Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil #1 Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil #2 Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil #3 Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil #4 Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil #5 Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil #6 Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 337 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellyx12 Õppematerjali autor
Katsevahendid, töö käik, arvutused olemas. Puudu joonised
Füüsika laboratoorne töö.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
pdf

Füüsika ülesanded lahendustega

LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg

Füüsika
thumbnail
26
docx

Lühisrootoriga asünkroonmootor

Üliõpilane KAKB-61 Töö tehtud Matrikli nr Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov esitatud Elektrotehnika Töö nr 4 Elektriseadmed Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor Katseobjektid Kasutatud seadised 2 Katseandmed Arvutustulemused. Tabel 2. Arvutustulemused Jrk. nr P1 , W T, Nm P2 , W η Cos ϕ1 s f 2 , Hz 0,75691 0,80379 0,05133 2,56666 1 1880 9,55 1423 5 9 3 7 0,75026 0,78505 0,04466 2,23333 2 1680 8,4 1

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
20
docx

Spektrofotomeetria protokoll

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise

Keeled
thumbnail
10
docx

SFM-protokoll Spektrofotomeetria

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise

Instrumentaalanalüüs
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

m a = g = 9,8 2 . Jäähokilitri vaba liikumine siledal jääl võiks olla näide ühtlaselt aeglustuvast s liikumisest (hõõrdumise tõttu, hõõrdetegur ). Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse kvalitatiivselt (ilma numbriliste väärtusteta) mingi teise keha liikumist. Taustsüsteem koosneb: 1. taustkehast 2. sellega seotud koordinaadistikust 3. ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on läbitud tee pikkus trajektooril. [l ] SI = 1m . Nihe s on suunatud sirglõik ehk vektor keha algasukohast lõppasukohta. Sirgliikumisel s =l m Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. [v ]SI = 1 . s l v = = vk

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

m a = g = 9,8 2 . Jäähokilitri vaba liikumine siledal jääl võiks olla näide ühtlaselt aeglustuvast s liikumisest (hõõrdumise tõttu, hõõrdetegur ). Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse kvalitatiivselt (ilma numbriliste väärtusteta) mingi teise keha liikumist. Taustsüsteem koosneb: 1. taustkehast 2. sellega seotud koordinaadistikust 3. ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on läbitud tee pikkus trajektooril. [l ] SI = 1m . Nihe s on suunatud sirglõik ehk vektor keha algasukohast lõppasukohta. Sirgliikumisel s =l m Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. [v ]SI = 1 . s l v = = vk

Füüsika
thumbnail
18
pdf

MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr

Füüsika
thumbnail
5
pdf

III Arvutused gaaside ja aurudega

P *V *M m ol m (O 2 ) = = = 5631g R *T a tm * d m 3 0 ,0 8 2 *2 7 3 K m o l* K või n(O2) = V/Vm = 3939L/22,4L/mol = 175,8mol m(O2) = n*M = 175,8mol*32g/mol = 5627g 6. 200 l autoklaavis lagundati elektrolüüsi abil 5,2 dm3 vett. Millist rõhku näitab manomeeter peale protsessi lõppemist 25 oC juures, kui autoklaavis olnud õhu hulka mitte arvestada. Lahendus: Vesi laguneb järgmise reaktsioonivõrrandi järgi: 2H2O 2H2 + O2 V(H2O) = 5,2 dm3 = 5200cm3 (H2O) = 1,00g/cm3 m(H2O) = *V = 1,00g/cm3*5200cm3 = 5200g n(H2O) =m/M = 5200g/18g/mol = 288,9mol n(H2) = 288,9mol n(O2) = 288,9mol/2 = 144,4mol V(H2+ O2) = n*Vm = (288,9mol+144,4mol)*22,4L/mol = 9706L Normaaltingimustel - P1=1atm, V1=9706dm3, T1=273K

Keemia ja materjaliõpetus




Kommentaarid (1)

Jyrxx profiilipilt
Jyrxx: Oli abiks!
10:08 10-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun