Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnakaitse (0)

1 Hindamata
Punktid

Keskkonnakaitse
Andrus Metsma
Rapla  Täiskasvanute Gümnaasium 2006
 
 
Tärklisevabriku  direktor :

“Ei tea, kuidas mina saan 
kalamajandusele kahjulik 
olla, ma  lasen  ju jõkke 
vett juurde”.
 
 
Atmosfääri  saastamine

Tööstusettevõtted, 
katlamajad
elektrijaamad  
paiskavad  iga päev 
õhku  miljoneid   
tonne  kahjulikke  
ühendeid.
Balti Soojuselektrijaam
 
 
Õhu reostuse levimine

Sobivate  tuulte ja 
õhuvoolude 
olemasolu korral 
võib korstnast 
väljuv atmosfääri 
saaste  levida  väga 
kõrgele  ja kaugele.
 
 
Kütuste  põlemine

Kütuse põlemisel rohke 
õhu juurdepääsu korral 
tekkib  
põlemissaadusena 
süsinikdioksiid.

Vähese hapniku 
juurdepääsu korral võib 
tekkida ka 
süsinikoksiid .
  CO
2
2

Väävli- ja 
lämmastikurikka 
C
2   C
O
2
kütuse põlemise korral 
tekkib ka rohkesti 
nende elementide 
happelisi  oksiide .
 
 
Happevihmade  tekkimine

Keemiakursusest 
teame, et 
happeliste oksiidide 
reageerimisel 
veega  tekkivad  
happed .

Nii muutuvadki 
CO  H O  H CO
sademed 
2
2
2
3
happelisteks ja 
SO  H O  H SO
2
2
2
3
omavad seega 
SO  H O  H SO
söövitava toime.
3
2
2
4
 
 
Happevihmade kahjulik toime

Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide 
korrosiooni, aga kahju ka  loodusele   tervikuna .
 
 
Pinnase  saastumine
Mikroelementide sisaldus 1 tonnis 
kivisöe  tuhas  g

 1000kg
Keskkonda  saastavad   ioonid
 
 
Veekogude  reostamine

Igasugused heitveed 
sisaldavad rohkesti 
lämmastiku ja fosfori 
soolasid.

Lisaks neile on olemas 
ka mitmesuguseid 
raskemetallide ioone ja 
mitmesuguseid 
mürgiseid ühendeid.

Reovete korral esineb 
ka termiline  reostus .
 
 
Kolhoosikorra  pärandina

…on paljude 
veekogude kallastele 
jäänud 
loomakasvatuse 
tootmishooneid, kust 
pääsevad 
vihmasadude korral 
väga algelise 
sõnnikumajanduse 
tõttu  veekogudesse  
mitmesuguseid 
saasteaineid.
 
 
Veekogude  eutrofeerumine

Veekogude kiire 
eutrofeerumine 
põhjustab nende 
kinnikasvamist.

Suure mineraalsoolade 
sisalduse tõttu 
hakkavad kiiresti 
kasvama  vetikad  ja 
veetaimed , mis 
Eutrofeerumine on veekogude 
lagunedes muutuvad 
toitelisuse tõus, mille 
põhjamudaks.
põhjustavad mineraalsoolade (N 
ja P)  sattumine  veekogudesse.
 
 
Lootus  sureb  viimasena

Sellisest 
keskkonnast ei 
pruugi leida mitte 
midagi elusat ….

Kui ka ise suudame 
ellu jääda.
 
 
Tuleviku  kalad
 

Oleks see vaid 
kunstniku  nägemus  …
 
 
Reovete biopuhasti

Reovete 
puhastamiseks  
kasutatakse 
tänapäeval 
biopuhasteid.
Kuusalu biopuhasti
 
 
Kasvuhooneefekt

Õhus tekkinud 
süsihappegaas  ei 
võimalda Maal 
CON O
tekkinud soojusel 
2
tagasi peegelduda 
maailmaruumi ja 
sellega kaasnev Maa 
kliima globaalne 
soojenemine.

Lisaks 
süsinikdioksiidile on 
kasvuhoonegaasideks 
ka,  freoonid  ja teised 
ühendid
 
 
Kasvuhooneefekt

Kasvuhoone  on 
Maa mudeliks. 
Kogu energia ei 
eemaldu vaid 
osa peegeldub 
tagasi.
 
 
Osooniauk

Osooni tekkimine
Maapinnalt 20 … 40 km 
kõrgusel asub nn. 
  O
2
3
osoonikiht , mis 
takistab Päikeselt 
tuleva UV kiirguse 
jõudmist Maale.

Inimtegevuse 
tulemusena on 
sattunud õhku 
mitmesugused kloori-, 
lämmastiku- jm. 
ühendid, mis 
Osooni  lagunemine
lagundavad osooni.

Eriti kahjulik on  freoon .
O3  O2  O
 
 
Prügila
Uue prügila tegemine
Vana prügila  sulgemine
 
 
Tänan  tähelepanu eest!
[email protected]
©anmet.rtg 2006
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
Vasakule Paremale
Keskkonnakaitse #1 Keskkonnakaitse #2 Keskkonnakaitse #3 Keskkonnakaitse #4 Keskkonnakaitse #5 Keskkonnakaitse #6 Keskkonnakaitse #7 Keskkonnakaitse #8 Keskkonnakaitse #9 Keskkonnakaitse #10 Keskkonnakaitse #11 Keskkonnakaitse #12 Keskkonnakaitse #13 Keskkonnakaitse #14 Keskkonnakaitse #15 Keskkonnakaitse #16 Keskkonnakaitse #17 Keskkonnakaitse #18 Keskkonnakaitse #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gtrewert Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse
19
ppt

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: "Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde". Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel r

Bioloogia
Keskkonnakeemia
12
docx

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavut

Keskkonnakeemia
Keskkonnakeemia
15
pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga

Keskkonnakeemia
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Üldgeograafia 10 kl
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Ökoloogia konspekt
71
docx

Ökoloogia konspekt

ülikeerukas võrk on üles ehitatud ja talitleb. Põhjalik arusaamine neist seostest on oluline, kui tahame säilitada hävimisohus liike ja maastikke, või aru saada sellest, kuidas erinevad saasted mõjuvad loodusele, seega ka inimesele. Ökoloogia on ka moesõna. Poliitikud ja võimulolijad kasutavad seda sõna tihti, tahtes kergesti populaarsust võita ja soovides näidata, et hoolitakse keskkonnast. Tulemuseks on see, et samastatakse keskkonnakaitse ja ökoloogia. See on vale. Ökoloogia ülesanne ei ole öelda, kas on vale või õige teha puhkepiirkonnast prügimäge, kas ehitada Saaremaale süvasadam. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi. Mida võib kaasa tuua see, kui hundid, kiskjad on mitmel pool välja suremas. Ökoloogid saavad hädaohule osutada, seisukoha peab igaüks võtma ise. Kuivõrd murettekitav on see, et puhkepiirkond ära kaob, järved reostuvad. Need on väärtushinnangu küsimused

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun