vererõhu tõusu, sest sel juhul kannatab meie vereringesüsteem pidevalt ülekoormuse all. Vererõhku mõõdetakse istudes või lamades peale viieminutilist puhkust. Kõrgvererõhutõve korral on veresooned pidevalt suurema rõhu all kui nad peaksid olema. Seetõttu nende lihassein pakseneb ja nad ahenevad ülemäära palju. Nii tekib surnud ring, kus kõrge vererõhu tõttu paksenenud veresoonte seinad põhjustavad ise vererõhu tõusu. Sama olukord on südamelihasega. Ka südame vasak vatsake on pidevalt ülekoormuse all, sest ta peab keha ahenenud veresoontesse suutma vere sisse suruda. Tekib vasaku vatsakese paksenemine. Kui nüüd mingil põhjusel veresooned laienevad, siis on südame vasak vatsake liiga tugev ja surub vere kehasse liiga suure rõhu all ja taas on inimesel kõrgvererõhutõbi. Kõrgvererõhutõve esmasteks sümptomiteks on kohin kõrvades ja puhkeolekus tuntav südamepekslemine. Tekkepõhjus:
Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s)
Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis.
1.Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda, mis pumpab verd kehas laiali.Vere- ringe ülesandeks on 1)kanda edasi toitaineid 2)kanda laiali hormoone 3)ühtlustada keha temperatuuri 4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks. Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid
*Veenides voolav veri sisaldab keharakkudes pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid *Kapillaarid ühendavad artereid veenidega Süda *Süda on neljaosaline *Süda paneb vere soontes liikuma *Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv *Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun *Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vaskauks ja paremaks. *Kummaski pooles on koda ja vatsake *Südame vasakusse kottaa suubuvad kopsuveenid *Südame vasakpool sisaldab hapnikurikast verd, parem pool aga haoniku vaest verd *Südame klapis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas:südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse *Süda töötab rütmiliselt *1.kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse vri arteritesse 3. Rahulikus olekus on ni kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunu.
teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine Vereringe ülesanded: -Seob tervikuks kõik organismi osad -Kannab CO2 kudedest kopsudesse -Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone
CO2 ja vere punalibled ehk erütrotsüüdid seovad endaga hapnikku (gaasivahetus). Kopsudest väljuv arteriaalne veri suubub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta vasaku koja kontraktsiooni korral suundub veri vasakusse vatsakesse. 13) Kirjelda põhjalikult südame ehitust. ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult
Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom
Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb.
Südame töö ja Trenni mõju sellele Anonüümne Autor Süda... · ... See on muskulaarne organ leitav kõikides loomades. Süda on tsirkulaarse süsteemiga, mis tähendab, et süda pumpab verd läbi veresoonte rütmilise taktiga. · Süda on tugevaim lihas inimkehas. · Süda on jaotatud neljaks osaks : Parem, vasak vatsake ja parem, vasak koda. · Südame parem pool pumpab verd kopsudesse, vasak pool hapnikuga rikastatud verd üle keha laiali. · ´´ Erinevatel loomadel võib olla erinev südame struktuur. · Südame töö on pumbata verd üle kogu keha. Selle lihased tõmbuvad kokku ja seejärel veri surutakse välja. Füüsiline treening · Füüsiline harjutus on kehaline aktiivsus mis tugevdab või hoiab keha vormisolekut.
MHG Peajalgsed ~600 liiki Seepiad kaheksajal (tindikalad) ad kalmaar id Peajalgsed · Soolane merevesi · Kotikujuline keha · Kalmaaridel ja seepiatel seljas naha all õhuke plaatjas toes · Jalg muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks · Meelerakud kombitsatel tunnevad hästi lõhna ja maitset · 3 südant: peamisel: 1 vatsake ja 2 koda; 2 lõpussüdant Peaaegu suletud vereringe Veri sinine (hemotsüaniin) http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=xAL0R 5MbzdQ Peajalgsed · Tugevad papagoi noka taolised lõuad (3osalised), hõõrel · Röövtoidulised · Neelust viib söögitoru makku, läbides peaaju, mis kaitstudkõhretaolise koljuga Ei saa neelata sipelgast suuremat saaki! Seedenäärmed: maks ja kõhunääre · Suured silmad (hiidkalmaaril kuni 25cmØ)
Suur vereringe, selle algus, lõpp, on avatud verevoolu suunas. ülesanne Kapillaaride sein on ühekihiline 2/3 keskteljest vasakul ja 1/3 keskteljest paremal Aordikaar, vasak kopsuarter, Väike vereringe vasakud kopsuveenid, vasak koda, vasak vatsake, parem vatsake, aort, alumine õõnesveen, parem koda, ülemine õõnesveen, kopsutüvi, poolkuuklapid Suure vereringe arterite ja veenide Mõlema poole koja ja vatsakese suue üldskeem on suletud hõlmklapiga, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel ning ei lase verd kotta tagasi.
Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse
tegevusel. Vereringe veenides Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad edasi veenidesse. Suur vereringe Suureks vereringeks nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani.
Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter Atriovertikulaarkimb Parem vatsake u parem ja vasak säär Vasak vatsake Alumine Ventriculus sinister õõnesveen V.Cava interior Purkinje kiud Kõõluskeelikud Näsalihased Veres: Trombotsüüdid Erütrotsüüdid Monotsüüt
Veen seinad pehmed ja õhukesed, klapid, südame poole, liikuma paneb kere lihased, rõhk madal, kiirus aeglane, ül CO2 ja jääkainete transport kudedest südamesse. Kapillaar üks rakukiht, lihaskiht puudub, liikuma paneb süda ja lihased, liigub südamesse ja südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere vahel. Suur e kehavereringe -ül kudede varustamine O2 ja toitainetega (vasaku vatsake kokkutõmme- aort-arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab vasakust vatsakesest, O2 rikas- O2 vaene, lõpeb parema kojaga). Väike e kopsuvereringe, ül vere rikastamine O2 (parema vatsakese kokkutõmme-kopsuarter- kopsukapillaar (O2 vaene-O2 rikas)-kopsuveen-vasak koda (algab paremast vatsakesest, O2 vaene- O2 rikas (kopsukapillaar),lõpeb vasakus kojas).
Närvisüsteemi üldine jaotus Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu) Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühendu...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS
Inimese evolutsioon Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng Karl von Linne homo sapiens imetajate klass, esiklooaliste selts Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o ...
kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda ja vatsake. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Koja ja vatsakeste vahel on klapid. 7. Millised etapid on südametsüklis? Mida nimetatakse südamelöögiks? Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, selle järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Sõdamelöök südamelihaste kokkutõmme. 8. Mis on elektrikardiogramm? Südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutis, mille abil
Seda tekitab südamevatsakese kokkutõmme,mis vere arteritesse surub. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk on madalam. Arterid arteriool kapillaar veen Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid.
kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö Kodade ühine kokkutõmme ja sellele järgnev vatsakeste ühine kokkutõmme moodustab südamelöögi Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja
mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri. Südame kambrid: · Parem koda- atrium dextrum siseneb ülemine ja alumine õõnesveen, pärgarter ja südame pisemad veresooned. · Parem vatsake- ventriculus dexter-väljub kopsutüvi · Vasak koda atrium sinistrum- suubub 4 kopsuveeni(aretriaalne veri) · Vasak vatsake -ventriculus sinster aort väljub (arteriaalne veri üle kogu keha) Südame klapid, asukoht, hõlmede arv, nimetus: · Trikuspidaalklapp valva triscupidalis- 3 hõlmne, paremal südame poolel · Mitrallklapp- valva mitralis- 2 hõlmne vaskul südame poolel · Poolkuuklapid- valvae semilunares 3 hõlmsed, mõlemas südame vatsakeses. Klappide funktsioon seisneb selles, et nad ei lase verd tagasi voolata vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse
Õõnesveen: veenidest südame paremasse kotta. Veenid: kudedest südamesse Veenulid: kudedest südame poole. Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse. Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12. hõlmased klapid 8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda). Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte
laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota südame vasemaks ja paremaks pooleks. 3. kummaski pooles o vatsake ja koda nende vahel on hõlmased südameklapid mis lasevaad verel likuda ühes suunad kojast vatsakesse. 4. vatsakeste ja arterita vahel on poolkuu klapidmis lasevad verel liikuda vatsakesest välja veresoontesse(arteritesse). Südame talitlus: 1. süda on rütmiline ja automaatne kogu elu 2. täiskasvanutel on normaalne 60-70 lööki minutis 3. etapid: a) kodade kokkutõmbumine b) vatsakeste kokktõmbumine c) südame lõtvumine
väike vereringe – veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Algab paremast vatsakesest. suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega. süda – lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku. punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased)
Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Parem vatsake kopsuarteri tüvi parem ja vasak kopsuarter kopsukapillaarid vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk
vatsakeses 120 mm Hg, ületades parema vatsakese rõhu u 5 korda. Kodade tsükkel Kodade süstol (0,1 s) lisab dialsooli ajal täitunud vatsakestesse täiendavalt verd u. 8-10% vatsakestes olevast vere kogumahust. Kodade süstol lõpetab ka vatsakeste täitiumisfaasi, mis on kummaski vatsakeses 70-80 ml ja nimetatakse täitumisahuks. Sellele järgneb kodade diastol, mis kestab ülejäänud tsükli aja , s.o. 0,75...0,9 s Kumbki vatsake sisaldab nüüd u. 150 ml verd, mis on vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille alagatajaks on selleks ajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss(EKG-l Q saki algus). Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsiooni faasiga (0,05s), atrioventrikulaarklapid on avatud. Vatsakesesisese rõhu tõustes hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaarklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse
Tuumata, väga väikesed 5 Sisaldavad palju ensüüme Osalevad vere hüübimises Vere hüübimatus ehk hemofiilia on pärilik suguliiteline puue Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri Suur vereringe tagab kõikide rakkude ja kudede ainevahetuse. Südame vasak vatsake aort arterid kapillaarid veenid südame parem koda Väike vereringe. Tagab vere rikastumise hapnikuga. Südame parem vatsake kopsuarter kops kopsuveen südame vasak koda Hingamiselundkond Ülesandeks tagada pidev hapniku juurdevool organismi ning süsihappegaasi eraldamine Ladustatud energia arvelt saab organism mitu päeva toiduta hakkama. Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid. Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes
tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge). Vasak koda(neli kopsuveeni). Südamesein-sisemine kest e endokerd, vaheldumine kest e müokerd, välimine kest e seroosne kelme. Südame klapid-endokerdist tekkinud moodustised. Südame paun-perikard, moodustab südame põimikul. Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid, kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad
2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule. 6. Südame kihid Sisekest Endokard ENDOCARDIUM Lihaskest Müokard MYOCARDIUM Väliskest Epikard EPICARDIUM 7. Perikard Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri 9. Südame kambrid Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER Parem koda ATRIUM DEXTRUNUM Vasak koda ATRIUM SINISTRUM Vasak vatsake VENTRICULUS SINISTER 10. Südame klapid asukoht, hõlmade arv, ladina Kolmehõlmne Trikuspidaalklapp Paremal südamepoolel Kahehõlmne Mitraalklapp Vasakul südamepoolel Kolmene poolkuu Semilunaarklap Kopsutüve ja aordi väljumiskohalt vastavalt paremast ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid
1. Kuidas loomad hingavad? Kui veri on seeditud toitaineosakesed rakkudesse kandnud, tuleb neist energia kätte saada. Selleks lõhustatakse energiarikkad toitaineosakesed hapniku abil. Loomad hangivad hapnikku hingamiselunditega kas õhust või veest. Toitaine lõhustamisel tekib energia ja lisaks vesi ning süsihappegaas. KALAD - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku. Vees on aga hapnikku palju vähem kui õhus. Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest. Kala peab pidevalt vett üle lõpuste uhtuma. Kui vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verra, koha kehast kogutud süsihappegaas aga verest vette. (vt joonis õp lk 92). Veest välja võetud kala sureb, sest lõpused kuivavad ning läbi kuiva pinna ei saa hingata. KAHEPAIKSED - neil on lihtsa ehitusega kopsud, mille sisepinnal on väikesed kurrud (vt joonis õp lk 109). Kuna kopsu sisepind on väike, ei jät...
