Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikeseid uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks järsakuteks ehk ovraagideks. Kasutatud allikad www.tarkvarastuudio.ee/loodusharidus/.../Vool uvee%20tegevus.pdf www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/.../pvvoolu. html www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html
Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks e. ovraagideks.
kevad hiljem Lumi sulab ülemjooksul varem kui alamjooksul Detsembrist aprillini on jõgi jääs, seepärast vooluhulk ei muutu Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas Toituvad talvistest sademetest Tiber saab alguse Suvel on väga madal veeseis Apenniinidest Talvel vihmasadude tõttu on lick to edit Master text styles Second level kõrge veeseis, mis võib Third level põhjustada üleujutusi Fourth level Fifth level Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest Click to edit Master text styles
mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina... ...on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade
ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina… …on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade
Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont. Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed. Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe- list mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega
2 · freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), k ülmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut
Moreen koosneb savist, liivast, kruusast, veeristest. Rändkivid on mandrijääga Skandinaaviast kaasa toodud suured kivid (graniit, tardkivimid) Loopealsed e. Alvarid on väga õhukese (15-20 cm) pinnakattega paepealsed alad lääne ja loode Eestis, kus kasvavad kadakad ja kuivalembesed rohttaimed. Lauskmaa on madalik, millel esineb kõrgustikke (alla 200m merepinnast kuni 500m) Jäärakud- Püsiva voolusängita ajutise veevool lausaline uhtmise tagajärjel kujunenud uhtvormid. Tugevate vihmasadude käigus võib järskudel loodusliku taimkatteta nõlvadel ja veerudel tekkida hargnevaid ja omavahel taas liituvaid uurdeid-jäärakuid e. ovraage. Inimtekkelised pinnavormid- Inimtekkelisteks reljeefielemendiks, mis ilmestavad mõne piirkonna maastikupuldi, on muinas- ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed. Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20. sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid.
toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Triivhoovus- püsivalt ühes ja samas suunas puuhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus, mis jõtkab liikumist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbub allest pikkamisi hõõrdumise tulemusena, näiteks Põhja ja Lõuna passaathoovused. Äravooluhoovus- ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus, nt suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama. Tihedushoovus- hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuute kohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kopenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Kompensatsioonihoovus- ära voolava vee kompen- seerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Hoovuste tähtsus: planktoni transport(org. aine edasikandjad)
Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Globaalse soojenemise tagajärjel tõusnud temperatuur toob endaga niiskuse puudumise ja aurumise suurenemise. Tekib rohkem orkaane ja üleujutusi. Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. Tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö. Tagajärjed oleksid vägagi tõsised
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
Hooajalised üleujutused toovad väärtuslikku pinnast ja toitaineid põllumaadele ja tekitavad elu muidu viljatutes piirkondades nagu näitus Niiluse jõe org. Üks raskemaid üleujutusi toimus 1953.a. Hollandis kui purunesid mere ette ehitatud tammid ujutades üle suure osa Hollandist ja mille tulemusel hukkus 1800 inimest. Suurejoonelised ja hävitavad üleujutused, mis tekivad ebanormaalselt pikaaegsete ja suurte vihmasadude tagajärjel, on põhjustanud kahjustusi mitmete jõgede valgaladel Euroopas. 1989 2002 aastal finantseeris Euroopa Liit üleujutuste alaseid teadusuuringuid enam kui 58 miljoni Euro ulatuses. Ülikiirelt tekkivad üleujutused ja suured 100-aastased üleujutused põhjustavad maailmas suuremaid inimkaotusi kui tornaadod või orkaanid. Kasutatud kirjandus: http://www.learn-hazards.org/5.php?l=es#
Toitub peamiselt sademetest AMAZONASE vooluhulk Niilus maailma pikim jõgi Saab alguse mäestikust Läbib mitut kliimavöödet Voolab kesk ja alamjooksul tasandikul Toitub peamiselt sademetest Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas Toituvad talvistest sademetest Tiber saab alguse Suvel on väga madal veeseis Apenniinidest Talvel vihmasadude tõttu on kõrge veeseis, mis võib põhjustada üleujutusi Tigris( Bagdad)kõrbeja poolkõrbevööndi jõgi Algab Türgi kaguosa mägedest, kesk ja alamjooksul voolab Mesopotaamias settelisel tasandikul. Toitub sademetest Lühiajalise kõrge veeseisuga Ülejäänud osa aastast väga vähese veega Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. · Asub mussoonkliimaga alal · Toitub peamiselt sademetest
Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt osapoolte kokkuleppele tuleks juurdeehitis kanda lähtuvalt kokkuleppest kanda kinnistusraamatusse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas
Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes. · Kuristikorud ehk lõhanguorud. Need on sälkorgudest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga. · Kanjonorud. Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks ehk ovraagideks. Liustikutekkelised pinnavormid 10 Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.
taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. 2) Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sulamisvete ja vihmasadude mõjul uhutakse aluselised katioonid (Ca, Mg, K) mullast välja. Okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Okkavaris laguneb maapinnal jaheda kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mitmekihiline kõduhorisont. Sisaldab vähe aluselisi katioone ja on happeline. Kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont toitained lahustatakse vees ja uhutakse välja ehk muld vaesub.. Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Kõige soodsam pinnase pH on vahemikus 6 7. Seevastu happeline pinnas suretab organismid kiiresti välja. Ka siis kui pinnase pH tase on üle 7 väheneb bakterite ja viiruste hulk pinnases tunduvalt. Kõige paremaks viiruste leviku kontrolli all hoidmiseks on adsorptsioon, mille käigus vedeliku osakesed kogunevad molekulaarsidejõudude mõjul tahke aine pinnale ning takistab vedeliku kiiret edasikandumist. Väga vastupidavad igasugu mõjudele on polioviirused. Need võivad kanduda vihmasadude perioodidel pinnavetega väga kaugele. Polioviirust jälgiti 84 10 päeva jooksul temperatuuride vahemikus 4°-20°C. Selle aja jooksul säilitas see kõik oma omadused (Üçisik, Rushbrook 1998). Muud pinnase omadused, nagu näiteks saviosakeste sisaldus, pinnaseosakeste suurus, niiskuse säilimine pinnases, katioonide vahetus võivad samuti mängida rolli viiruste säilumisel ja levikul, kuid neid aspekte tuleb veel tähelepanelikult uurida
tuultes, sademetereziimis, saagid vähenevad troopikas ja lähistroopikas. · Kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake suurendada. · Kasvav kuivus suvekuudel võib vähendada koristatavat saaki 10- 30% ning võimalik on ka põudade ning pikkade kuivaperioodide sagenemine (kannatavad näiteks USA teraviljapõllud). · Põllumajandust mõjutavad ka lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele st suureneb vajadus kasutada tõrjevahendeid. · Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Ugandas vähenevad oluliselt sobivad alad kohvi kasvatamiseks Mõju inimeste tervisele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. · Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. · Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades
Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse toitained mullast välja. Külmas kliimas kohastunud vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikeste toitainete hulgaga, aga samas tagastavad okkavarisega mulda ka väiksema koguse toiteelemente.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
5 kui maa on küntud, aga vili pole veel tärganud. Erodeeritud mullad paistavad siis silma heledate või punakate laikudena, mis asenduvad pealeuhtealadel mustjaspruunide areaalidega. Erodeeritud ja deluviaalmuldade vahekord torkab silma ka vilja kasvu järgi: küngaste ülaosades on vili kiduram, jalameil lopsakam. Väga tugevate vihmasadude tagajärjel tekib küngaste nõlvadesse uhtorge. Nii näiteks lõikus lühiajalise, ent väga intensiivse äikesevihma tagajärjel Vorstimäe lõunanõlva 1,2 meetri sügavune ja u. 10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus. Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik
sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk- järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas
hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veerežiim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel
Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. (5) joonis 2 kliimadiagramm 5 Veestik: Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. (1) Mullastik: Savannides valitsevad nagu vihma- ja mussoonmetsadeski ferralliitmullad. Niiskel
ASFALTSEGUD JA NENDE VALMISTAMINE REFERAAT Tee-ehitusmaterjalid Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ASFALTSEGUD.....................................................................................................................................4 1.1.Asfaltsegude liigitus.........................................................................................................................4 1.2.Asfaltsegude valmistamine..............................................................................................................5 1.3.Asfaltsegude vedu ja laotamine.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................
· pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes Võrdle Londoni ja Saraatovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51°N ja Saratov 52° N. 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut
NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) · freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut
Kulutusvormideks on soodid e. vanajõed, mis tekivad jõesängist, kui looklev jõgi suurvee ajal looke kaelast läbi murrab ja uue voolusängi kujundab. Aja jooksul kasvab soot kinni. Teiseks kulutusvormiks on mõnedel jõeorgudel esinevad terrassid. Need tekivad siis, kui alaneb selle mere või järve veetase, kuhu jõgi suubub. Veetaseme muutuse töttu hakkab jõgi rohkem kulutama oma põhja ja endistest lammidest jäävad järgi terrassid. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks e. ovraagideks 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega
Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti. Okasmetsa mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Erinevalt lehevarisest sisaldab okkavaris vähe aluselisi katioone ja on happeline. Lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad nad mullalahusesse
Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Pealmised mullakihid külmuvad ja tihenevad rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui külmumise-sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügoonideks. (AT, CG) -Okasmetsade mullad mullad on seal sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Vihmasadude ja sulavetega uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Orgaanilise aine lagundamine toimub seente abil, lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse
Jõed, järved ja pinnas kuivavad ära.. Põua põhjustajaks võib olla ka inimene. Näiteks USAs 1930. aastatel muutusid alad liigse põlluharimise tõttu viljatuks. Veenappuse perioodil püüti tekitada vihmapilvi, kuid seda tegevust ei saatnud edu. Kuiva kliimaga aladel kogunevad sageli metsloomad harvade veeloikude ümber, mida nimetatakse vaditeks. Põua ajal kaob neist auramise ja joomise tagajärjel rohkem vett, kui koguneb tagavaraks vihmasadude ajal. Kahanevad ka toiduvarud, sest taimi kasvab vähem põuaperioodil. Seetõttu võivad surra põua ajal tuhanded loomad. Tulekahju Tulekahju on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Metsatulekahjud on üks kohutavam põua tagajärg. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on
2 Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut
13. Keemiline murenemine ehk porsumine kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid. 14. Biokeemiline murenemine keemiline murenemine, kus osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 15. Denudatsioon kulutus. 16. Akumulatsioon kuhjumine. 17. Vee-erosioon kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22
13. Keemiline murenemine ehk porsumine – kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid. 14. Biokeemiline murenemine – keemiline murenemine, kus osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 15. Denudatsioon – kulutus. 16. Akumulatsioon – kuhjumine. 17. Vee-erosioon – kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium – uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22
kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake suurendada. Riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust, samas eraldavad riisipõllud metaani - ühte kasvuhoonegaasidest. Riisikasvatust mõjutavad ka sademetemuutused. Kasvav kuivus suvedel võib vähendada koristatavat saaki 10- 30% ning võimalik on ka põudade ning pikkade kuivaperioodide sagenemine, mis tuleb kahjuks juhtivatele tervaviljakasvatajatele (kannatavad näiteks USA suured põllud). Vihmasadude sagenemine põhjustab endisest enam üleujutusi, samal ajal väheneb aga muldade võime imada vett. Kohaliku joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Põllumajandust mõjutavad ka lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele st. suureneb vajadus kasutada tõrjevahendeid. 1990. aastal kasutati pestitsiide ehk taimekaitsemürke 1,37 kg/ha kohta, praegu on see arv veelgi väiksem (võrdlusekd Holland: 20kg/ha). Tervishoid
hapendamiseks rauaühendeid, mis tingib kihtide sinakashalli värvuse. Nõgudes ei lagune taimed pideva liigniiskuse tõttu ning kuhjuvad turbana. Liigniiskusega kaasnevat aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis on võimalik enamasti eristada ainult kahte kihti. OKASMETSADE MULLAD. Keerulise ehitusega mullad. Tekkinud tihti graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett hästi läbilastev. Sügiseste vihmasadude ja kevadise sulamisvee tõttu uhutaksealuselised katioonid mullast välja ja muld on happeline. Vähenõudliku okaspuud tulevad vähese toitainete hulgaga toime. Aeglaselt lagunev okaste kiht maapinnal moodustab kõduhorisondi. Orgaanilise aine lagunemine toimub seente abil. Tekkinud orgaanilised happed liiguvad allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Sademete rohkus uhub mullalahuse koos katioonidega mulla sügavustesse ja
kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine registriosa suletakse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas
Ø NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) · freoonid Ø eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), Ø külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, Ø tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut
paksus max 250m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. 64. Vooluvee geoloogiline tegevus. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel 5 kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa.
