Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HIIDPLANEEDID (0)

1 Hindamata
Punktid
HIIDPLANEEDID
Birgit  Roosileht
Hiidplaneedid on  gaasilised planeedid , 5.-8. planeedid loendades Päikeselt:
Jupiter
Saturn
Uraan
Neptuun  
JUPITER
Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära  (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis)
U 70% vesinikku
Pöörlemisperiood 9h 50min,  tiirlemisperiood  12 aastat
Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal
Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja  pilvedes  -140 kraadi (C)
Suur Punane Laik on  hiiglaslik  keeristorm (suur ovaalne ala)
Umbes 67  kaaslast , millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused
Tormlev atmosfäär täis pilvi
Ülesehitus: atmosfäär, vedel  vesinik , vedel metalliline  vesinik  ja kivine tuum
Suuruselt 318 korda Maa suurust
Kõige kiiremini tiirlev planeet
Nimetatud  Rooma  jumala Jupiteri järgi
Ringid  udust, mitte jääst nagu Saturnil
Puudub tahke pind
Saab näha oma silmaga
Atmosfäär 1000 km paksune
Kiirgab 1,9 korda rohkem energiat kui Päikeselt saab
Kuud:
Ganymedes (suurim kuu Päikesesüsteemis, suurem kui Merkuur)
Kallisto
Europa
Io
JUPITER
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
SATURN
Suuruselt teine meie Päikesesüsteemis
Nimetatud Rooma põllutöö- ja viljakasvujumala Saturnuse järgi
Tiirlemisperiood 29,5 aastat, pöörlemisperiood 10h 32min 15 s
Kaaslasi vähemalt 60
Ehitus: tuum (raud,  nikkel  ja silikaatne  kivim  ümbritsetuna metallilise 
vesinikuga), vahekiht  (vedel  heelium  ja vesinik, ümbritseb väline gaasikiht)
Näib hele-kollane atmosfääris asuvate ammoniaagi  kristallide  tõttu
Magnetväli 1/20 Jupiteri magnetväljast
Ammoniaagiudu, ammoniaagijää  pilved , vee ja jää pilved
Puhuvad tuuled kiirusega 1800 km/h (suurem kui Jupiteril, väiksem kui Neptuunil)
Üheksa rõngast ja kolm katkendikku kaart (koosnevad põhiliselt jääosakestest ja 
kiviprahist, tolmust)
Suurim kuu on  Titaan  (meie Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, suurem kui 
Merkuur) suudab hoida märkimisväärset atmosfääri (ainus meie PS)
Enamus kuudest on nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast
95 Maa massi
Veest hõredam
SATURN
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
URAAN
Koosneb suures osas veest ja jääst
Neli korda suurem ümbermõõt kui Maal
11 õhukest tumedat rõngast (koosnevad meeletu kiirusega ümber planeedi 
tuhisevatest kuni meetrise läbimõõduga kivimikamakatest)
Pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr
Atmosfäär (vesinik, heelium, metaan, vähesel mööral süsivesinikke), vahevöö 
( ammoniaak , vesi, metaanjää) ja raudsilikaatne tuum
Nimetatud Vana-Kreeka taevajumala Uranose järgi
Esimene teleskoobi abil avastatud planeet
Atmosfääri temperatuur PS planeetide hulgas kõige madalam -224 kraadi (C)
Tiirlemisperiood 84,323 aastat, pöörlemisperiood 17h 14min
Rõngad ja palju kaaslasi
Tuule kiirused kuni 250 m/s (900 km/h)
Kiirgab 2,61 korda rohke soojusenergiat kui Päikeselt saab
URAAN
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
NEPTUUN
Sarnaneb Uraaniga
Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa
Jäine planeet
Väga tugevad tuuled ja kohutavad  tormid
Atmosfäär (vesinikust ja heeliumist), ammoniaagi ja metaani kiht ning kivine 
tuum
Sinist  värvi (atmosfääris asuv metaan, mis  imab  päikesevalguse punased 
toonid endasse ja kiirgab seejärel siniseid)
Teadaolevalt 14 kaaslast
Tuntuim kuu Triton (tiirleb enamikule teistele kuudele vastassuunaliselt
Nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi
Massilt 17,5 ja ruumalalt 42 korda suurem Maast
Tiirlemisperiood 164,8 aastat, pöörlemisperiood 16h 7min
Rõngad Jupiteri rõngastest  suuremad
NEPTUUN
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
PÄIKESESÜSTEEM
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • JUPITER
  • JUPITER
  • SATURN
  • SATURN
  • URAAN
  • URAAN
  • NEPTUUN
  • NEPTUUN
  • PÄIKESESÜSTEEM
Vasakule Paremale
HIIDPLANEEDID #1 HIIDPLANEEDID #2 HIIDPLANEEDID #3 HIIDPLANEEDID #4 HIIDPLANEEDID #5 HIIDPLANEEDID #6 HIIDPLANEEDID #7 HIIDPLANEEDID #8 HIIDPLANEEDID #9 HIIDPLANEEDID #10 HIIDPLANEEDID #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Birgit Roosileht Õppematerjali autor
Hiidplaneedi ppt, piltidega ja lühifaktidega.