tugimotoorne liikumine) - Zona intermedia – koordineerib tugimotoorikat aeglase sihtmotoorikaga (õigeaegne tasakaalu säilitamine jne) + korribeerib liikumissuunda, mis on eriti vajalik vähe kätteõpitud liigutuste sooritamisel - Hemisfäärid – suurajukoores kavandatud kiire sihtmotoorika sujuv läbiviimine (kiired liigutused rääkimisel, musitseerimisel, kergejõustikus) NELJAS VATSAKE - VENTRICULUS QUARTUS - rombaju õõs, mis meenutab kujult telki (B1) - ülalpool läheb see üle keskaju-veejuhaks (B2) - allpool läheb üle tsentraalkanaliks (B3) - eristatakse põhja ja lage FOSSA RHOMBOIDEA – ROMBAUK - moodustab neljanda vatsakese põhja - ülalt piiravad: pedunculi cerebellares superiores (A4) - alt piiravad: pedunculi cerebellares inferiores (A5) - keskel on ristisuunalised medullaarjutid – striae medullares (A6)
C.Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi. Südamekambrid: Südameõõs on vaheseinte (septae) abil jagatud kaheks pooleks – parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks – ülemised osad on kojad, alumised – vatsakesed. Vasak koda (atrium sinistrum) – sisenevad 4 kopsuveeni; Vasak vatsake (ventriculus sinister) – väljub aort; Parem koda (atrium dextrum) – sisenevad 2 õõnesveeni ja südame pärgurge; Parem vatsake (ventriculus dexter) – väljub kopsutüvi. Südame töö ja verevool läbi südame: Südame tööks on vere pumpamine läbi enda, iga südamelihase kokkutõmbega paisatakse südamest välja ca 50 ml verd. Südame töös on 3 faasi: a)Kodade kokkutõmme (süstol) – veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakese (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse.
Süstoolne toon tekib süstoli alguses madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil meetod, mis võimaldab uurida südame tone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis. · Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e.süstoolne maht vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab: 60-80 ml rahuolekus. 100 140 ml kehalise töö ajal. Sõltub: südamesse saabuva vere kogusest ; südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab 1 min.jooksul: 5-6 l rahuolekus ; 25-35 l kehalise töö ajal. Iseloomustab: südame tõõvõimet ; organismi verega varustamise intensiivsust. Sõltub: löögimahu suurus; löögisagedus; hapniku tarbimise vajadusest ; töö võimsusest.
ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades) III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised Välimine ehk kõvakest tihe sidekoeline leste, moodustab pea- ja seljaaju ümber umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest
A tüübil on verehüübefaktori VIII puudus või puudulikkus. Sellisedon 80-85% hemofiiliatest. 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe. Paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Kapillaarides on võimalik ainete vahetamine rakke ümbritsevasse ruumi. Veri on veresoontes ühesuunalises liikumises. 8 vasak vatsake - aort - suur vereringe (varustatakse eri kudesid hapnikuga) - ülemise ja alumise õõnesveen - parem koda - parem vatsake - väike vereringe (kopsukapillaarides toimub vere küllastamine hapnikuga ja vabaneb CO2st) - kopsuveen - vasak südamekoda - vasak vatsake Veresooned jagunevad: • Arterid - summutamine. Rõhulaine silumine ühtlasemaks voolamiseks. • Arterioolid - Mõjutavad oma kontraktsiooni/dilatatsiooniga avatud kapillaaride arvu. • Kapillaarid - Vahetusveresooned
Keskmine ringlus ringlema paneb vererõhu erinevus. Kõrgema rõhu alalt madalamale. Veenid ja arterid sama ehitusega, aga veenides on lihaskiht õhem, võivad välja venida. Veenides on klapid veri saab ainult ühes suunas liikuda. Verd 5-6 liitrit. Süda kaalub ~400g. Suur vereringe: Vasakust vatsekesest -> läbi kõiki elundeid -> südamesse (paremasse kotta) tagasi kahe suure veeni kaudu (alumine, ülemine õõnesveen) - veri muutub hapnikuvaeseks Väike vereringe: Parem vatsake -> läbi kopsude -> südame vasakusse kotta veri muutub hapnikurikkaks Vereringe ülesanded: · Seob tervikuks kõik organismi osad; · Kannab edasi hapnikku, süsihappegaasi , toitaineid, hormoone, kindlustab ainevahetuse. · Osaleb jääkainete eemaldamises; · Ühtlustab keha temperatuuri. 6. ERITUSELUNDKOND Kuuluvad: Nahk (eemaldatakse higi) , kopsud (eemaldatakse CO2 ja vesi), soolestik (eemaldatakse seedimata toiduosad), neerud (paikenvad mõlemal pool selgroogu).