veepide puudub, paksus max 250 m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. *(4) Vooluvee geoloogiline tegevus Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust.Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali.Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt kas veeretades või hõljudes,Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib
õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. · Suvemussoon - puhub ookeanilt mandrile. · Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku Mõju inimesele: Põud ja nälg, kui mussoon ei saabu oodatud ajal.Liiga tugevate vihmasadude korral esinevad üleujutused. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. d) Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis nind nendega kaasnevaid ilmastiku nähtusi (joonis). Sooja ja külma frondi teke ning ilmamuutumine sooja ja külma frondi üleminekul (joonise abil) TSÜKLON (madalrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhu ala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled ning tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub,
tulemusena (42%) freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut
(21%); NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut
1742 nõuti Peterburi tänavatele kivisillutist, sealt levisid need ka maanteedele. Suurt hüpet võimaldas Katariina II soov takistamatult reisida, kuid kõik alustatu jäi mingi aja möödudes ikka soikku. Jõgedele ei ilmunud püsivaid tugevaid sildasid. Tartusse rajati Kivisild 1781-1784 mis oli esimene kivisild Baltikumis. Olenemata arengutest 19 saj Venemaa teedearengus, kuhu oli kaasatud ka Prantsusmaa insenerid jäi meie teedeehitus nõrgaks ja pinnaskattega teed muutusid vihmasadude järel mülgasteks. 19 saj lõpuks olid väljatöötatud isegi löökaukude parandamise tehnoloogia ja 1873 ilmusid juhtnöörid drenaazi ehitamiseks külmakerkelistel pinnastel paiknevatele teedele. 1874 hakati pinnasteid asendama kivisillutisega. Samuti lumetuisutõkkeks istikute istutamine teede äärde. Mehhaniseeritud teedeehitus sai alguse alles 20 saj. 1894-95 rajati Muhu väina tammtee 1895 kehtestati ,,Teedekapitali"seadus mis soodustasid teede arengut. 1888
rohkem kui 200 m paksuselt. Õnneks ei toimunud kardetud vulkaanitipu lõhkemist, kuid Pinatubo ümbrus muutus tõeliseks põrguks. Muda ja tuhalaviinid laastasid vähemalt 100 km2 ning Filipiinidel sadas maha umbes 1 km3 tuhka. 4000-l km2-l ümber Pinatubo oli tuhakihi paksus umbes keskmiselt 5 cm, hävinenud oli 80000 ha riisipõlde. Nagu oleks vulkaanipurskest veel vähe olnud , täiendas hävitustööd taifuun Yunya. Keeristormiga kaasnenud ägedate vihmasadude tagajärjel märgus tuhk läbi ja muutus raskemaks, põhjustades paljude inimeste hukku, sest katused varisesid tuhakoorma all sisse. Padupilv muutis püriklastilised ained püdelaks poriks, mis mudalaviinidena orgudesse söötis. Vulkaanipurse kui ka taifuun nõudsid kokku ühtekokku 875 inimelu. Ohvrite suhteliselt väike arv on seletav ulatusliku selgitustööga elanikkonna hulgas ja õigeaegse evakueerimisega. 50000 filipiinalast järgis
Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Triivhoovus püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus, mis jätkab liikunist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfääris ja hääbub alles pikkamisi hõõrdumise tulemusena, nt Põhja- ja Lõuna-Passaathoovused. Äravooluhoovus ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Näiteks suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama. Kompensatsioonihoovus äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Vahemerest Atlandi ookeani. Tihedushoovus hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kompenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda
· NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) freoonid · mitmesugused vahud), · külmikute ning külmutussüsteemide, · õhukonditsioneeride, · tulekustutusseadmete, · keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam 23 üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Llõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik
Toote osas on tehtud piisavalt hea kodutöö, teatakse täpselt, mida küsitakse ning kui palju see maksma peaks, seejuures tingitakse suhteliselt vähe. Hiina ettevõttel on viisakas koduleht, kuid ettevõtte ärilitsentsi ei olda küsimise peale nõus esitama ning kasutatavad e-maili aadressid on avalikud (gmail, yahoo). Hiinas jäi 20 inimest mudalaviini alla Lõuna-Hiinas jäi üle 20 kaevandusetöölise täna nädalavahetuste tugevate vihmasadude tõttu tekkinud mudalaviini alla. Maalihe tabas tööliste ajutist eluaset Luojiangi külas Guangxi piirkonnas kell 1.30 pärastlõunal (Eesti aja järgi kell 8.30 hommikul), vahendab AFP Xinhua uudist. Nädalavahetusel olid piirkonnas tugevad vihmasajud. Kuressaare gümnasistid sõidavad Hiinasse keelepraktikale Kuus Kuressaare gümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilast sõidab juunis kaheks nädalaks Hiina Guangxi provintsi sealsesse ülikooli keelepraktikale.
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
