toota raskesti paljundatavate taimede (ohridee, viljapuud) istutusmaterjali *Viirusvabade taimekultuuride saamiseks (kartul, krüsanteem, maasikas) Emrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem,mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise ja hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega. Embrüosiirdamine ja in vitro viljastamine imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Miks kasutatakse?
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
16. Kirjeldage eelmisel sajandivahetusel esinenud väärkäsitlusi pärilikkusteoorias Omandatud tunnuste päritavuse hüpotees keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused on päritavad. Pangeneesi hüpotees pärilikkusaine tekib kogu kehas ja liigub suguelunditesse. Liit- e segapärilikkuse hüpotees hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkusaine, mis põhjustab uute vahepealsete tunnustee teket. Vitalism elusloodusele on omane elujõud. Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke mida rohkem, seda isa-sarnasem. Telegoonia loomade ristamisel jäävad isaseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega. 17. Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi Joseph Gotlieb Kölreuter katsed tubakaga, nägi, et hübriidid on lähteliikide vahepealsed, vanemtunnused on kas liitunud või segunenud
asetada nende probleemide lahendamine üksnes viljatute inimeste õlgadele. · Sageli sunnib naisi kunstlikku viljastamist proovima sotsiaalne surve. See soodustab naiste rõhumist. · Mõnede meetodite puhul on oht, et naist käsitatakse pelgalt ,,lootekonteinerina". · Tehnoloogiad võimaldavad lapsi saada ka kõrges eas naistel, millega kaasnevad terviseriskid ja kartus lapse edasise heaolu pärast. · Laste ettearvamatu arv kehavälisel viljastamisel tõstatab küsimuse, mida tohib teha ülejäänud embrüotega, ning sündinud laste puhul seab kahtluse alla nende heaolu. · Geneetilise materjali säilitamisega tekib mitmeid küsimusi, nt omandiõiguse küsimus. · Kunstlik viljastamine võib soosida eugeenikat ja soovi luua nn disainerbeebisid, kelle omadusi, näiteks sugu, rassi, intelligentsust jm, saab eelnevalt määrata. Valikute
Psüühikahäired klassifitseeritakse RHK-10-s diagnoosikoodidega, mis algavad F tähega: F0-F9. Psüühikahäirete põhjused 1)Kaasasündinud põhjused Psüühikahäirete kaasasündinud põhjusteks peetakse tegureid, mis on mõjunud indiviidi kesknärvisüsteemile kahjustavalt või häirivalt kuni ilmale tulekuni. Nendeks on geneetilised , s.t pärilikud hälbed, loote- ja sünnikahjustused. 2)Pärilikkus Üheks psüühikahäireid põhjustavaks pärilikuks teguriks on munaraku viljastamisel mingil põhjusel tekkinud väärastus kromosoomide garnituuris: korrapäraste paariskromosoomide sekka tekib mõni üksikkromosoom või hoopis kolmik-või mitmikkromosoom. Kromosoomide garnituuri anomaaliaid on leitud 4%-l looteist, vastsündinuist ilmneb selle geneesiga väärarenguid ainult 0,5%-l. Üks tuntumaid kromosoomianomaaliast põhjustatud häireid on Downi tõbi, sel puhul on kromosoom nr. 21 kolmes eksemplaris. Ilmnevad kehalised hälbed: väike kolju, mongoliidne
Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. 1 Viljastamisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.2 Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees ühendavad kumbki enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel. Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt. Mehe sugurakk on laialt tuntud kui seemnerakk, kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid.
Järgneva reesuspositiivse loote puhul läbivad antikehad platsenta ning hakkavad loote punaliblesid kui võõrvalkudega rakke lammutama Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda ning see jaguneb pärilikuks (geneetiline) ja mittepärilikuks (modifikatsiooniline) muutlikkuseks. Kombinatiivne muutlikus- vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Munaraku viljastamisel tekib diploidne rakk isalt ja emalt pärit kromosoomikomplekt ühineb Homoloogilise kromosoomid jagatakse kahe tekkiva suguraku vahel Emalt ja isalt pärit kromosoomid satuvad järglaste sugurakkudesse segiläbi Ristsiire homoloogiliste kromosoomide osade vahetus Ahelenud geenid-geenid, mis asuvad kromosoomil üksteise naabruses ja päranduvad sageli koos T.H.Morgan äädikakärbse katse näitas, et valgesilmsust põhjustav geen on aheldunud
3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4. Psühholoogiline isa - mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks. Ideaalvariandis on kõik need neli isa ühes isikus. Aga tihti on elus ka selliseid juhtumeid, kus lapse bioloogiline isa ei teagi lapse olemasolust midagi. Ema on viljastamisel kasutanud spermadoonori võimalusi või otsustanud üksi last kasvatada. Juriidiline isa võib olla kas lapse pärisisa või hoopis lapse lapsendanud kasuisa, kuid tal ei pruugi alati kujuneda lapsega häid ja usalduslikke suhteid. Samas võib olla ka sotsiaalsel isal, kes küll elab lapsega koos ja majanduslikult hoolitseb selle eest, et perel ja lapsel oleks kõik olemas, raskusi lapsega emotsionaalse kontakti saavutamisel. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga
* Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid Meioosi profaas Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid Sarnased protsessid mitoosiga:
2)6-13 päev- ühes munasarjas küpseb munarakk, samal ajal hakkab paksenema emaka limaskest. 3)14. päev- ovulatsioon, munarakk vabaneb munasarjast. 4)15-27 päev- munarakk liigub mööda munajuha emaka poole- 5)28. päev- viljasatama munarakk jõuab emakasse ja lõpeb limaskesta paksenemine. Munarakke ei valmi naise elu lõpuni. Üle 45-50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem lakkab täielikult, jääb ära ka menstruatsioon. Vananedes olemasolevate munarakkude viljastamisel kasvab risk vääraregnu järglase sünnitamiseks. Munarakud: 1)moodustuvad kõik looteeas 2)valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist 3)ei valmi elu lõpuni Tütarlapsed, naised peavad oma tervist hoidma, sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul neid juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused nagu näiteks alkohol, mitmesugused kiirgused, mõningad nakkushaigused, külmetusest tingitud põletikud võivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
