Nicole Maria Klais; 11 H Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika
Coordination of Humanitarian Affairs). 2. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. Vulkaanide asukohad ei ole juhuslikud. Enamasti asuvad nad litosfääri laamade piirialadel. Erandiks on vaid kuuma täpi vulkanism. Laamtektoonika olemasolu põhjus on lihtne soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad. Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt, ehkki liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist kuni mõne sentimeetrini aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või vedelaks ajavahemikust, mil me teda vaatleme
toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet
1 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on riti isohüpsiga). 10. Maa siseehitus. Maakoor - keskmine paksus 30 km. Paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid. Vahevöö - sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Tuum - sügavusel 2900- 6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 11. Jää geoloogiline tegevus. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise
kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. · Alles Kopernikuse ajal (16. sajand) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. · Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Tuum Maa keemiline koostis ( massi järgi ) : · 34. 6% rauda · 29. 5% hapniku · 15. 2 % räni · 12. 7% magneesiumi · 2. 4% niklit · 1. 9 % väävlit · 0. 05% titaani Uurimismeetodid: · Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita. · Siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. · Kosmoses tehtud pildid Maast on abiks: ilmaennustamisel, orkaanide ennustamisel ja jälgimisel, (ning nad on erakordselt kaunid).
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus.
fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Sümmeetrilist fassaadi-kujundust rõhutab akende ja petikakende rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Teise esindus- korruse akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanisis. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile liitub suur, kinnine, kõrgel krohvitud soklil, telliskivist puhta vuugiga laotud palkon. Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad, segmentkaarega. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18
Süsteem jaotatakse: avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km
Atmosfäär Litosfäär Pedosfäär Hüdrosfäär Biosfäär Litosfäär- maakera jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö lemisest osast. Pedosfäär- ehk mullastik, hõlmab maakoore indmise kihi. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega ehk, osa maast, mis on täidetud veega. Atmosfäär- ehk õhkkond, on maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi,muld, õhk) LITOSFÄÄR
Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi: · Süvakivimid; · Poolsüvakivimid ehk soonkivimid; · Purskekivimid.
mutritega. Tagumised paarisrattad kinnitatakse veosillale 10 tikkpoldi ja mutrite abil, millised pingutatakse5 esitatud järjekorras momendiga 600Nm. Rehvi ehitus ja turvisemustri tüüp Ratta põiale asetatakse õhkrehvid, mis neis oleva suruõhu elastsuse tõttu pehmendavad lööke ja tõukeid ebatasasel teel sõitmisel. Mantle (välimuskummi) mustrilistpealiskihti nimetatakse protektoris ehk turviseks. Selle all paikneb venitamatu vahevöö nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest kaardikihist, mis ei lase kummit välja venitada ega katkeda. Veoauto rehvirõhk on tavaliselt 6,5...8,5 kgf/ cm2. Rehvid jaotatakse: 1) Ehituse järgi: · Diagonaalrehv, mille koordiniitide suund on diagonaalne, tavaliselt 38...40° nurga all rattaveerepinna suhtes. Iga järgnev kiht on eelmisega ristisuunaline, see haoiab kihid paremini koos ja tugevdab nende ehitust. Deagonaalrehvi puuduseks ongi nende jäikus ja
Maa kui süsteem 1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Süsteem - Omavahel seotud objektide Potentsiaalne energia energia mida kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhtelis...
Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike 2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained 26. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 27. Maavärinad ja isel. Suurused. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 28. Radioaktiivsus
asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algust Maailmaaeg- Greenwichi aeg Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg Maakoor- maa pindmine tahke kest Vahevöö- osalt tahke, osalt poolsulanud kivimassist koosnev kest maakoore all Tuum- kõrge temp. ja suure rõhu all olev maa sisemus Laam- naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk Magma- sügaval maakoores või vahevöö ülaosas moodustuv hõõguvtuline kergesti liikuv kivimass Laava- maapinnale jõudnud magma Vulkaan- laavat ja tuhka purskav mägi Maavärin- kivimite kiire liikumine maakoores Aluspõhi- tardkivim: pealiskord, aluskord Pinnakate- pudedad setted Moreen- liustiku poolt kuhjatud, erineva suurusega osakestest koosnev segipaisatud sete Rändrahn- mandrijää esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi Sete- kivimite murendist või organismide jäänustest koosnev pude aines, mis võib
teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Satrni rõngad on kõige ulatuslikumad ja tähelepanuväärsem. Lai, kuid õhuke süsteem on jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngastest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid. Saturnil on vähemalt 18 kuud. Ei ole elu võimalik kuna sellel puudub hapnik ja vesi. Veenus on tüüpiline metalltuum,kivise vahevöö ja kooregakivine planeet. Pind on kaetud meteoriidi kraatritega. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, sisaldab mitu kihi väävlitolmu ja väävlihapet. Kaaslasi ei ole, elu ei ole võimalik kuna temp. Kõikumised on liiga suured ja pole eluks vajalike tegureid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem.Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel.
Maismaa piirkonnas jääb geoid maakoore sisse. Kuid kuna geoidi kasutamine on liiga keeruline, siis tavaliselt kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi. Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles esinevad ka mõningad kergemad elemendid. Temperatuur tuumas on kuumem kui Päikese pinnal (7500 kraadi ). Vahevöö alaosa koosneb tõenäoliselt põhiliselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga.Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta. Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole
keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litsfäärist(seos!). muutused toimuvad natuke kiiremini. Dünaamilisem kui litosfäär.
koostissegus. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust – paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi – briljant. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk ja temperatuur. Samas suudetakse laborikeskkonnas valmistada sünteetilisi teemante ning nende aastatoodang ületab oluliselt looduslike teemantide toodangut. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Botswanas ja Venemaal. Põhilised lihvimis- ja müügikeskused on Antwerpen, New York, Tel Aviv ja Amsterdam. 2 Tehislikud abrasiivid
Jõhvi Gümnaasim Signe Viiksaar 11. A klass MAGNEESIUM Referaat Juhendaja Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on 2,372 V. Magneesium lehtmetalli ...
Kirjuta iga numbri järele õige vastus (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... 4. ............................................................................... 5. ............................................................................... 6. ............................................................................... Millest maa põhiliselt koosneb? (mis ainetest) (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... Mis kaasnevad vulkaanidega? (Konspekt) 1. .......
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
tüübist: 1) Ookeani keskahelikus – paari km sügavused 2) Kuuma täpi piirkonnad ning mandrilaamade põrkumine – kümneid km sügavused 3) Subduktsioonivööndis – kuni 670 km sügavused Mercelli skaalal mõõdetakse maavärinaid pallidega (1-12) purustuste põhjal, Richteri skaalal mõõdetakse skaalal 1-10 ning skaala on logaritmiline. Kaasnevad nähtused – tulekahjud, veetaseme tõusud ja langused, tsunamid, maalihked. Maa sfäärid Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa Pedosfäär – maakoore pindmine kiht, mullastik Hüdrosfäär – veestik Atmosfäär – õhkkond Biosfäär – elusorganismid
Fourth level Fifth level URAAN Koosneb suures osas veest ja jääst Neli korda suurem ümbermõõt kui Maal 11 õhukest tumedat rõngast (koosnevad meeletu kiirusega ümber planeedi tuhisevatest kuni meetrise läbimõõduga kivimikamakatest) Pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr Atmosfäär (vesinik, heelium, metaan, vähesel mööral süsivesinikke), vahevöö (ammoniaak, vesi, metaanjää) ja raudsilikaatne tuum Nimetatud Vana-Kreeka taevajumala Uranose järgi Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Atmosfääri temperatuur PS planeetide hulgas kõige madalam -224 kraadi (C) Tiirlemisperiood 84,323 aastat, pöörlemisperiood 17h 14min Rõngad ja palju kaaslasi Tuule kiirused kuni 250 m/s (900 km/h) Kiirgab 2,61 korda rohke soojusenergiat kui Päikeselt saab URAAN Click to edit Master text styles Second level
Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
· Ööpäev:176 Maa päeva · Aasta pikkus: 88 Maa päeva · Kuude hulk: 0 Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Varsti pärast Merkkuri tekkimist kukkus kosmosest planeedile arvutu hulk meteoriite, mis külvasid selle koore kraatreid täis. Merkuuril ei ole atmosfääei ja seetõttu ei saa ilm selle pinnaomadusi muuta. Mõned gaasiaatomid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Praegu teadlased ei tea, ka Merkuuril on kindlapiiriline koor, vahevöö ja tuum. Tuntuim kraater on Calorise nõgu. Veenus Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 108,2 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 12 104 kilomeetrit · Keskmine temperatuur: 480 C · Ööpäev: 117 Maa päeva · Aasta pikkus: 225 Maa päeva · Kuude hulk: 0 Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Kui sa oleksid seal, näeksid sa Päikest ja tähti tõusmas läänest ja loojumas itta. Kuid sa peaksid Veenusel
vulkanism; maavärinad; kurrutused kurdmäestike teke; murrangud pangasmäestike teke; kivimite teke ja ringe; maakoore uuenemine ja hävimine; ookeanide laienemine ja sulgumine Kuumad täpid Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel. Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi.Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Venemaal. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga. Sellist tüüpi kristallivõret, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks. Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega
heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest (silikaadid/raud-nikkel) koosnev tuum tsentris, seda ümbritsev jäine vahevöö ( sealne jää pole see mida arvate vaid kuum ja tihe vedelik) ja välimine kiht, mis koosneb vesinikust ja heeliumist. 4.slaid Uraani keeruline rõngaste süsteem avastati 1977. Aastal. Rõngad koosnevad väga tumedatest osakestest, mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Praegusel ajal tuntakse 13 eristatavat rõngast, neist eredaim on (epsilon) rõngas. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter
4. Vulkaanilised pommid. 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Vaikse ookeani laama ja euraasia laama kokkupõrke piirkonnas- Jaapan, Kurilii saared. 8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi. Nimeta üks näitala. ,,Kuuma täpi´´ vulkanismi põhjustavad piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös. Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkab materjal sulama. Üheks näiteks võin tuua Hawaii saare. 9. Selgita, miks Hawaii saarestiku Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuigi tegemist on vulkaanilise saarega. Hawaii saaresti Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuna saar liikus kuumast täpist eemale, sest Vaikse ookeani saar liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera?
ristkoorinaatide, polaarkoordinaatide) 5. geog kaartide koostamine ja kasutamine arvutkaarte võimalik pidevalt uuendada, muuta detailsust(zoomida), interaktiivsus-päringud, võimalik kujundada liikumisi, kiiresti kopeeritavad, ainulaadsed, 3 tüüpi(rasterkaardid- info kihiti, vektorkaardid- jooned, nooled, maastikumudelid) Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär
Vulaanilised pommid Fragmendid, mis on õhku paisatud pehme laava tükkidena ja tardunud õhus 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. *Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama põrkumine Jaapani lähedal *Lõuna-Ameerika laama ja Nazca laama põrkumine 8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi. Nimeta üks näitala. Põhjustab pidev kuumaaine vool tuuma ja vahevöö piirilt üles poole. Näiteks: Hawaii saarestik 9. Selgita, miks Hawaii saarestiku Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuigi tegemist on vulkaanilise saarega. Seetõttu, et saar liikus kuumast täpist eemale kuna Vaikse ookeani laam liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeera kujuneb, kui magmakambri lagi langeb sisse ning moodustab ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi.
moodustuda vaba veega laugas märe – märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servaaladel (servamäre), aga ka merede rannas LITOSFÄÄR JA LAAMTEKTOONIKA Maakera koor on pidevas liikumises, mandrid liiguvad e. laamtektoonika (Alfred Wegener 1915, mandrite liikumise teooria). Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma. See omakorda purustab hapra litosfääri tükkideks e. laamadeks, mis üksteise suhtes liikuma hakkavad. Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär Nooremad kivimid asuvad ookeanide keskel. Maakoor koos vahevöö ülemise osaga on paksem mandritel, õhem ookeanides riftiahelik e
kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi moodustumisel või geoloogilise arengu käigus(maakoor). Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma. Kiviainese dünaamika 2 käsitlust. Maa suurte geostruktuuride liikumise e tektoonilise liikumise tõlgendamise alusel eristatakse 2 erinevat geoloogilist maailmapilti.
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam)
tuum: 2900-6371 km Siseehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. [redigeeri] Maakoor Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks
Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) – kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) – aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike 2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained 30. Maa kihiline ehitus. V: koor: 0-(60)80 km mantel: (60) 80-2900 km (vahevöö) Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja tuum: 2900-6371 km välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 31. Maavärinad. Maavärinate tekkepõhjused ja iseloomustavad suurused. V: Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused • tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine • vulkaanilised • langetusvärinad • tehnogeensed Richeri skaala aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri).
Litosfäär 1. Maa siseehitus Välimiseks kihiks on maakoor, mis on 5-80km paksune, millele järgneb vahevöö kuni 2900km sügavuseni. Vahevööle järgneb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maa kivimline koor jaguneb kaheks: Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard,- sette-, ja moondekivimitest. Manndriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 40-70km Kuni 5-15km
Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal määral esineb ka vulkaanilist tuhka. Basalt on ultraaluselise koostisega vahevöö osalise sulamise tulemus, mistõttu tekib basalt peamiselt siis, kui teekonnal maapinnani pole magma olulisel määral mandrilise maakoore materjaliga segunenud. Sellist tüüpi vulkaanid ei kujuta endast väga suurt ohtu, väljaarvatud laavavoolud, mis võivad voolata kraatrist väga kaugele ning hävitada kõik enda teele jääva. Inimohvreid aga reeglina ei kaasne, sest laava liikumine on piisavalt aeglane, et inimesed jõutaks evakueerida. Klassikalised pursketüübid 20
Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. LITOSFÄÄR: maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib
etapil toimus nende ühendite polümeriseerumine ja kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised suhteliselt püsivad, keskkonnast eristuvateks molekulide kogumiteks, ning sellel ajal saadi energiat peale päikesekiirguse veel kosmilisest-, radioaktiivsest kiirgusest, ning õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Nende eelduste põhjal hakkas tekkima maakerad. Ürgaegkonnas moodustus maakera vahevöö ja maakoor, ning tekkis õhk- ja vesikond. Nii sai alguse esialgne planeet Maa. Aguaegkonnas tekkisid sise- ja välisjõud nii nimetatud gravitatsioon. Aguaegkonnas olid ka olemas ookeanid ja mandrid, kerkisid ja kulusid mäed, ning tekkis ka esimene elu, mis oli algselt ainult vees. Algul tekkisid vees mikrokerad, umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, peale neid arenesid eeltuumsed, siis päristuumsed ja siis hulkraksed. Umbes 540 miljonit aastat tagasi tekkisid vetikad, mida
Veeringe- vee pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. Pinnavesi- maakore kivimite, setete poorides ja tühikutes olev vesi. Alamik-on maa-ala, mis paikneb maailmamere tasemest allpool. Maailma sügavaim alamik on Surnumere nõos Termaalvesi- maakoore kuumade kivimite kihtide poolt soojendatud põhjavesi. Litosfäär- maa tahke kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Laam- jõeoru osa, mis on perioodiliselt suurveega üleujutatud. Kiltmaa- (kõrglavamaa) orgudega liigestatud kulumistasandik, mis paikneb enamasti üle 500 m merepinnast. Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. 3
Maa kui süsteem 1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest. 2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär. 3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid, põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa. 3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuva...
(meteoriidid) 2.Maa sfäärid on kihilise ehtitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Nii nagu maakera on aegamööda muutuv,muutuvad ka tema osad ja nende omavahelised suhted, ses mõttes on maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid.Maakera keskmest kaugenedes asenduvad suurema tihedusega kihid kergemate ja väiksema tihedusega kihtidega.Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast.Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi,milles mikroobrid,seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilsit ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede,soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee.Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär,
Maa keskel asub rauast tuum. Maakoor koosneb tohututest plaatidest, laamadest, mis on üksteise suhtes aeglases, kuid pidevas liikumises. Laamade hõõrdumine ja põrkumine põhjustab vulkaanipurskeid ja maavärinaid, mis võivad Maa pinda oluliselt ümber kujundada- moodustada uusi saari ja mägesid, rebestada maapinda tohutute lõhedega. (1:15) Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga.
mõjub aga samuti Coriolise jõud ja nii liiguvad need kihid veel suurema nurga all tuule suunaga võrreldes. Kokkuvõttes teeb tuulest aetud vee liikumissuund sügavuse suurenedes spiraali; liikumiskiirus väheneb kogu aja sügavuse suurenedes, kuid suund muutub teatud sügavusel (coriolise jõust tingituna) algsega vastupidiseks. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