Sarnased õppematerjalid

Päikesesüsteemi planeedid-Planeedid-ettekanne PowerPointil
21
pptx

Päikesesüsteemi planeedid. Planeedid, ettekanne PowerPointil

PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis.

Füüsika
MAA-TÜÜPI PLANEEDID
10
pptx

MAA-TÜÜPI PLANEEDID

MAA-TÜÜPI PLANEEDID BIRGIT ROOSILEHT PÄIKESESÜSTEEM Koosneb Päikesest ja selle ümber tiirlevatest planeetidest (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) Maa-tüüpi planeedid on tahked planeedid, esimesed 4 alustades Päikeselt: Merkuur Veenus Maa Marss MERKUUR Päikesesüsteemi väikseim ja Päikesele lähim planeet Suurim orbitaalkiirus planeetide seas Värvus on kollane või tume hall Temperatuur võib kõikuda 400- (-150) kraadi (oleneb pöörlemisperioodist) Pöörlemisperiood on 58 päeva ja 15,5 tundi, tiirlemisperiood 88 päeva Puuduvad kaaslased Puuduvad aastaajad Sai nime Rooma kaubandusjumalalt Mercuriuselt

Füüsika
Planeedid
19
pptx

Planeedid

Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugu

Füüsika
Planeetide kaaslased
42
pptx

Planeetide kaaslased

Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Neptuun: 13 (Triton) Kaaslaste arv: Ma

Füüsika
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid
19
pptx

Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid

Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem ­ mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas

Füüsika
Päikesesüsteemi esitlus
15
pptx

Päikesesüsteemi esitlus

Päikesesüsteem Teisy Slavin 9. klass Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Click to edit Master text styles Päikesest ning sellega Second level seotud objektidest ja Third level Fourth level nähtustest, sealhulgas Fifth level planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, PÄIKE Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema läbimõõt on 1.392 miljonit kilomeetrit ( 109 maa läbimõõtu) Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutletava

Geograafia
Astronoomia
3
docx

Astronoomia

Päikesetuuled levivad 450 km/s. Nad võivad Maale jõudes põhjustada probleeme elektroonikas, aga võivad kuni -125C, keskmine -50C. Gravitatsioon 40% Maa tekitada ka virmalisi. omast, Marsil on sademed, kui õhuniiskus on suurem kui 100%, siis õhuniiskus muutub tahkeks või vedelaks. Pind Maa tüüpi planeedid on reljeefne, meenutab punakat kivikõrbe, tektooniline Nelja esimest planeeti Päikesest nimetatakse Maa tüüpi tegevus puudub, suhteliselt leeliseline. Olümpose mägi ­ planeetideks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss). Neil on Päikesesüsteemi kõrgeim, kustunud vulkaan. Vedel vesi tahke pind, väikesed mõõtmed, suhteliselt lühike puudub, leidub jää kujul, kaks polaarmütsi. Vaatamata

Füüsika
Referaat-Päikesesüsteem
20
docx

Referaat (Päikesesüsteem)

2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Ülesehitus ja struktuur.........................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine....................................................5 Päike..............................................................................6 Maa-tüüpi planeedid ...........................................................7-8 Hiidplaneedid...................................................................9-10 Asteroidide vöö ja komeedid..................................................11 Kokkuvõte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................12 2 Sissejuhatus

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun