Seemnealget katab üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Integumendid on epidermaalset päritolu, seetõttu võib neis eristada kolme kutiikula kihti -- välimine katab välimist integumenti, keskmine on integumentide vahel ning sisemine paikneb nutselli ja sisemise integumendi vahel. Seemnealgme tipul on integumentide vahel ava -- mikropüül. Viljastamisel tungib tolmutoru seemnealgmesse reeglina just siit. Seemnealgme sisemine osa on nutsell ehk tuumik.
7. Populatsiooni geneetilist struktuur mõjutavad tegurid a. Migratsioon – sisse ja väljaränne b. Inbriiding Sugulusaretus Üks või mitu ühist eellast, ühised eellased kuni 5.sugupõlveni (k.a) Suureneb homosügootsus Autbriiding Mittesugulusaretus, välisaretus/ristamine Suureneb heterosügootsus c. Mutatsioonid d. Juhuslik geenitriiv - Kõik gameeditüübid ei kohtu viljastamisel võrdse tõenäosusega nagu panmiktilises populatsioonis - Toimub ilma, et valikut teostatakse (juhuse teel) - Tõenäoline väikestes ja suletud (isoleeritud) populatsioonide puhul Pudelikaela efekt on populatsioonimahu oluline vähenemine e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne) Ne=( 4* Nf*Nm )/ Nf +Nm Näide: 1) 995 emast 5 isast Ne= 4* 995*5/ 995+5 = 19,9 ~ 20 2) 500 emast ja 500 isast Ne= 4*500*500/ 500+500 = 1000 ○ Kui Ne = vähemalt 50, siis populatsioon on elujõuline
Elavhõbedalambiga valgustat helendavate värvainetega märgistat antikehasid. Nii saab lokaliserida nt valke. 54. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Loom, kelle genoomi on viidud mõni teine geen, tavaliselt in oma. 1)Looma munarakk viljastat in vitro 2)Mikropipeti abil sisestat viljastunud munarakku vajalik geen 3)embrüo siirdatakse hormoonidega mõjutatud looma emakasse 4)Tiinus ja looma sünd, kellel avaldub vajalik geen. Probleemid: viljastamisel ei tohi munarakku kahjustada, geenivektorid ei integreeru DNAsse soovitaval kohal ja võivad kahjustada olemasolevaid geene, siiratav geen peab olema varustatud koespets promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges kohas ja sobival ajal. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, siiratud geen võib põhjustada eluohtlikke mutatsioone. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse 100-200 katsetuse tulemusena. 55. Mis on embrüonaalsed tüvirakud
Asub kõhuõõnes alakõhus. Väikevaagna õõnes. Lapiti kuskil. Siseehituselt kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline. Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast. Seina kihid: · Sisemine e. Limaskest- endomeetrium · Keskmine e. Lihaskest- müomeetrium · Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude. Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega. Munand- testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale. Munandimanus - epididymis ripub argivahel... Hoiab endas seemnerakke. Eesnääre- prostata- asub kusepõie põhja all
suureneb populatsioonis homosügootide (AA,aa) osakaal ja väheneb heterosügootide (Aa) osakaal. Mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid N:keha suurus, elujõulisus, viljakus. 15. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsud: emastel 1 sugukromo. rohkem kui isastel; emastel 2 X kromo., isastel 1 emased XX , isased X0. Munaraku viljastamisel mood. sügoot sisaldab kas 1 või 2 X kromo. kas isane v emane. Paljudel teistel, ka inimesel mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, tootes võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel viljastamisel väike eelis XY:XX suhe 1,3:1. XY embrüod võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 paljunemisikka jõudmisel meeste & naiste
mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi. Spermatiidid diferentseeruvad küpseteks seemnerakkudeks spermatosoidideks. Arenevad seemnerakud jäävad meioosi käigus üksteisega tsütoplasma sildade kaudu ühendatuks seni, kuni neist arenevad spermatosoidid. Spermatogeneesi käigus kaotavad rakud tsütoplasmat. Munaraku viljastamisel seondub seemneraku pea munarakku ümbritseva kestaga, mida nimetatakse zona pellucida. See kest sisaldab erinevaid glükoproteiine, mis seonduvad seemnerakuga spetsiifiliselt, eristades sama liigi seemnerakke võõraste liikide seemnerakkudest. Kui seemnerakk on seondunud, vabanevad vesiikulitest ensüümid, mis aitavad tal munaraku kesta läbida ning soodustavad rakkude membraanide ühinemist. Kohe pärast membraanide
