SILINDRI INERTSMOMENT. 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga Wk = mv²/2+ I²/2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mgh = mv²/2+ I²/2 (2) h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: ...
Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: m v 2 I 2 Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment (kgm2) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Inertsmomendi valem: g t 2 sin I =mr 2( -1) 2l r - silindri raadius (m) g = 9,81 (m/s2) sin = 0,093 Töökäik Mõõtmised teostasime 4 erineva silindriga. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l, silindri...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Füüsika laboratoorne töö Silindri inertsmoment Õppeaines: Füüsika I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja:P.Otsnik Tallinn 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) m silindri mass (kg) v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suh...
SILINDRI INERTSMOMENT 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 I2 mgh= + 2 2 h - kald...
SILINDRI INERTSIMOMENT LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 20.10.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 𝒎𝒗𝟐 𝑰𝝎𝟐 𝑾𝒌 = + 𝟐 𝟐 m - silindri ma...
1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) mv 2 Iω2 Wk= + 2 2 m – silindri mass (kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: ( 2 ) mv2 Iω2 mgh= + 2 2 h- kaldpinnakõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu :( 2 ) v ω= r , kus r – silin...
Taavi Tiirats Jüri Averjanov Andrei Mintsenkov SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Õpperühm: TE 11a Juhendaja: lektor Jana Paju Esitamiskuupäev: 30.11.2016 Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 1. Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töö vahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I (1) Wk= ...
SILINDRI INERTSMOMENT. 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv Iω Wk= + (1) 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 Iω2 mgh= + (2) 2 2 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v ...
Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 19.11.2014 Tallinn 2014 1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja 3 Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m v2 I v2 Wk= + (1) , kus 2 2 m – silindri mass(kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I – inertsimoment (kg m2 ) ω – nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes(rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia
Juhendaja Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2016 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s )
SILINDRI INERTSMOMENT LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 5. SILINDRI INERTSMOMENT Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 W k = mv + I , ...
Esitamiskuupäev: 18.11.2014 Tallinn 2014 SILINDRI INERTSMOMENT. 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. TÖÖVAHENDID Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. 2 mv2 Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga W k = 2 + lω2 (1), kus m on silindri mass (kg), v on masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s), I on inertsmoment (kgm²) ja ω on nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s). Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused 2 2 võrdseks: mgh = mv2 + lω2 (2), kus h on kaldpinna kõrgus (m). Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nu...
SILINDRI INERTSMOMENT ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA LABORITÖÖ Transporditeaduskond Õpperühm: AT11b Üliõpilased: Keith Tauden Hendrik Tammi Risto Sepp Juhendaja: õppejõud Peeter Otsnik Esitamiskuupäev: 8.10.2014 Tallinn 2014 1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aegu ja arvutatakse antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga mv 2 I ω2 Wk = 2 + 2 (1) m - silindri mass ( kg ) v - masskeskme kulgeva liiku...
Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 12.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kald pinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kald pind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kald pinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s )
1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. 4. Kasutatud valemid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) m - silindri mass (kg) r - silindri raadius g - 9,81 t - aeg sin 0,085 l kaldpinna pikkus 5. Tabel. Katse l,m t,s m , kg d,m I , kg nr. 1. 0,940 1,87 30× 21,53× 1,9× 1.7× 2. 0,940 1,84 154× 24,96× 12× 12× 3. 0,940 1,83 89× 26,58× 7,7× 7,9× 4. 0,940 1,86 64× 32,93...
SILINDRI INERSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Katse nr l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 1. ...
1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid Silindrite komplekt, nihik, katseseade (kaldpind), automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremis aegu ja arvutame antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m-silindri mass (kg) v-massikeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I-inertsmoment (kgm2) -nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Pärast teisendusi ja asendusi saame avaldise inertsmomendi leidmiseks. l-kaldteepikkus t-allaveeremis aeg r-silindri raadius g-9,81 (m/s2) Suurused m, r, l ja t mõõtsime katse käigus. Sin = 0,0085 Silindri inertsmomendi arvutamise teoreetiline valem. Katse l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 nr. keskmine 1. 0,935 1,79 0,089 0,027 6,7410-6 7,8610-6 2. ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE SILINDRI INERTSMOMENT Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT12a Üliõpilased: X X X X Juhendaja: P.Otsnik Tallinn 2010 1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid Silindrite komplekt, nihik, katseseade (kaldpind), automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aegu ja arvutame antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga = + m-silindri mass (kg) v-massikeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I-inertsmoment (kgm2) -nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Pärast teisendusi ja asendusi saame avaldise iner...
Teiresias oli sama meelt Zeusiga, et naise nauding on määratult suurem, väidetavasti tervelt 9 korda. See ajas Hera raevu ja ta tegi Teiresiase pimedaks. Hüvituseks andis Zeus Teiresiasele ennustamise võime. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada, kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Hera valisin sellepärast, et ta meeldib mulle kõige rohkem. Ta on ilus, aga samas õel ja kättemaksuhimuline. Ta tahtis kaitsta oma abielu ja ma pean seda õigeks,et abielu tuleks kaitsta, kuigi mitte võibolla just nii jõhkral viisil nagu tema seda tegi.
*säilitada stabiilsus *võtta juhilt lisakoormus ABS-i blokeerumise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav, olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema. Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30% võrra. ABS võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplokk välja võrdluskiiruse. Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega.
see on mudel, kus kõik toimub seaduspäraselt ning kõrvamõjutajad puuduvad. kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alandav tükkekiht? - ja + elektronid eemalduvad teineteisest (joonis) miks tekkis teadusharu kvantfüüsika? kuna avastati lained ja hakati neid lähemalt uurima miks on laseri valgus silma langedes ohtlik? sest valgus on koondatud ühte punkti, ega haju ja see kahjustab kudesid kui liiga pikalt ühte kohta on suunatud. milline sarnasus on trepist alla veereva kuulikese energia ja kiirgava aatomi energia muutuste vahel? mõlema energia väheneb astme võrra. Mille poolest erineb pooljuhtide takistuse temperatuurist sõltuvus metallida omast? pooljuhtides kasvab juhtivus soojendes järsult, metallides soojendes kasvab takistus. miks tehakse füüsikas vahet mikro ja- makromaailma vahel? Klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Miks osutus planetaarmudel vastuvõetamatuks
k = 4Er2/P k = 4*218,8*0,052/1,575 = 4,36 lm/W f) Võrdlen tulemusi tabeli andmetega Saadud vastus klapib, sest kõik andmed on väiksemad kui tabelis näidatud ja selle tulemusena on ka valgusviljakus väiksem kui on tabelis näidatud. Kiireneva liikumise uurimine Töövahendid: silinder, liikumisandur, andmekoguja, joonlaud, klots. Joonis: Töökäik a) Salvestan kaldpinnal veereva silindri liikumisgraafiku ja kopeerin selle b) Määran silindri: · liikumisaja kaldpinnal t=2,7s · läbitud teepikkuse s = 60cm = 0,6m · kiirenduse a = 0.031 m/s2 · lõppkiiruse v = 0.084 m/s · keskmise kiiruse vk = 0.042 m/s
Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga.Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Uranos (ladina keeles Uranus) on vanakreeka taevajumal. Gaia esimene laps Uranos paaritus oma emaga,kuid kartes, et järglased jätavad ta vimust ilma, sundis ta neid jääma Gaia kõhtu.Gaia meeleheide muutus varsti vihkamiseks. Ta tegi kuldse sirbi ja veenis oma poega Kronost oma isa kastreerima.Uranos kukutati troonilt ning must veri
Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. http://th05.deviantart.net/images3/300W/i/2004/138/1/b/G reece_Coffy.jpg 7 Apollon ehk Apollo ehk Phoibos
Jalapealsega söödu korral peab pallitabamine olema täpne, et pall otse lendaks. Põlv peab palli peal olema, muidu lendab pall kõrgustesse. Keha ei tohi olla taha kaldu, pigem natuke ettepoole. 5 PALLI PEATAMINE Palli peatamine ehk surmamine tallaga on kõige lihtsam viis ja sellest tuleb ka alustada. Olenemata sellest, kas on tegemist maast veereva või õhust tuleva palliga, tuleb jalg panna palli peale hetkel, kui ta jõuab mängijani. Õige hetke tabamiseks peab arvestama palli liikumise kiirust, mis nõuab head koordinatsiooni. Kui mängija oskab palli liikumise kiirust arvestada, saab hakata õppima teisi palli peatamise viise. Siseküljega palli surmamisel peavad tugijala varbad vaatama palli suunas, kusjuures keharaskus on tugijalal. Tugijala pöid ja
Saku Gümnaasium Juhan Viiding Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 SISUKORD Elulugu Looming Luulenäited Lisa: pilt Kasutatud kirjandus ELULUGU Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, ...