suures e kehavereringes oliliselt kõrgem kui väikeses e kopsuringes ja selle tõttu erinevad ka süstolis vatsakeste poolt arendavad rõhud. Süstoli ajal tõuseb rõhk vasemas vatsakeses 110- 130 mmHg-ni ja paremas vatsakeses 25 mmHg-ni. Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk kehavereringes suuhtes arterites 70-80 mmHgni ja kopsuvereringe arterites 8-10 mmHg- ni. Vatsakeste maht diastoli täitumisfaasis suureneb kuni 140-150 ml-ni(lõppdiastoolne maht), süstoli ajal pumpab kumbki vatsake sellest ringesse ~ 70ml( löögimaht). ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA ... on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. EEG lained Sagedus min-1 Amplituud Millal esinevad Alfalained 8-13 50 Ärkveleolek, suletud silmad, pimendatud
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon
Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks, tarbeesemed, maomürk- ravim, mõned koduloomana näriliste vastu Linnud lendamiseks kohastunud selgroogsed loomad . lennuvõime ja püsisoojasus
suurenemise, vähem sagenemise arvel. Treenimata inimestel on vatsupidi. Südame löögi sagedus (SLS) sõltub ka east: vastsündinu süda lööb umbes 140 korda minutis, SLS sagenemist täheldatakse sageli ka raukadel. Kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste puhul on südame tegevus tavaliselt kiirenenud (tahhükardia). Ainult mõnede haiguste korral esineb kontraktsioonide harvenemine ehk bradükardia. Süstoolne maht vere hulk, mida vatsake ühe kontraktsiooniga edasi paiskab (umbes 60 ml). Minutimaht vere hulk, mida vatsake ühe minuti jooksul välja paiskab. Suur ja väike vereringe. Suur vereringe algab aordiga, mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse arterid arterioolid kapillaarid veenulid veenid. Kõikidest suure vereringe veenidest koguneb veri ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad paremasse kotta.
Seinad õhukesed ja pehmed. Maht on kaks korda suurem kui arteritel. Veri liigub aeglaselt. Veenides liigub veri skeletilihaste liikumise ja veenides olevate klappide tõttu. 3.)kapillaarid-ühendavad arterid veenidega. Seinad üherakulised. Läbi selle seina liigub hapnik kudedesse ja süsihappegaas verre. Inimesel on 2 vereringet: 1.)suur vereringe ehk keha vereringe-veri liigub südamest kehasse ja kehast südamesse. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks. Vasak vatsake-keha/pea-parem vatsake 2.)väike vereringe ehk kopsuvereringe-viib vere südamest kopsu ja kopsust südamesse tagasi. Venoossne veri muutub arteriaalseks. Parem vatsake-kops-vasak koda. Veri- vedel sidekude, millel on 3 osa: 1.punased vererakud-punased, kettakujulised, ei liigu, ül. Hapniku transport, neid on u. 4,5-5 mln. 2.valged vererakud-värvitud, amööbjas, liiguvad nagu amööb, ül. Võtlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, neid on u. 8000. 3.vereliistakud-värvitud, korrapäratud, ei
Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega ühendatud koja- vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-
registeerimine.Tavaliselt registeeritakse EKG kätele ja jalgadele kinnitatud elektroodide abil. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon.Vererõhu mõõtmine. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis,mille osadena eraldatakse kopsu- ja keharinget.Vasak vats:aort-arterid-arterioolid-kapilaarid-veenulid-veenid-õõnesveenid-parem südame koda-parem vatsake-kopsuarterid-kopsukapilaarid-kopsuveenid(arteriaalne veri)vasak koda-vasak vatsake.Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1. Jaotus- ja kogumisfunktsioon-vere kiire transport ül-täidavad aort,suured ja väikesed arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid,
Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei ole,kuid vatsakeste poolt arendavad rõhud erinevad(max (süstoolne)rõhk paremas vatsakeses 25 ja vasakus 120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese täitumisfaasi,kummaseki vatsa 80ml- >kodade diastol,kogu ülejäänud aja(0,9s)->kumbki vatsake 150ml- >vatsakeste süstol,atrioventikulaarklapid veel avatud,vatsakese rõhu tõus(süstol-kokku) viib verd kodade poole,klapid sulguvad,(I südametoon),vatsakese õõssuletud,rõhk tõuseb,kui vasaku vatsakese rõhk suurem kui aordi 80 ja parema vatsakese rõhk kopsuarterist 8,siis avanevad poolkuuklapid,paiskab u 80ml(süstoolne rõhk 120 ja 25),vatsake lõdvestub,rõhk langeb,poolkuuklapid sulguvad(II südametoon),rõhk langeb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