vastuseid leida. Kuid psüühikahäirete kaasasündinud tegurid mõjutavad kesknärvisüsteemi kahjustavalt või häirivalt kuni ilmale tulekuni ja nendeks on geneetilised s.t. pärilikud hälbed, loote- ja sünnikahjustused. Pärilikkust on tänapäeval juba päris palju uuritud ja peagi lisandub uuemaid geenidega seotud teadmisi. Üheks psüühikahäireid põhjustavaks pärilikkuse teguriks on munaraku viljastamisel mingil põhjusel tekkinud väärastus kromosoomide garnituuris. Samuti ainevahetuse väärastus põhjustab loote ja väikelapse arenemise, sh. närvisüsteemi häireid, millest kujunevad ka psüühikahälbed. Ka otsese pärilikkuse kõrval on paljudel juhtudel tegemist päriliku eelsoodumusega, st. valmidusega mingil eluetapil haiguse tekkeks. Sama mehhanism toimub ka somaatiliste haiguste tekkeks. Siia kuuluvad ka looteea ja sünnikahjustused, ning mürgistustest tekkinud kahjustused
5) Sugurakkudes on DNA kokkupakkimise aste väga kõrge sugurakutasandil otsest DNA kasutust ei toimu. 6) Sugurakkude eripäraks on see, et nad ei kuulu ühegi koe koostisse. 7) Sugurakud on kehavõõrad ja ei tohi otseselt verega kokku puutuda. 8) Sugurakkude erinevatel piirkondadel on erinev bioloogiline väärtus. Sperm pea ja saba. Munaraku tasandil: tsütoplasma eripiirkondade mõju on erinev ka. 24.09. Spermide ehitus: Saab eristada tinglikult kolme osa: 1) Pea- viljastamisel munarakus tuumade ühinemise tagab vaid spermi pea a) rakutuum- ülikõrge DNA kokkupakitus (maailma rekordilisel tasemel) b) akrosoom e. muundunud Golgi kompleks c) tsentriool 2) Keha a) mitokondrid (suht vähe ~10), mitokondrite energiast ei jätku, peab saama mujalt juurde b) teine tsentriool 3) Saba e. tüüpiline vibur Spermide mitmekesisus: a) suurus (väga erinevad suurused) b) viburite arvus ja olemasolus (klassika: üks sperm-üks vibur) (erand: pole üldse vibureid,
Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu, mis liigub perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku- membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse. Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Sisemisel viljastamisel purskub seemnevedelik tuppe. Spermid tungivad lihasjõul emakakaelast munajuhasse, kus ampullis ootab munarakk. Munajuha ampull on koht, kus munarakk ja sperm kohtuvad. Termotaksis – ampulli ja ülejäänud munajuha vahel on termperatuuri vahe, ampull on soojem ja spermid liiguvad sinna poole. Kemotaksis – progrestroon on atrandandiks, spermid liiguvad isthmuse poole. Isthmuse piirkonnas peavad spermid seonduma munajuha seinaga, et saaks toimuda kapatsitatsioon. Kapatsitatsioon
homoloogiliste kromosoomide (homoloogide) paaridest, millest igaühes on üks kromosoom saadud isalt, teine emalt, ning meioosis need kromosoomid paarduvad ja lahknevad eri gameetidesse või spooridesse. 14.Sugukromosoomid ja soo määramine.Soo määramise tüübid,XX-XY,XX- XO,ZZ-ZW,ZZ-ZO SÜSTEEM Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub soo määramine 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil Nii XX-X0 kui ka XX-XY-süsteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (moodustab kaht tüüpi sperme - X0 või XY), emane aga on homogameetne (kõik munarakud
emakkonnad 4. viljad 5. seemned. Õis · Lühenenud varrega hargnemataa ja muundunud võsu · Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks Õie ehitus: Õievalem ja õiediagramm · Tupplehed K; Ca; T; roheline · Kroonlehed C; Co; K; punane · Tolmukad A; kollane · Viljalehed G; sinine · Lihtne õiekate A · Kõlutolmukad must · Õiekandeleht - roheline Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. Avastaja akad. Navashin 1898. aastal Õisikuid ja nende tüübid: · Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Keerukamatel juhtudel
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalne induktsioon - lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise. Embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine - embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamiseks sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks; teostatakse ka inimesel. Embrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retipientloomadele. Endosümbioos - eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt.
kanduvad sealt vere või muude kehavedelike kaudu suguelunditesse: pangeneesi hüpotees. ·Hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkuseaine (st vanemvormide pärilikkusetegurid segunevad), mis põhjustab uute vahepealsete tunnuste tekke: liit- e. segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). ·Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. ·Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. ·Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isast ega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 1.4. Gregor Mendel (1822 - 1881) * Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine.
lahknema. *Mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis, seda sagedamini nad koos päranduvad. * Ristsiire võib aheldatust muuta. SUGUKROMOSOOMID JA SUGULIITELISED PUUDED: lk 163-166 * Inimesel on 46 kromosoomi. * Need jagunevad paaridesse 23 paari. * Üks paar on mehel ja naisel erinevad sugukromosoomid. * Ülejäänud 22 paari on autosoomid. * sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul. Uue organismi sugu määratakse viljastamisel: *Meioosi tagajärjel saavad pooled spermidest X kromosoomi ja pooled Y. Sugu oleneb sellest, millise kromosoomiga sperm munaraku viljastab. ********************************************* Y- kromosoom määrab meessoo tunnuste arenemise, kontrollib hiljem spermatogeneesi. X- kromosoom määrab: ainevahetuslikke-, arengulisi- ja vaimseid tunnuseid. X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks, kuna neil esineb geene mis põhjustavad pärilikke haigusi ja defekte.
3) 10% bioloogiline sobimatus. Põhjuseks koesobivus, antigeenid. 4) 10% - ? Viljatusravi: 1) Olemasolevate füsioloogiliste funktsioonide stimulatsioon. (naistel hormoonmõjutused, mis soodustavad ovulatsiooni. 2) Kunstlik kehasisene viljastumine. 3) Kunstlik kehaväline viljastamine. Viljastumise bioloogiline tähtsus 1) Taastatakse diploidsus 2) Teoreetiliselt ja/või reaalselt määratakse organismi sugu 3) Viljastamisel tagatakse pärilik muutlikkus, toimub vanemate kromosoomistike ühinemine. 4) Toimub munaraku aktivatsioon edasiseks arenguks. 5) Polüspermia korral tagab viljastamine ka rebu hilisema töötluse. Sugulise paljunemise bioloogiline eripära. 1) Evolutsiooniliselt kõige uuem paljunemisviis 2) Enamasti on vaja kahte erisoost vanemorganismi. Erandiks on liitsugulised organismid nt. taimed. 3) Sugulises paljunemises osalevad diferentseerunud ehk eristunud sugurakud
poolest identsed) - Näide: Raudrohu taimed pandi kasvama merepinnast eri kõrgustele = tulemuseks saadi erineva pikkusega taimed = lai reaktsiooninorm - Õied alati ühte värvi = kitsas reaktsiooninorm Kaksikute meetod - ühemunakaksikud geneetiliselt identsed - sünnivad siis kui viljastunud munarakust moodustub kaks embrüot - erimunakaksikud tekivad kahe munaraku samaaegsel viljastamisel geneetiliselt sama sarnased kui õed-vennad ikka - pärast lapse sündi lapsendatud ühemunakaksikute lapsendamine eri perekondadesse on teadlastele huvitav uurimismaterjal. - eraldi kasvavatel kaksikutel on palju sarnast elukäigus ja harjumustes - samas võib sarnase elukäigu põhjustada ja piisavalt sarnane keskkond Eugeenika - 20.sajandil tekkinud õpetus, mille kohaselt inimeste võimed ja sotsiaalne edukus on pärilikud
ühinevad viljastumiseks (näit. seente haploidsed mütseelid) ning tekitavad sügoodi, mis kohe jaguneb meiootiliselt ning algab uus tsükkel. spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev: sammal - spoorist areneb taime roheline osa e. gametofüüt, mida tavaliselt mõistetaksegi samblana. Sellel arenevad sugurakud e. gameedid, mis viljastamisel annavad sügoodi. Sellest areneb sporofüüt, mis koosneb diploidsetest rakkudest, ning kus osa rakke alustavad meioosi, tekitades uuesti haploidseid spoore. sõnajalg - spoorist areneb eelleht, sellel tekivad gameedid, mis annavad sügoodi. Sellest omakorda tekib kogu ülejäänud taim (diploidne). õistaim - haploidne spoor teeb läbi ainult 3 mitootilist jagunemist (emastaimel), moodustades 8 lootekoti rakku, millest üks funktsioneerib munarakuna. Selle viljastamisel areneb uus taim.
Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jalle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine voimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide umberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Sugukromosoomid ja soo maaramine Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo maaramine. Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika arenemisega seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi: 1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt
läbivad esimese meioosi, mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi. Spermatiidid diferentseeruvad küpseteks seemnerakkudeks spermatozoidideks. Arenevad seemnerakud jäävad meioosi käigus üksteisega tsütoplasma sildade kaudu ühendatuks seni, kuni neist arenevad spermatozoidid. Spermatogeneesi käigus kaotavad rakud tsütoplasmat. Munaraku viljastamisel seondub seemneraku pea munarakku ümbritseva kestaga, mida nimetatakse zona pellucida. See kest sisaldab erinevaid glükoproteiine, mis seonduvad seemnerakuga spetsiifiliselt, eristades sama liigi seemnerakke võõraste liikide seemnerakkudest. Kui seemnerakk on seondunud, vabanevad vesiikulitest ensüümid, mis aitavad tal munaraku kesta läbida ning soodustavad rakkude membraanide ühinemist. Kohe pärast membraanide ühinemist vabanevad munaraku membraani sisepinnal asunud
läbivad esimese meioosi, mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi. Spermatiidid diferentseeruvad küpseteks seemnerakkudeks spermatozoidideks. Arenevad seemnerakud jäävad meioosi käigus üksteisega tsütoplasma sildade kaudu ühendatuks seni, kuni neist arenevad spermatozoidid. Spermatogeneesi käigus kaotavad rakud tsütoplasmat. Munaraku viljastamisel seondub seemneraku pea munarakku ümbritseva kestaga, mida nimetatakse zona pellucida. See kest sisaldab erinevaid glükoproteiine, mis seonduvad seemnerakuga spetsiifiliselt, eristades sama liigi seemnerakke võõraste liikide seemnerakkudest. Kui seemnerakk on seondunud, vabanevad vesiikulitest ensüümid, mis aitavad tal munaraku kesta läbida ning soodustavad rakkude membraanide ühinemist. Kohe pärast membraanide ühinemist vabanevad munaraku membraani sisepinnal asunud
Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c. Vähendab üleslükkejõuga raskusjõu mõju d. Joogi- ja urineerimiskeskkond 6) Vesi osaleb meeleelundite töös. Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises
16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. · Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Nt rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel (vastavalt XX ja X0). · Inimestel (nagu ka paljudel teistel loomadel) on mõlemal sugupoolel võrdne arv kromosoome. Inimeste puhul on Y sugukromosoomi kandvatel seemnerakkudel viljastamisel eelis, seega XY:XX suhe on 1,3:1. Kuna XY embrüod on vähem eluvõimelisemad, siis on sünnihetkeks see suhe 1,07:1. Paljunemisikka jõudmisel on meeste-naiste suhe 1:1. · Morgani eksperiment teatava äädikakärbseliigiga Omab silmavärvust mõjutavas geenis valget värvust põhjustavat retsessiivsed mutatsiooni, mis paikneb X kromosoomis ja avaldub ainult isastel. Kui ristati
Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased XO (O tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andesaluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y
18 b. Polüteenkromosoomid on jälgitavad ka interfaasi rakkudes 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. Aneuploidid: Ise ndid, kellel on lisakromosoom – hüperploidid Isendid, kellel teatav kromosoom puudub – hüpoploidid Teatava kromosoomi kolmekordistumine - trisoomia Aneuploidsus annab tugeva fenotüübilise efekti. Aneuploidsete gameetide moodustumine: Monosoomia tekkimine: 1) Viljastamisel (kromosoomide ebavõrdne jaotumine gameetidesse) 2) Viljastamise järgselt (kromosoomide ebavõrdne jaotumine viljastatud munaraku jagunemisel) NÄIDE: Downi sündroom Downi sündroomi põdevad 21 kromosoomi trisoomiaga indiviidid on vaimselt alaarenenud Downi sündroomiga laste IQ jääb 25 ja 50 vahele Juhul, kui nad tänu pidevale hoolitsusele elavad üle 30-nda eluaasta, tabab neid Alzheimer’i tõbi. NÄIDE: Edwardi sündroom: 18. Kromosoomi trisoomia
Mitteaktiivsed – 18,1% Perepoliitika Rahvastikupoliitika tuum Rahvastikupoliitika peamised toimevaldkonnad Otsesed mõjutusvaldkonnad Ühiskonna üldiste ideaalid, s.h. perekonnaideaali kujundamine ja indiviidide hoiakute kujundamine Juriidiliste mehhanismide loomine emaduse, perekonna ja laste huvide kaitseks (s.h. naiste töö ja perekonnaelu ühendamine) Meditsiini edusammude kasutamine; momendil mõnikord eetilise piiri peal (mitmiksünnid kunstlikul viljastamisel, laste arengu probleemid) Perekonna funktsioneerimist toetavate majanduslike võtete rakendamine (laste “kulukuse” vähendamine Kaudsed mõjutusvaldkonnad Kõik kaudselt perekonna elolu mõjutavad poliitikad, eelkõige haridus-, eluaseme-, tööhõive poliitika Rahalised toetused kui ühiskonna suhtumise väljendaja Sünnitoetus Igakuine lapsetoetus Hoiutoetus (alternatiiv avalikele teenustele) Ühekordsed eritoetused (koolitoetus, abiellumistoetus)
kui tavaliselgi rasedusel rasedustest on positiivne, menstruatsioonid jäävad ära, esineb hommikune iiveldustunne, kiire väsimine jt. Normaalsest rasedusest eristavad seda korduvad ebaregulaarsed tupeverejooksud ning alakõhuvalu. Tugev valu tekib tavaliselt äkki kas vasakul või paremal alakõhus. Tänu tundlikele rasedustestidele ja ultrahelidiagnostikale on emakavälist rasedust võimalik diagnoosida enne sümptomite teket. Kehavälisel viljastamisel on emakavälise raseduse tekke risk mõnevõrra suurem kui loomulikul viljastumisel. Emakavälist rasedust ravitakse nii kirurgiliselt kui ravimitega, eesmärgiga rasedus katkestada. Kui munajuhale kinnitunud embrüo kasvab nii suureks, et munajuha lõhkeb, tuleb munajuha täielikult eemaldada. Kui munajuha on terve, eemaldatakse vaid viljastatud munarakk. Ravimitest kasutatakse tsütostaatilisi ravimeid, mis peatavad embrüo kasvu, nii et see irdub iseenesest
KOLLASKEHA Irdunud munaraku asemel areneb irdunud folliikuli järelejäänud rakkudest mõne tunni jooskul lutropiini( kuteniseeriva hormooni) toimel kollaskeha e corpus luterum. Umbes nädal peale ovulatsiooni saavutab ta max mõõtmed( 1,5 cm). Ta eritab suures koguses östrogeene ja progesterooni. Progesteroon tekitab emakas limaskesata sekretsioonifaasi. Kui munarakk ei viljastu, hakkab kollakeha ca 10 päeva peale ovulatsiooni taandarenema kuni asendub sidekoega- valkjaskeha. Munaraku viljastamisel kasvab ta läbimõõt kuni 3 cm. GONADOTROPIINIDE MÕJU NAISELE Follitropiin(FSH) stimuleerib munasarjafolliikuli kasvu ja arengut. Lutropiin(LH) kutsub esile ovulatsiooni ja reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsiooni. MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON Tertsiaalse follikuli teeka ja granuloosa valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Sekretsioonifaas e kollaskehafaas tekib kollaskeha progesterooni mõjul
suhe enam-vähem 50:50 juurde? Igal isendil on üks isa ja üks ema. Kõrgematel selgroogsetel (imetajatel ja lindudel) sõltub järglase sugu 2 suguraku kombinatsioonist. Regulatsiooni seisukohalt on tähtis see, et järglase sugu sõltub heterogameetsest vanemast (nt imetajatel on heterogameetseks sugupooleks isased, lindudel aga emased), kellel tekib meioosi käigus erinevat tüüpi sugukromosoomiga gameete ligikaudu ühepalju. Seega on sugude 1:1 suhe täheldatav juba viljastamisel ja järglaste sündimisel. Looduslik valik liigutab populatsioonid, kes on kõrvalekaldunud sellest suhtest tagasi 50/50 tasakaalu juurde (Fisheri teooria) 16. Mis juhtub sugude tasakaaluga kui konkurents paaritumiseks ei hõlma kogu populatsiooni? Näiteks kui üks emane muneb oma munad isoleeritud keskkonda, kus pesakonna isased viljastavad pesakonna emased. Pesakonna isased konkureerivad üksteisega, mitte kõigi populatsiooni isastega. Sugude suhe on kallutatud emaste kasuks
Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire geneetilise materjali vahetus homoloogsete kromosoomide vahel, mille tagajärjel muutuvad ühte kromosoomi aheldunud geenide kombinatsioonid (intrakromosoomne rekombinatsioon). SUGUKROMOSOOMID JA SUGUPOOLE GENEETILINE DETERMINATSIOON Sugukromosoomid ja soo määramine Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub soo määramine. Kuni 20. sajandini püstitati soo määramise kohta rida hüpoteese ja alles tsütogeneetika arenemisega seostati soo määramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. Näit
Sugurakkude arv Mõlemate arv suur Munarakke vähem, spermide arv sõltub viljastamisest Energeetilised kulud suured väiksemad Emakaviljastamisel on sperma hulk suur, kuid spermide hulk keskmisest väiksem (sigadel- kultidel ja koertel). Tupe viljastamisel on spermat vähe (alla 10ml) ja spermide arv on suur (jäär (mitte oinas) ja pull). Jaotus: Mono ja polüspermia. Polül munarakku ründavad mitu, viljastab üks, monol 1 ja 1. 41 Viljatumine inimesel. Toimub munajuha laienenud osas. Keskmiselt püsib munarakk viljastusvõimelisega 24h ( max 36 h). Spermide eluiga naise suguteedes 48- 72h. Viljatus
Pärija on eelkõige isik, kelle pärija on selleks oma tahteavaldusega (testament, pärimisleping) Kaheldav on, kas PärS § 5 lg 4 tuleks vastavalt kohaldada ka juhtumile, kus laps eostatakse ema nimetanud (PärS § 37 lg 1 testamendijärgne pärija; PärS § 95 lg 1 pärimislepingus nimetatud viljastamisel isa spermaga pärast viimase surma (nn. homoloogiline viljastamine) või kus vanemate pärija). Kui selline testamentaarne pärimisjärglus puudub, määrab seadus, kes on pärijaks sperma ja munarakk ühendatakse katseklaasis ning embrüo viiakse ema emakasse pärast isa surma (seadusejärgne pärija PärS §-d 9, 10 ja 11-18). (nn. homoloogiline in-vitro viljastamine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
