Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SILINDRI INERTSIMOMENT N7 (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Füüsikainstituut
Üliõpilane: Vladimir Bednõi
Teostatud: 27.02. 2017
Õpperühm: YAEB-21
Kaitstud:
Töö nr: 7
TO:

SILINDRI INERTSIMOMENT

Töö eesmärk:
Silindri inertsimomendi määramine kaldpinna abil.
Töövahendid:
Katseseade ( kaldpind koos elektroonilise kellaga), silindrite komplekt, nihik, ajamõõtja , kaalud, mõõtelint.
Skeem

TÖÖ KÄIK

1. Määrake silindri mass ja tema läbimõõt (õõnsa silindri korral ka tema siseläbimõõt d'). Mõõtke veereva silindri masskeskme poolt läbitud tee pikkus l .
2. Kontrollige, kas nurgamõõteriista nullnäidu korral on kaldpind piki- ja ristsihis horisontaalne. Selleks asetage kaldpind nii, et kaldenurga näit oleks null. Seejärel asetage üks seadme all kastis olevatest silindritest kaldpinnale nii, et ta saaks veereda pikisihis. Kui kaldpind pole selles sihis horisontaalne, hakkab silinder veerema. Sel juhul reguleerige kaldpind horisontaalseks jalakruvide abil. Analoogiliselt toimige kaldpinna ristsihis horisontaalseks seadmisel. Hiljem kontrollige, kas kaldpind jäi pikisihis horisontaalseks.
3. Asetage kaldpind õppejõu poolt etteantud nurga alla ja fikseerige see asend, kasutades nurgamõõteriista küljes olevat pitsituskruvi.
4. Lülitage sisse ajamõõtja ja järgige selle ekraanile ilmuvaid korraldusi.
5. Asetage silinder kaldpinnale vastu ülemist andurit ja laske vabalt veerema. Jälgige, et allaveerev silinder puudutaks alumist andurit ja see seiskaks ajamõõtja.
6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 5 korda.
7. Arvutage katsetulemustest valemi (6) järgi silindri inertsimoment ja tema laiendatud liitmääramatus . Seejuures kasutage iga nurga puhul sellele vastavate ajanäitude aritmeetilist keskmist.
8. Arvutage silindri inertsimoment teoreetiliselt valemi järgi, mille leiate ruumis olevalt plakatilt, ja leidke niiviisi arvutatud inertsimomendi laiendatud liitmääramatus. Võrrelge eksperimentaalselt ja teoreetiliselt leitud inertsimomendi väärtusi. Leidke suhteline mõõtehälve protsentides, lugedes õigeks teoreetilise inertsimomendi väärtuse.
9. Katseandmed kandke tabelisse.

KATSEANDMETE TABEL

Silindri inertsimomendi määramine
l = 1,27m m = 0,467 kg d = 0,06m
Katse nr
α ± U (α),0
t, s
ti - ,s
(ti – )2,s2
sin α
I, kg *m2
It, kg * m2
1.
7
1,766
-0,0032
0,00001024
0,12187
0.00019649
0.00021015
2.
7
1,820
0,0022
0,00000484
0,12187
0.00023478
0.00021015
3.
7
1,777
-0,0021
0,00000441
0,12187
0.00020419
0.00021015
4.
7
1,809
0,0011
0,00000121
0,12187
0.00022689
0.00021015
5.
7
1,820
0,0022
0,00000484
0,12187
0.00023478
0.00021015
l = 1,27m m = 0,249 kg d = 0,06m
Katse nr
α ± U (α),0
t, s
ti - ,s
(ti – )2,s2
sin α
I, kg *m2
It, kg * m2
1.
7
1,884
0,0019
0,00000361
0,12187
0.00015018
0.00011205
2.
7
1,841
-0,0024
0,00000576
0,12187
0.00013329
0.00011205
3.
7
1,820
-0,0045
0,00002025
0,12187
0.00012518
0.00011205
4.
7
1,873
0, 0008
0,00000064
0,12187
0.00014582
0.00011205
5.
7
1,905
0,0040
0,000016
0,12187
0.00015857
0.00011205

ARVUTUSED


SILINDRI INERTISMOMENT ESIMESE VALEMIGA
Silindri inertsimomendi arvutamine esimese valemiga:
I = m * r2 *
=
* (0,467 * 0.032 * (
+ 0,467 * 0,032 * (
+ 0,467 * 0,032 * (
+ 0,467 * 0,032 * (
+ 0,467 * 0,032 * () =
= 2,19431 * 10-4 kg * m2
* (0,249 * 0.032 * (
+ 0, 249 * 0,032 * (
+ 0, 249 * 0,032 * (
+ 0, 249 * 0,032 * (
+ 0, 249 * 0,032 * () =
= 1.42612 * 10-4 kg * m2
Inertsimomendi vea arvutamine
Määramatus esimese valemiga leitud silindri intertsimomendile
Mõõteriistast tulenev määramatus :
UB(x)m = t∞,β *
Ajamõõtmisel: lpv(t) = 0,005 s; β = 0,95
UB(t)m = 2,0 *
= 3,3333 * 10-3 (s)
Kaldpinna pikkuse mõõtmisel: lpv(l) = 0,08 cm; β = 0,95
UB(l)m = 2,0 * = 0,05333 (cm) = 5,333 * 10-4 (m)
Silindri läbimõõdu mõõtmisel nihikuga 325359: lpv(d) = 0,005 cm; β = 0,95
UB(d)m = 2,0 *
= 3,3333 * 10-3 cm = 3,3333 * 10-5 (m)
Nurga mõõtmisel: lpv(α) = π/180 rad; β = 0,95
UB(α)m = 2,0 *
= 0,01164 (rad)
Silindri massi mõõtmisel: lpv(m) = 0,3 g; β = 0,95
UB(m)m = 2,0 *
= 0,2 g = 2 * 10-4 (kg)
Mõõtjast tulenev määramatus:
UB(x)l = β * l(x)
Kaldpinna pikkuse mõõtmisel: l(l) = 0,5 cm; β = 0,95
UB(l)l = 0,95 * 0,5 cm = 0,475 cm = 4,75 * 10-3 (m)
Liitmääramatus kaldpinna mõõtmisel:
UC(l) =
SILINDRI INERTISMOMENT TEISE VALEMIGA
Silindri inertsimomendi arvutamine teise valemiga:
It =
It1 =
It2 =
Määramatus esimese valemiga leitud silindri inertsimomendile
Siin kehtivad juba eelnevalt leitud määramatused massile ja raadiusele.
Liitmääramatus inertsimomendi arvutamisel:

JÄRELDUSED


TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA
Kõik tulemused on usaldatavusega 0,95.
Esimese silindri inertsimoment leitud valemiga:
I = m * r2 * : 2,19431 * 10-4
Teise silindri inertsimoment leitud valemiga:
I = m * r2 * : 1,42612 * 10-4
Esimese silindri teoreetiline inertsimoment leitud valemiga:
It1 =
Teise silindri teoreetiline inertsimoment leitud valemiga:
It2 =
TÖÖ JÄRELDUSED
Leitud kaks esimest väärtust erinevad teineteisest 0,95 korda ja kaks teisest väärtust erinevad teineteisest 0,78 korda. Esimesel korral on väga palju väärtusi, mis võivad lõpptulemust oluliselt mõjutada. Teine valem oli teoreetiline, oluliselt lihtsam ja võib-olla seeläbi kindlasti ka ebatäpsem. Ma ei saanud garanteerida, et silinder liigub ühest ajafikseerijast teiseni alati kõige lühemat teed pidi, kui arvan, et see mõne millimeetrine erinevus ei määra tulemuse usaldusväärsust. Leian, et meetod ja katseseade on sobiv silindri inertsimomendi määramiseks , kui väga suurt täpsus pole oluline.

Wolfram Alpha valemid

((0.03^2 * ((sin7*9.807*1.766^2)/(2*1.27) - 1) * 0.0002))^2 = 7.08124 * 10^-15
(0.467 * 0.03 * ((sin7*9.807*1.766^2)/1.27 - 2)*3.33*10^(-5))^2 = 1.90278 * 10^-13
((sin7*9.807*0.467*1.766*0.03^2)/1.27*0.00333)^2 = 5.41056 * 10^-12
((9.807*0.467*0.03^2*1.766^2)/(2*1.27) * 0.01164)^2 = 2.56145 * 10^-5
(-(sin7*9.807*0.467*0.03^2*1.766^2)/(2*1.27^2) * 0.00478)^2 = 5.38919 * 10^-12
((0.467 * 0.03^2 * ((9.807*1.766^2*sin7)/(2*1.27)-1))
(0.467 * 0.03^2 * ((9.807*1.820^2*sin7)/(2*1.27)-1)
((0.467 * 0.03^2 * ((9.807*1.777^2*sin7)/(2*1.27)-1))
((0.467 * 0.03^2 * ((9.807*1.809^2*sin7)/(2*1.27)-1))
((0.467 * 0.03^2 * ((9.807*1.820^2*sin7)/(2*1.27)-1))
sqrt(((0.03^2/2)*0.0002)^2 + ((0.249*0.03*3.33*10^(-5))^2))
((0.249 * 0.03^2 * ((9.807*1.884^2*sin7)/(2*1.27)-1))
(0.249 * 0.03^2 * ((9.807*1.841^2*sin7)/(2*1.27)-1)
((0.249 * 0.03^2 * ((9.807*1.820^2*sin7)/(2*1.27)-1))
((0.249 * 0.03^2 * ((9.807*1.873^2*sin7)/(2*1.27)-1))
((0.249 * 0.03^2 * ((9.807*1.905^2*sin7)/(2*1.27)-1))
((0.03^2 * ((sin7*9.807*1.820^2)/(2*1.27) - 1) * 0.0002))^2 = 0.0000000000000101106
(0.249 * 0.03 * ((sin7*9.807*1.820^2)/1.27 - 2)*3.33*10^(-5))^2 = 0.000000000000077236
((sin7*9.807*0.249*1.820*0.03^2)/1.27*0.00333)^2 = 0.00000000000163369
((9.807*0.249*0.03^2*1.820^2)/(2*1.27) * 0.01164)^2 = 0.00000000111296
(-(sin7*9.807*0.249*0.03^2*1.820^2)/(2*1.27^2) * 0.00478)^2 = 0.00000000000172827
Vasakule Paremale
SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #1 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #2 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #3 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #4 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #5 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #6 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #7 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #8 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #9 SILINDRI INERTSIMOMENT N7 #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gruwy Õppematerjali autor
Tehtud töö koos Wolfram valemitega

Sarnased õppematerjalid

Silindri inertsimomendi määramine
4
pdf

Silindri inertsimomendi määramine

Silindri inertsimomendi määramine KATSEANDMETE TABEL l = 1,3 m m = 0,467 kg d = 0,06 m g = 9,807 m/s2 Katse nr ± 1o ± /180 rad t, s sin I, It, 1 2 /90 3,733 0,03490 0,000351 0,00021 2 5 /36 2,236 0,08716 0,000271 0,00021

Füüsika
Laboratoorsed tööd
25
docx

Laboratoorsed tööd

..........................3 5.2Töövahendid....................................................................................................................................3 5.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................3 5.4Töö käik...........................................................................................................................................5 5.4.1Mõõdame silindri massi (m) ja mõõdame tema läbimõõdu (d)............................................5 5.4.2Mõõdame kaldpinna pikkuse (l) väravate vahel...................................................................5 5.4.3Arvutame valemi (6) järgi teoreetilise silindri inertsmomendi.............................................5 5.4.4Nullistame ajamõõtja............................................................................................................5 5.4

Füüsika
TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6.3 Impulsimomendi jäävuse seadus. 6.4 Inertsimoment 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand 6.6 Steineri lause 6.7 Mõningate lihtsamate kehade inertsimomentide arvutamine 6.7a Homogeense varda inertsimoment varda keskpunkti suhtes. 6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. 7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7

Füüsika
Elektrimõõtmiste konspekt
54
pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

Elektrimõõtmised
Diisel
15
doc

Diisel

1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.

Abimehanismid
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
Mõõtmestamine ja tolereerimine
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun