Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

Q: Kui kaua kestab loote areng inimesel?

Vastus leiad õppematerjalist: Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

Martsepp, Maret

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid (2)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui kaua kestab loote areng inimesel?

VILJASTUMINE
Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel.
KEHAVÄLINE VILJASTAMINE
Väljaspool organismi keha. Toimub vees ( kalad , kahepaiksed )
KEHASISENE VILJASTAMINE
Emasorganismi sees. ( imetajad , roomajad , putukad)
INIMESE VILJASTAMINE

Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)

Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt

Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)

Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) – toidab teda, eritab hormoone

Folliikulist moodustub kollakeha , mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta
6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)
7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga
8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel
9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e. embrüogenees
6. Munarakk ei viljastu ja hukkub
7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse
8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse
9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub
10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist – seda nim. menstruatsiooniks
EMBRÜOGENEES – organismi looteline areng

Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel – lõigustumine

Moodustub rakukobar – moorula e. Kobarloode

Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst

Moodustubad eootekestad
Korioon e. Lootekest (kõldkest)
Amnion e. Vesikest
Allantois e. Kusekott

Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta

Platsenta ülesanded – 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid

Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest
Ektoderm e. Väline looteleht
Entoderm e. Sisene looteleht

Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru

Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht

Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad :
Ektodermist – närvisüsteem, meeleelundid , nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap .
Mesodermist – tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid , eristus - ja sigimiselundkond .
Entodermist – rakkudest kujunevad seede - ja hingamiselundkond.

Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat
POSTEMBRÜOGENEES – lootejärgne areng
Loomadel kaks viisi:

Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) – ämblikud, linnud , imetajad

Moondega e. Kaudne ( metamorfoos ) – munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks
Täismoone: muna, vastne , nukk , valmik
Vaegmoone: muna, vastne, valmik
Moone: kalad ja kahepaiksed
ARENGUETAPID

Juveniinne staadium e. Noorjärk – algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad.

Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk – algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni.

Vananemine – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused ja surm.

Surm - I agoonia – vahetult surma ennuseisund. Elutähtsate elundite talitlus on niivõrd aeglane, et ei ole märgatav. II kliiniline surm – elutalitlus on lakanud. Elustatav 3-5 min. III bioliigiline surm – närvirakud on hävinenud, elustamine pole võimalik.
Taimede areng – idukujunemine. Lootejärgne areng.
I vegetatiivne staadium – koosneb idanemisest, organite kujunemisest & kasvamisest II generatiivne staadium – õitsemine & viljumine III vananemine – mitme aastatel taimedel vananemine ei lõppe surmaga, vaid tuleb uus noorus
MÕISTED
Biogeenetiline reegel – selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe.
Bioloogiline surm – organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine.
Blastotsüst – imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele.
Embrüo – organismi lootelise arengu staadium.
Embrüogenees – orgamismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja sõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustumisega seemnes(taimedel).
Fülogenees – organismirühma evolutsioonilise arengu tee.
Generatiivne areng – organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine.
Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus.
Karikloode(gastrula) – enamiku loomade(inimestel) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist.
Kliiniline surm – inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises.
Kobarloode(moorula) – sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium.
Lootekestad – loote ümbris.
Lootelehed – selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Välimine(ektoderm), sisemine(entoderm), keskmine(mesoderm).
Menopaus – ovulatsiooni lakkamine .
Menstruaaltsükkel – ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni . 28 päeva(21ja35ka).
Menstruatsioon – tsükliliselt korduv vereeristus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munrakk ja osa emaka limaskestast. Kuupuhastumine.
Moondeline areng – selgrootutel ja mõndadel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite.
Ontogenees – isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani.
Otsene areng – roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
Partenogenees – uue organismi areng viljastumata munarakust.
Platsenta(emakook) – imetaja (inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga.
Põisloode(blastula) – enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest(moorulast).
Täismoondeline areng – mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse , nuku ja valmiku staadiumid.
Vaegmoondeline areng – mõnedele putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 152 allalaadimist

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid #1

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid #2

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

152 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maret Martsepp Õppematerjali autor

sisukas, hea nii õppimiseks kui ka kordamiseks

viljastumine kehaväline viljastumine kehasisene viljastumine inimese viljastumine embrüogenees postembrüogenees arenguetapid mõisted

Sarnased õppematerjalid

rtf

Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng

Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi b) 12 tundi c) 36 tundi d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16

Bioloogia

docx

Bioloogia paljunemine

Vegetatiivne areng on katteseemnetaimede lootejärgne areng, mille esimeseks staadiumiks on idand. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kromatiid- ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Teada organismide paljunemisviise ja näiteid paljunemisviiside kohta Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine. PALJUNEMINE Mittesuguline (geenid on Suguline ( uus organism saab alguse enamasti viljastatud samalt vanemalt koguaeg, ei munarakust) ole geenide vahetust)

Bioloogia

doc

Suguelundid

*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede-

Bioloogia

docx

Bioloogia - teema arenemine

Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Karikloode Enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis arenem blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja

Arengubioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

Meioosi tähtsus: · Tagab sugulise paljunemise · Tagab muutlikuse looduses MITOOS MEIOOS Keharakkude jagunemisel Sugurakkude küpsemisel ja eoste moodustumisel 1 jagunemine 2 jagunemist Ei toimu ristsiiret Ristsiire I jagunemise profaasis Tekib 2 diploidset rakku geneetiliselt identsed 4 haploidset rakku geneetiliselt erinevad I jagunemisel lahknevad homoloogilised kromosoomid. Lahknevad kromatiidid II jagunemisel lahknevad kromatiidid Kromosoomide arv jääb samaks Kromosoomide arv väheneb kaks korda 4 faasi 8 faasi Profaasis tuumakesed kaovad Sugurakkude areng - gametogenees SPERMATOGENEES isassugurakkude areng

Bioloogia

docx

Mõisted - looteline areng, paljunemine

Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lo

Bioloogia

doc

Viljastumine ja areng

Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega

Ajaloolised sündmused

doc

Organismide lootejärgne areng

Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Moorula ehk kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootselise arengu esimene staadium Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Embrüogenees - organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Kehaväline viljastumine : 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3. Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine : 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2.Küpseb vähem sugurakke. 3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

mikk10101: väga hea

19:54 12-12-2010

belladonnakillz: :)

12:03 29-03-2009

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk