Taevakehad (0)

Tähed on taevakehad , mis koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Nad on gaasilised , mille tihedus kasvab keskpunktile lähenedes. Tähe keskel toimuvad termotuumareaktsiooni , see tõttu ühinevad vesiniku aatomid , tekib heelium ja tähed muutub järjest punasemaks. Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas -valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ja siis toimub plahvatus ja süttib täht. 2. on tähe eluiga on seda lühem, mida suurem on tähemass. 3. kõdutäht, toimub tähe jahtumine , kuni ta näeb välja nagu pruun suur planeet. Tähed liigitatakse suuruse järgi kääbusteks ja hiidudeks ning värvuse järgi punaseks, oranžiks, kollaseks, roheliseks, siniseks ja sinakasvalgeks.
Komeet
Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha , mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub . Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Kaaslasi väikekehadel ei ole.
Suuruselt teine planeet on gaashiid Saturn , mille moodustab põhiliselt vesinik . Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Satrni rõngad on kõige ulatuslikumad ja tähelepanuväärsem. Lai, kuid õhuke süsteem on jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngastest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid. Saturnil on vähemalt 18 kuud. Ei ole elu võimalik kuna sellel puudub hapnik ja vesi.
Veenus on tüüpiline metalltuum,kivise vahevöö ja kooregakivine planeet. Pind on kaetud meteoriidi kraatritega. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, sisaldab mitu kihi väävlitolmu ja väävlihapet. Kaaslasi ei ole, elu ei ole võimalik kuna temp. Kõikumised on liiga suured ja pole eluks vajalike tegureid.
Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem.Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad.Kui aga tahame näha teisi galaktikaid , siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale