külanaised nutavad? ,,Saajanaised, linnukeise, kaasigunaise, kanase, lah meid kaia, lah valate: ka ikve külätse naise, kahitsev kasusõsare, ka siin nutav nurganais, veereteve veere naise, sarve aave sannanaise?" Karksi. H II 42, 501/2. 1891. Las tule hommen uusi pääva, Tüüp 2837 B Millest vaene veimed vana taevas, valge ilma tegi? [Pulmalaulud - Veimevaka jagamine]: ,,Las tulla homme uusi päeva, vana taevas, valge ilma- "
............................................................................................................. 34 LAULAN TUJU HEAKS .................................................................................................... 34 PEHME JA KÕVA ............................................................................................................. 35 KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA ..................................................................................... 35 VEERE, VEERE VURINAGA ............................................................................................ 35 MÄNGIME KLOTSIDEGA ................................................................................................. 36 JUTUAEG.......................................................................................................................... 36 LÄHME ÕUE ..............................................................................................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
Probleemiks oli toitlustamine, sest nõudlus ületas pakkumist. 7 Kuningriigi hümn Olli suurõ Säksa sõa' Vinnõ väe oll vägeä` Suurõmp hulk jäi saksa oräs, Meist sai vilets Vinne viir. Visati meid ütte viirde, Tõisto viirde tõugati- Sääl meid surbi Säksa rüütli, Vinne vürtsi vindsodi. Küll oll' rassõ ello ellä Püha esä Maarjamaal, Küll oll' rassõ koto tetä Katõ ilma veere pääl. Siski esä-esä kombõ Jõudsõ hoita alalõ. Uma keele ,valgõ rõiva, Uma hüa süame. Kui mi jäll' sis kokku tulli Ummi vanno laulõga, ar sis veli vele tundsõ, sugu nakas selgümä. Õt mi latsõ sammu pitä' jovvasi õks tõisiga, õt saas' valgõt päivä nätä' tulõvikuh Setomaa nõsta üles uma lipu, käüsekange kirivä, tüllütulijalõ paku mõrro seto sibulat. Kui no jälki uma Peko Om Seto riigih kuningas, Küll sis varsti vahtsõst nakas
lühike, kõige väiksem; 4) «jürihaug» koeb juuni keskel, ilus, tihedate pruunide täppidega, lühike ja paks. Väiksematel järvedel tehakse sageli vahet ainult «jäähaugi» ja «toomingahaugi» vahel. Iisaku teates on toomingahaugi kohta öeldud suured kollasekirjud, mis tulevad sügavamast Peipsi järvest, seevastu keltsanolgid olevat keskmised avid ning arvatavalt hallid jõekalad. Kahesuguseid haugisid teati ka LõunaEestis: Haug koeb igal ajal, kui järv kinni ja veere lahti. Haugi on kaks liiki. Üks on jäähaug, teine konnahaug. Jäähaug on pikk ja peenike, konnahaug on lühike ja jäme, tumedam. Teaduse andmed nende nn ökoloogiliste vormide olemasolu Eesti vetes siiski ei kinnita. Kudemisaja amplituudi märgib teade Räpinast: Haug nakas kudema küünlapäeval ja kudes jaanipäevani. Märgitud on veel ambrusepäeva ~ andrusõpäeva (4. aprill): Andrusõpääväl haug ujumõ (Karula). Selle vähetuntud
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
Kõige üldisemalt eristatakse laskumise seljale, küljele, rinnale. Laskumisel kasutatakse ülaltsöötu, altsöötu kahe käega, altsöötu ühe käega. „pannkook“ Laskumine seljale- kahe käega ülaltsööt laskumisega seljale otse mängija suunas tulevat palli mängitakse madalas asendis, pallile „poetakse“ alla, palli söödetakse otsaesise kohalt, söödumomendil on allaiste kõverdatud tagapool olevale jalale, keharaskus kaldub taha, järgneb veere üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga kükki. Külje suunas jäävat palli mängitakse pika väljaastesammuga, keharaskus viiakse madalale väljaastutud tugijalale, tugijala kand pööratakse väljapoole, põlv aga sissepoole, laskumine üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga, väljaastesammuga võib mängida ka ettepoole jäävaid palle laskumine küljele-
meesi! Sul, kui viha süttinekse Meeletuska tõusenekse Humalaviha volilla, siis ei ole sidemeida, Tarka aru takistamas; Kerge käsi keeritelles sunnib mõõka surmamaie, Vaga verda valamaie! See`p see sõjasellikesta, Kallist rauda kurvasteles. Mõõka leinab mehekesta, Peremehe pojukesta. Mõõga lausumine · Tuleb korra tulev-päevil Parema põlve pidudel Minuvääriline meesi, siisap, mõõka, sõbrakene, Tõuse laintest tuhinalla, Veere ise veesta välja Vapra käele vaderiksi! Kui aga juhtub kõndidessa Jalakanda pistma jõkke, Kes sind enne isekannud: Siisap, mõõka, sõbrakene, Murra jalad tal mõlemad Varrakule palga lubamine · Lapu tarka laulis vastu: "Lisa peale lusti pärast, Pane palgaks peale hinna, Mis sul kodus kütkessa Seina küljes seisnekse!" Kalevite kallim poega Tõoteles täitaneda, Külamehel kütkendatud ahelate arvulise Meeleheaks veel peale panna. Varrakule tasumine
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ain...