tekkinud, tekkis hoopis suure läbitungimisvõimega kiirgus). Kui selle kiirguse ette panna parafiinplaat, suureneb kiirgus tunduvalt- kiirgus pidi põrkuma vesiniku tuumadega. Parafiinplaadist (selles suurel hulgal vesinikku) löödi välja prootoneid. Wilsoni kambriga tehti kindlaks, et tõesti väljalennanud osakesed on prootonid. Selgus, et berülliumist pidid välja lendama küllalt rasked osakesed, millega põrkudes said prootonid nende osakeste suure energia (nagu veereva kuuliga- kui ta põrkub massilt võrdse teise kuuliga, annab ta oma energia teisele, mis hakab selle tulemusel liikuma ja esialgne liikuv kuul jääb ise seisma) ja lendasid plaadist välja. Need osakesed olid suure läbitungimisvõimega ja ei ioniseerinud vahetult gaasi, seega olid nad elektriliselt neutraalsed. Joonis: · neutron ei ioniseeru, kuid nad kutsuvad esile tuumareaktsioone. Tuumajõud · probleem: Kuidas prootonid tuumas kõik koos püsivad, kui
docstxt/14523710508667.txt
kvantmehaanika meile pakub, on nn põimumine. Kujutagem endale ette, et radioaktiivne aatom laguneb kaheks muuks osakeseks. Kujutagem nüüd ette, et need kaks mõõtmist toimuvad kuul ja Marsil. Võib julgelt öelda, et põimumist ei häiri miski. Aatomite maailm, ümbritsev maailma ja Universum kokku moodustavad füüsika maailmapildi. Meid ümbritsevas lähimaailmas, kus öö ja päev vahelduvad kindla ennustatava rütmi kohaselt ning kus on käega katsutav erinevus kivi ja veepinnal veereva laine vahel, tunneme end loomulikult väga koduselt. Universumis kohtame taas aga seadusi, millega on meil raske suhtestuda. See mis enamikule võib tunduda käsitamatu, on füüsikutele suur triumf. Sellel on aga suuri takistusi. Esiteks tuleb ühendada relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. Seevastu kvantmehaanikas toimub kõik aja ja ruumi passiivses raamistikus. Teine probleem on standardteooria, kus neli looduslikku jõudu ehk vastastikmõju juhivad 24 liiki meteeriaoskaesi.
Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema Blokeerunud ratastega libisev auto ei ole aga juhitav olenemata juhtrataste asendist, säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti otse libisema või külg libisema ja pidurdusteekond on pikem Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, väheneb 30% võrra Blokeerimise vältimine ABS juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi Juhul, kui ratta pidurdamisel pöörlemissagedus alla võrdluskiirusest arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerimisoht puudub siis ABS
Viroloogia 1. Miks pidi lisama LB puljongit, kui olime külviaasaga soft agari tuubi kogunud? Muidu on soft agar liiga viskoosne, LB-ga teeme vedelamaks. 2. Miks seejärel kasutasime kloroformi? Kloroform surmab bakterid, kes faagi käest pääsesid (keda faag ei nakatanud). 3. Miks bakteriofaag lambdat ei saa transduktsioonil kasutada, kuid T4 saab? Faag lambda integreerub bakteri rõngaskromosoomi profaagina ja väljub sealt nukleotiiditäpsusega (integraasi ja ektsionaasi abil). Madala tõenäosusega võib väljatulek olla ebatäpne ja osa geene on asendunud bakteri omadega, selline faag on defektne ja vajab paljunemiseks helperfaag abi. Faag lambdal algab pakkimine kontaktemeeridest. Faag lambdal pakitakse DNA, mis jääb kahe cos saidi vahele (spetsiifilised lõikesaidid). T4 toimub pakkimine „headfull „mehhanismi abil ja algab suvalisest DNA segmendist. Esinevad pac saidid. 4. Milleks oli vaja filtreerida? Saada lahti bakteritest. Kasutasime 0.2...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 27.02.2017 Õpperühm: YAEB-21 Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SILINDRI INERTSIMOMENT Töö eesmärk: Töövahendid: Silindri inertsimomendi määramine Katseseade (kaldpind koos elektroonilise kellaga), kaldpinna abil. silindrite komplekt, nihik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint. Skeem TÖÖ KÄIK 1. Määrake silindri mass ja tema läbimõõt (õõnsa silindri korral ka tema siseläbimõõt d'). Mõõtke veereva silindri masskeskme poolt läbitud tee pikkus l . 2. Kontrollige, kas nurgamõõteriista nullnäidu korral o...
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 ...
Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris luules, proosas ja näite kirjanduseski.Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Vorm mitme kesistus. Kõige tugevamat mõju avaldas noorele Suitsule revolutsiooniline atmosfäär.Eriti südamelähedane oli talle revolutsioonilise tõusuga kaasnev võitlus rahvusliku rõhu mise ja kultuuripimeduse vastu."NoorEesti" esimese albumi avaartiklis väljendas ta tahet kaasa minna läbi maa veereva tõusuliikumisega.Mõningaid kokkupuuteid oli noorel Suitsul ka sotsialistlike ideedega ja marksismiga.Teda köitis Marxi mõte, et isiku vaba arenemine on võimalik ainult ekspluateerimisest ja rõhumisest vabas ühiskonnas.Kuid Suits ei suutnud lõpuni käia temale avatud teed ühtse teadusliku ajaloovaate juurde. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis A. Suits, äärmine tundlikkus ja seda vaos hoidev
1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse kirjeldamist, jõuab pealtnägija õige pea selliste teoreetilise teadmisteni, mida pole võimalik vaatlusega tõestada. Popper võrdleb seda veereva lumepallina: teadmiste hulk, mida empiristide arvates tuleks vaatlusega tõestada, kasvab tõkestamatult. Inimene ammutab oma teadmised paljudest asjadest: nii vaatlusest, avastusest, raamatutest, traditsiooniliste teadmiste uurimisest jne, kuid ükski eeltoodud teadmiste allikatest pole teistest tähtsam. 2) Empiristid arvavad, et vaatlusest lähtuva teadmise usaldusväärsus põhineb tunnistaja ehk teabeallika olemasolul
Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest me saame uusi teadmisi vaid varasemate teisenemise teel – teadmised ei teki eimillestki. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse kirjeldamist, jõuab pealtnägija õige pea selliste teoreetilise teadmisteni, mida pole võimalik vaatlusega tõestada. Popper võrdleb seda veereva lumepallina: teadmiste hulk, mida empiristide arvates tuleks vaatlusega tõestada, kasvab tõkestamatult. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega, sest üheks teadmise allikaks on traditsioon ehk aja jooksul kogunenud teadmiste hulk ilma milleta on võimatu oma teadmisi suurendada. Vaatlus ei saa toimuda
pöörlevana telje ümber päripäeva; miinus märk võetakse juhul kui on näha pöörlemine vastupäeva. Varignoni teoreem resultantide momendi kohta telje suhtes kui jõusüsteem taandub resultandiks siis selle resultandi moment mingi telje suhtes võrdub süsteemi kõigi jõudude momentide algebralise summaga sama telje suhtes. veerehõõrdejõu ja veerehõõrdemoment sislindri poolt tema veeretamisele avaldatud takistust nim veerehõõrdeks. Veerehõõrde põhjuseks on asjaolu et veereva keha raskuse all aluspind mõnevõrra deformeerub. Keha alla tekib väike lhk millest see keha tuleb välja tõmmata. Selleks tuleb rakendada jõudu. Veerehõõrdetegur k oma pikkuse dimensiooni. Veeremine on võimalik kui jõu moment punkti suhtes ületab veerehõõrdejõu moemndi selle punkti suhtes. Ruumis asuvate jõudude tasakaalutingimused tasakaaluks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude
Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hera sümbolid olid granaatõun ja paabulinnusulg. Hera õed ja vennad olid :Posdeidon,Hades,Demeter,Hestia ja peajumal (taevajumal) Zeus.
pöörlevana telje ümber päripäeva; miinus märk võetakse juhul kui on näha pöörlemine vastupäeva. Varignoni teoreem resultantide momendi kohta telje suhtes kui jõusüsteem taandub resultandiks siis selle resultandi moment mingi telje suhtes võrdub süsteemi kõigi jõudude momentide algebralise summaga sama telje suhtes. veerehõõrdejõu ja veerehõõrdemoment sislindri poolt tema veeretamisele avaldatud takistust nim veerehõõrdeks. Veerehõõrde põhjuseks on asjaolu et veereva keha raskuse all aluspind mõnevõrra deformeerub. Keha alla tekib väike lhk millest see keha tuleb välja tõmmata. Selleks tuleb rakendada jõudu. Veerehõõrdetegur k oma pikkuse dimensiooni. Veeremine on võimalik kui jõu moment punkti suhtes ületab veerehõõrdejõu moemndi selle punkti suhtes. Ruumis asuvate jõudude tasakaalutingimused tasakaaluks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloom...
Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündiale, õigus saada valitsejaks. Hera üritas Heraklest seetõttu tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kuid Herakles kägistas need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose kelle Hera samuti olevat teda tapma saatnud. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvas see Hera ja Athena tundeid. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad: Olümpose ja Samose tempel. Ares Ares on Zeusi ja Hera poeg. Välimuselt oli Ares väga nägus ja mehine, soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom
ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid .........................................................................
Eesti asundustegelane August tagusel alal ja Oudova ümbruses, eriti just Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum baltisakslastest mõisaomanikele või rentnikele ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918), kuulunud mõisates. iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sa- Eestlaste kolmandaks, järjest kasvava jandit hiljem: Peale mõne üksiku jõukama ja tähtsusega asupaigaks sai Peterburi linn, reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei mistõttu seda osa väljarändest võib nimetada püsi, on pea kõikidel väljarändamise põhjuseks ka linnadiasporaa kujunemise etapiks. Juba nälg maa järele ja võimata rasked olud meie pärisorjuse ajal sattus Peterburi jt. linnadesse kodumaal. Mõisnike suhtumist väljarändesse oma härrat saatvaid eestlastest teenijaid. Vahel aga iseloomustab täpselt 1863. aastal nende
50. DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? 52. DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt. 53. Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni. Bakteritel algab ühest kohast korrast (oriC) ja liigub mõlemas suunas. Eukarüoodil algab mitmest kohast korraga. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? 55. Molekulaarbioloogia põhidogma translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? 58. Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni.
Kui jõusüsteem taandub resultandiks, siis selle resultantne moment mingi telje suhtes on võrdne süsteemi kõikide jõudude momentide algebralise summaga sama telje suhtes. Mx(F)=sigma i=1...n Mxi jne 9. Veerehõõrdejõud ja veerehõõrdemoment Horisontaalsele pinnale asetatud silindri veeretamiseks peame rakendama rõhtsuunalist jõudu. Silindri poolt temale veeretamiseks avaldatud takistust nim veerehõõrdeks. Veerehõõrde põhjuseks on asjaolu, et aluspind veereva keha all mõnevõrra deformeerub. Eha alla tekib väike lohk, millest on vaja keha välja tõmmata. Selleks on vaja rakendada jõudu. Moment: Jõu P moment punkti A suhtes on võrdne P*AC. Et AC=k ja P=N*cosN, siis saame kirjutada, et jõu P moment on MAP=kN ja veeremine on võimalik kui jõu Q moment punkti A suhtes ületab veerehõõrdemomendiselle punkti suhtes.MAQ>=kN. 10. Ruumis asuvate jõudude tasakaalutingimused
Ühtlase liikumise korral N=Fv F=jõud (N) alumises punktis.Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi suuruselt = ja suunalt vastupidised. F 1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1 v=kiirus (m/s). atmosfäärirõhul silindrist välja. ´+m2v2 Veereva silindri kineetiline e:Veeremise abil ületab loodus Ideaalne gaas: puudub potentsiaalne energia, põrked absoluutselt =, Normaalkiirendus:kiiruse suuna muutumise kiirust An=v2:R. Saab võrduda hõõrdejõudu:takistus puudub/pindade omavahelist nihkumist pole. Kui punktmass võib lõpmatult kokku suruda. Siseenergia sõltub to 0 vaid sirgjoonelisel liikumisel. Ringliikumisel nim
Ei ole informatsioon. Ei ole tootlikus. Selleks on juhitud institutsioon kui ühiskonna organ, mis on orienteeritud tulemuste saavutamisele. Ning juhtimine on spetsiifiliseks tööriistaks, funktsiooniks ja instrumendiks, mis võimaldab institutsioonidel tulemusi saavutada. (Drucker, F. P. 2003, lk. 51 ) 10 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL Patrick Dixon (19) kujutas tulevikuühiskonna omadusi veereva täringu kuuel tahul. Need on kiirus, linnastumine, hõimluse rõhutamine, universaalsus, radikaalsus ja eetilisus. Vapustavaid muutusi ennustas Eestis tegevjuhtide konverensil esinenud Charles handy (1996). Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisatsioonides (Kreitner 1998). (Alas, R. 2004, lk.17) Need on: 1. virtuaalne organisatsioon 2. ajutine personal 3. teadmistega töötajate valitsemine 4
Mõisnikele teatati, et tahetakse kohe ja kõik korraga ära minna – ka siis, kui lahkumist takistatakse. Eriti sulased, aga sageli ka peremehed jätsid mõisatöö ja läksid linna väljarännuks passe nõutama. Eesti asundustegelane August Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918), iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sajandit hiljem: “Peale mõne üksiku jõukama ja reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei püsi, on pea kõikidel väljarändamise põhjuseks nälg maa järele ja võimata rasked olud meie kodumaal”. Mõisnike suhtumist väljarändamisse aga iseloomustab täpselt 1863 mõisnike põllutöölehes Baltische Wochenschrift toodud kirjutis, kus nenditi, et “väljarändamine toob meile suurt kahju: 1) kaasavõetav kapital läheb Eestist välja; 2) palgatööjõud väheneb tunduvalt; 3) töötasu tõuseb. Kõige tähtsam on aga see, et meilt läheb ära tööjõud
Euk. rakul toimub DNA süntees rakutsükli ühes etapis aga bakteritel on see DNA süntees pidev. Kuna eukarüoodi kromosoomid on suuremad bakterite omadest siis on neil mitu replikatsiooni alguspunkti.Euk. kromosoomil on palju replikone, bakteril võib olla replikoniks terve kromosoom.Replikon on DNA segment, mille replikatsiooni kontrollitakse 1 replikatsiooni alguspunkti ja 2 termineeriva järjestuse poolt. 54)DNA replikatsiooni veereva ratta mudel.Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul on seda kirjeldatud? Veereva ratta mudeli alusel toimb paljude viiruste genoomi replikatsioon.Selle mudeli alusel replitseeruvad tsirkulaarsed DNA molekulid.Üks algsest DNA ahelast jääb rõngaks.Replikatsioon algab siis kui järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspinktis ühe katke DNA ahelasse.Ahela pikenemine toimub 3'OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