Organiseerida lapsi tegevuseks; 18. MILLISEID OSKUSEID NIMETATAKSE PÕHILIIKUMISOSKUSTEKS JA MILLEKS ON Koondada laste tähelepanu; Luua positiivne meeleolu; Valmistada lapse organism ette üldarendavate VAJA NEID OMANDADA? Kõnd; jooks; hüpped ja hüplemine; visked ja püüdmine; roomamine, harjutuste kaudu tegevuse põhiosa täitmiseks. ronimine, veere. Põhiliikumisoskuseid on vaja, et efektiivselt keskkonnas hakkama saada. Need 10. MILLEST KOOSNEB TUNNI PÕHIOSA? olulisemate liigutusoskuste ja kehaliste võimete oskused on ka täiskasvanu jaoks liikumise aluseks ja baasiks, et õppida teisi liikumisviise. arendamine; maksimaalse füüsilise koormuse tagamine; uute harjutuste õpetamine
sü´dant sa mi´nul. +++ (Sappho.) sekstiin kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest saatest koosnev luuletus, milles iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad; saates esinevad kõik kuus eelnevates stroofides korduvat sõna uuesti. Tänapäeval nimetatakse sekstiiniks 6-värsilist luuletust tavaliselt riimiskeemiga abbacc või ababcc. Näiteks: Kohustus Nüüd jälle veetlevad mind kindlad vormid ning veere, mis kui haamer rauda taob. Kui üle maade käivad sõjatormid, et vaade tulevikku umbe kaob, peab laulik verest, varemeist ja tuhast veel välja tooma mõtet selget, puhast. (Jaan Kärner.) silbiline värsisüsteem ka süllaabiline värsisüsteem; värsisüsteem, mis põhineb võrdse silbiarvuga värssidel. Seda kasutatakse keeltes, kus sõnarõhud on alati kindlatel kohtadel. Näiteks prantsuse keeles on rõhk alati viimasel silbil. Vene
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks. Tempelmalm Mehaaniliste omaduste poolest hallmalmi ja terase vahepealne. Tugev kannatab hästi löök koormusi on korrosiooni kindel, terasest odavam. Valmistatakse hammasrattaid, tagasillad, ketilülid jne....
Imendumine toimub molekulaar-ja kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon - gravitatsioonijõudude mõjul. Vee aurumine mullast e. Evaporatsioon(kadu) on mõjutatud mulla ja õhu niiskusest,temperatuur, mulla lasuvustihedusest õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte olemasolust (veega küllastunud mullast aurub rohkem kui vabalt veepinnalt) • Mulla veere mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 150-200 kraadi juures b)kristallisatsiooni vesi-nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) veeaur-mullas u.0,001% suure liikumisvõimega(hästi vähe mullas) 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi-tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon-molekulaarjõududega take aine pinnale kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad
Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. 5.5. Nõuandeid algajale rulluisutajale · Koos rulluiskudega tuleks kindlasti muretseda põlve- ja küünarnukikaitseid, samuti kiiver, sest kukkumiste eest pole kaitstud keegi. · Algaja rulluisutaja võiks alustada kellegi abiga nii õpitakse paremini tunnetama uiske ja liuglemisvõimalusi. Algajal on soovitav kasutada uiske, mille rattad ei veere väga kiiresti, kõige sobivamad on ehk aga hoopis rullikud, mida saab rihmadega kinnitada spordijalatsite külge. · Rulluisutamist tuleks alustada tõuke ja liuglemise õppimisega, mis on sama nagu jääl uisutades. Silmas peab pidama, et selg oleks piisavalt sirge, et säilitada tasakaalu. 16 Kokkuvõte Lisaks füüsilisele tervisele hoiab regulaarne füüsiline aktiivsus korras ka vaimse tervise
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalite...
· Kera, silinder ja rõngas kaldpinnal. o v(kera) 1,2 . o v(silinder) 1,15 . o v(rõngas) . v- kulgliikumise kiirus, g - 9,8 m/s², h kaldpinna kõrgus. Kulgliikumise kiirus ei sõltu massist ega raadiusest, sõltub kaldpinna kõrgusest ja massi jaotusest pöördkehas (mida suurem inerts, seda vähem energiat jätkub kulgliikumisele). o Kui keha ei veere, vaid libiseb/kukub, siis valem: v = . · Steineri lause. o Kui pöörlemistelg nihutatakse rööplükkega kaugusele b esialgsest teljest, siis uue telje suhtes avaldub inertsmoment järgmise valemiga: I = I0 + mb², I0 keha inertsmoment, kui pöörlemistelg läbib keha masskeset, m mass. · Jõumoment. o Jõumoment on vektor, mille siht on paralleelne pöörlemisteljega, suund
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu. Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade- kuulide või rullide olemasolu ja seetõttu veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On kahte sorti: kuullaagrid ja rullaagrid. 25.Olulisemad rõhu mõõteriistad ja mõõtühikud. Olulisemad rõhu mõõteriistad on manomeetrid ja baromeetrid.Manomeeter ehk õhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.On olemas 3 erinevat manomeetrit: 1.vedelikmanomeetrid 2.vaakum manomeetrid 3.mehaanilised manomeetrid
seista riknemata kümneid tuhandeid aastaid. Ettevõtmise esmane eesmärk on säilitada kadumisohus liikide geneetiline info ka tulevaste põlvede teadlastele. Teadlased loodavad lähiajal koguda tuhandete hävimisohus olevate liikide koetükke, eelistades neid, keda ähvardab väljasuremine lähema viie aasta jooksul. Ühtviisi kogutakse nii imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade kui ka putukate geneetilist materjali. Tööd teadlastel jätkub, sest väljasuremise veere peal on 10 000 loomaliiki ning lähematel aastakümnetel võib igaveseks kaduda veerand kõikidest tuntud imetajaliikidest ja kümnendik lindudest. Samal ajal pole ettevõtmine suunatud liikide hävimisohust päästmisele. Tooge kaks näidet inimtegevuse tagajärgedest, mis on viinud vajaduseni säilitada geneetilist infot kunstlikult. 4 punkti a) ..............................................................................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad, kui variandis e...
seista riknemata kümneid tuhandeid aastaid. Ettevõtmise esmane eesmärk on säilitada kadumisohus liikide geneetiline info ka tulevaste põlvede teadlastele. Teadlased loodavad lähiajal koguda tuhandete hävimisohus olevate liikide koetükke, eelistades neid, keda ähvardab väljasuremine lähema viie aasta jooksul. Ühtviisi kogutakse nii imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade kui ka putukate geneetilist materjali. Tööd teadlastel jätkub, sest väljasuremise veere peal on 10 000 loomaliiki ning lähematel aastakümnetel võib igaveseks kaduda veerand kõikidest tuntud imetajaliikidest ja kümnendik lindudest. Samal ajal pole ettevõtmine suunatud liikide hävimisohust päästmisele. Tooge kaks näidet inimtegevuse tagajärgedest, mis on viinud vajaduseni säilitada geneetilist infot kunstlikult. 4 punkti a) ............................................................................................................................................... ......
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
moonutab aegruumi nii, et ta ei jää tasaseks. Niisuguses aegruumis püüavad esemed küll liikuda sirgjooneliselt, kuid nende tee paindub, sest aegruum on kõverdunud. Seetõttu liiguvad nad nii nagu mõjutaks neid gravitatsiooniväli. Asetame kummikilele suure kera, kujutamaks Päikest. Kera raskus surub kummikile lohku, modelleerides ruumi kõverdumist Päikese lähedal. Kui nüüd panna kummikilele veerema kuullaagri kuulikesed, siis ei veere nad otse üle kile, vaid hakkavad ümber suure kera tiirlema otsekui planeedid ümber Päikese (joon 2.3) Antud analoogia pole aga täielik, sest kõverdunud on üksnes ruumi kahemõõtmeline Joon. 2. 3 lõige ehk kummikile pind, aga aeg on jäänud Analoogia kummikilega puutumata, nii nagu ta on Newtoni teoorias
moonutab aegruumi nii, et ta ei jää tasaseks. Niisuguses aegruumis püüavad esemed küll liikuda sirgjooneliselt, kuid nende tee paindub, sest aegruum on kõverdunud. Seetõttu liiguvad nad nii nagu mõjutaks neid gravitatsiooniväli. Asetame kummikilele suure kera, kujutamaks Päikest. Kera raskus surub kummikile lohku, modelleerides ruumi kõverdumist Päikese lähedal. Kui nüüd panna kummikilele veerema kuullaagri kuulikesed, siis ei veere nad otse üle kile, vaid hakkavad ümber suure kera tiirlema otsekui planeedid ümber Päikese (joon 2.3) Antud analoogia pole aga täielik, sest kõverdunud on üksnes ruumi kahemõõtmeline lõige ehk kummikile pind, aga aeg on jäänud Joon. 2. 3 Analoogia kummikilega puutumata, nii nagu ta on Newtoni teoorias. Kile keskel asetsev suur kera kujutab massiivset keha,
seikluskirjandus, romaan. sekstett kuuevärsiline stroof; vt. ka stroof. sekstiin kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest saatest koosnev luuletus, milles iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad; saates esinevad kõik kuus eelnevates stroofides korduvat sõna uuesti. Tänapäeval nimetatakse sekstiiniks 6-värsilist luuletust tavaliselt riimiskeemiga abbacc või ababcc. Näiteks: Kohustus Nüüd jälle veetlevad mind kindlad vormid ning veere, mis kui haamer rauda taob. Kui üle maade käivad sõjatormid, et vaade tulevikku umbe kaob, peab laulik verest, varemeist ja tuhast veel välja tooma mõtet selget, puhast. (Jaan Kärner.) sentents ka maksiim; mõttetera, kahe-kolme lauseline vaimukas mõte, tõdemus või järeldus. Sententse iseloomustab vaimuteravus, paradoksid ning sõnamäng. Näiteks prantslane Francois de la Rochefoucauld (16131680) teos "Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid":
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
Ümmarikud mustad silmad, ümmarik nägu ja ümmarikud selle osadki -- lõug, palged, otsaesine, isegi nagu nina, ümmarik pea ja kael, ümmarikud õlad, käsivarred, piht ja puusad. Ka kõnnak ja hääl oleksid nagu ümmarikud; Indrekule tundub see nõnda, kui ta tema liikumist näeb ja tema rääkimist kuuleb. Tema ise ja ka temas endas nagu veereb kõik suure ümmarikkuse tõttu. Indrekule näib peaaegu imelikuna, et midagi nii ümmarikku püsib tema kõrval õlekool ja et ta ei veere kuhugi ära. Iseasi sellega, kes tema süles, sest see tundub kondisena ja nurgelisena, eriti need viletsad ja pikad jalad, mis ei taha kõndida. Indreku ümmarikkusenautimist segas naisterahva hädaline hääl, mis hakkas kostma läbi vihmapladina ja sahina. Neiu tõusis seda kuuldes püsti ja läks kuuri tagumisesse nurka, kust püüdis hüüdvale häälele vastata. Varsti õnnestuski tal hüüdjat rahustada ja nõnda võis ta oma
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
